Obsah (8)

§ 444§ 657§ 407§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-107376 Tsiviilasi

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Osaühingu Aktiva Finants esitas 22.05.2020 hagi K P vastu BB Finance OÜ ja K. P vahel 15.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks hagivastust.
2. Harju Maakohtu 07.07.2020 tagaseljaotsusega ja 10.08.2020 täiendava otsusega kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1658,12 eurot, intressi 171,18 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 224,17 eurot ja alates 23.05.2020 viivise arvestatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsusega kohus tühistas Harju Maakohtu 07.07.2020 otsuse ja 10.08.2020 täiendava otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (sissenõutavaks muutunud viivise 224,17 eurot ületavas summas), ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tühistas

§ 657

lg-d 2 tõlgendamise tulemusel tagaseljaotsuse osaliselt ja saatis tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna tagaseljaotsus vaidlustati üksnes osaliselt.

1. Hageja nõudis laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivist 401,71 eurot. Harju Maakohtu 07.07.2020 otsusega ja 10.08.2020 täiendava otsusega kohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 177,54 euro ulatuses. Ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu otsused. Kostjal oli võimalik viivisenõude osas hagivastuses oma seisukoht esitada. Ringkonnakohtuotsus on kostjale kätte toimetatud.
2. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi sissenõutavaks muutunud viivisenõude 177,54 euro osas tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on 2 tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral, et hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) on kostja omaks võetnud. Menetluskulud 7. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 480 eurot (ilma käibemaksuta). 8.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hagihind on 2388,66 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 9. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14).
2. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.
3. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 490 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 240 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

1. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 125 eurot - 75 eurot vaidlustatavalt nõudelt (viivis 177,54 eurot) ja 50 eurot menetluskulude vaidlustamisel. Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et RLS § 59 lg 16 kohaldub üksnes juhul, kui asjas tehtud sisulist lahendit apellatsioonkaebusega ei vaidlustata. Seega on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot ettenähtust rohkem. Hagejal on võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, esitades ringkonnakohtule RLS § 12 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava taotluse. Tagastamise vorm on allalaaditav kohtute veebilehelt (https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/riigiloivu-tagastamine).
2. Kostja ei osalenud apellatsioonkaebuse menetluses ning seetõttu kohus ei mõista ringkonnakohtu menetluses hageja kantud menetluskulusid kostjalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3