Obsah (8)

§ 639§ 108§ 101§ 103§ 155§ 619§ 635§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-113195 Tsiviilasi Osaühingu PSYCHO

§ 639tähenduses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus jätab hagi rahuldamata.
2. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid lepingu spordiürituse korraldamiseks. Kostja tasus teenuse eest ettemaksu summas 1200,00 eurot. Pärast teenuse osutamist esitas hageja täiendava arve nr 230717 summas 3128,40 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja algatas maksekäsu kiirmenetluse, kus nõudis põhivõlgnevuse summas 3128,40 eurot ja viivise summas 596,90 eurot väljamõistmist. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist täiendavad 2432,00 eurot. Kokku on kostja spordiürituse korraldamise eest tasunud hagejale 3632 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1293,30 euro tasumist.
3. Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega vaidlusele kohalduvaid õigusnorme ja poolte tõendamiskoormist (dtl 157-160).
4. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

2 Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 101

). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103lg 1 ls 2).

Seega saab hageja nõuda kostjalt raha maksmist, kui 1) poolte vahel oli kehtiv võlasuhe nt leping; 2) kostja rikkus lepingut; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Esitatud asjaoludel ei ole vaidlust, et poolte vahel oli leping ürituse korraldamiseks. 11. Hageja tugines hagiavalduses garantiikirjale. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (

§ 155

). Garantii tunnuseks on seega kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmise tagamine. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja seaduslik esindaja kostja nimel garantiikirja, millega kohustus tasuma teenuste eest vastavalt tarbimisele ning koos arvel esitatud viivistega. Garantiikiri ei vasta õiguslikult garantii tunnustele, sest puudub kolmas isik, kes oleks kohustust taganud. Kohtu hinnangul ei vasta garantiikiri iseseisvalt ka ühegi teise õigusliku instituudi tunnustele nt võlatunnistus, sest puudub konkreetne summa, mille tasumist kinnitataks. Seetõttu saab garantiikiri olla üksnes väljendus poolte kokkulepete kohta. Vastavalt lahendab kohus vaidluse lepingust tuleneva tasunõude sätete alusel. 12. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (

§ 619

). Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (

§ 635lg 1).

Kohus leiab, et arvestades menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid on tegemist käsunduslepinguga. 13. Kohtule esitatud garantiikirjast nähtuvalt kohustus kostja tasuma tulenevalt tarbimisest ja vastavalt esitatud arvele (dtl 33). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tekita kohustust (RKTKo 32-1-72-15, p 10). Seega peab kostja tasuma teenuse eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele osutatud teenuste eest. Kostja väidab, et tasukokkulepe tulenes kodulehel kajastatud hinnakirjast. Hageja väitel kujunes hind lähtuvalt osalejatest ning lisateenuste osas sõlmiti kokkulepped ürituse ajal. Seega on poolte vahel vaidlus, missugustel tingimustel leping sõlmiti, eelkõige, missugune oli kokkuleppe tasu arvestamise kohta. Hageja pöördus kohtusse võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist.

1. Kohtule esitatud „X“ kodulehe väljavõttest nähtub, et toitlustus ja transport paketihinnas ei sisaldunud (dtl 136). Hageja on selgitanud arve kohta kostjale, et baariarve oli 264.- ilma käibemaksuta; toitlustus 4 toidukorda 11 inimese pealt 528 eurot, majutus 495 eurot ja muu möll 2320 eurot, kõik kokku 3607 eurot, millest maksta jääb 2607 eurot ja käibemaks. Kostja oli nõus tasuma baari arve eest 162,92 + km, toitlustuse eest 464,17 + km, transpordi eest 200 eurot + km, muu möll 2200 eurot km, kokku 3027,09 + km. Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejale
2. Kostja poolt esitatud „X“ kodulehelt nähtub, et pakett „Eluseiklus“ sisaldab ka majutust bungalow-majakestes (dtl 136). Seega ei saa hageja nõuda täiendavalt tasumist majutuse eest 495 eurot.
3. Kohus selgitas 04.11.2020 määruses (dtl 157-160), et hageja peab välja tooma asjaolud, kuidas nõude suurus on kujunenud, st missuguste teenuste osutamises ja missuguses tasus pooled kokku leppisid, missuguseid teenuseid kostjale osutati ja missuguse hinnaga. Samuti tuli hagejal tõendada nõude suuruse aluseks olevaid asjaolusid sh tasukokkulepet. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt sai hageja kohtumääruse kätte 05.11.
4. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja asjaolusid, kuidas nõude suurus on kujunenud, st missuguste teenuste osutamises ja missuguses tasus pooled kokku leppisid, missuguseid 3 teenuseid kostjale osutati ja missuguse hinnaga. Samuti on tõendamata nõude suuruse aluseks olevad asjaolud sh tasukokkulepe. Hageja pidi ka välja tooma asjaolud, millest nähtub, mis ajast ja mis summadelt hageja on viivist arvestanud. Kostja väitel sattus hageja vastuvõtuviivitusse sellega, kui jättis muutmata esialgse arve ja esitamata uue arve vastavalt kostja poolt antud juhistele tegeliku tasu suuruse kohta. Hageja eeltoodu osas oma seisukohta ei esitanud. Hageja ei esitanud selgitusi ka viivise kohta. Seega ei ole võimalik võtta seisukohta ka viivise osas.
5. Kohus selgitab, et hageja pöördus kohtusse võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist. Hageja nimetatut teinud ei ole. Kostja on tasunud 3632 eurot ja hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks kohustus rohkem tasuda.
6. Kohus jätab hageja 25.01.2021 täpsustava viivisenõude tähelepanuta, kuna nimetatud täpsustus on esitatud hilinemisega. Eelmenetlus lõppes 09.12.
7. Kõik taotlused ja tõendid tuli kohtule esitada 20.11.
9. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
10. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
11. Kostja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostjat on menetluses esindanud prokurist, kelle tunnihinnaks on 55 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kokku moodustavad lepingulise esindaja kulud 7h (7 x 55) 385 eurot.
12. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Õigusabikulusid ei saa tekkida menetlusosalist esindaval seaduslikul esindajal, so prokuristil. Prokurist on äriühingu palgal olev isik, kelle tööülesannete hulka võibki kuuluda tööandja või ühingu kohtus esindamine. Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et prokuristi staatus viitab sellele, et menetlusosalise esindamine laiemas mõttes kuulub tõenäoliselt tema tavapäraste ametiülesannete hulka (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 218, lk 1188).
13. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4