← Eesti

2-20-143062/5

Obsah (7)§ 432§ 661§ 428§ 430§ 168§ 150§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-143062 Tsiviilasi Ranno Rästase hagi Andre

§ 432järgi.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  2. Jätta menetluskulud, milles pooled ei ole kokku leppinud, poolte endi kanda.
  3. Rahuldada hageja taotlus tasutud riigilõivust (71,32 eurot) poole tagastamiseks ning tagastada Ranno Rästasele 35,66 eurot, mis kanda hageja arvelduskontole.
  4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebe õigus Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust (

§ 661lg 4).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Ranno Rästas esitas
  2. novembril
  3. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andres Reedelt 2377,35 euro saamiseks. Kohus tegi
  4. detsembril 2020 võlgnikule makseettepaneku, mille esitati
  5. jaanuaril 2021 vastuväide. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus
  6. veebruari 2021 määrusega menetluse ja edastas avalduse menetlemiseks hagina Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja tegi asjas
  7. veebruaril 2021 määruse, millega andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Kohtule esitati
  8. veebruaril 2021 poolte poolt allkirjastatud kompromissleping, millega palutakse ühtlasi ka menetlus lõpetada. 2 2-20-143062
  9. Pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, seega on põhjendatud tsiviilasi menetlusse võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 372 lg 1 kohaselt.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 3.

§ 432

kohaselt hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud menetluskuludes, siis seaduse järgi jäävad kummagi poole võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 5. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 71,32 eurot. Tulenevalt

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuna kohus võttis asja hagimenetlusse ja lõpetas selle kompromissiga, tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada hagejale 35,66 eurot.

6. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.