4-20-4742/16

4-20-4742 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-20-4742 (2315,20,005320) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Deniss Kovaljovi (Kovaljov) kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Vladislav Grigorjevi 26.10.2020 otsusele nr 2315,20,005320 Deniss Kovaljovi karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Sergei Dõmša, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Deniss Kovaljov, ik: 38108070263, elukoht: xxxx Kaitsja: O Väina, Ramstor OÜ, Punane 16-507, Tallinn, Harju maakond RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Deniss Kovaljovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Vladislav Grigorjevi 26.10.2020 otsusele nr 2315,20,005320 Deniss Kovaljovi karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna IdaTallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Vladislav Grigorjevi 26.10.2020 otsus nr 2315,20,005320 Deniss Kovaljovi karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteomenetlus Deniss Kovaljovi süüdistuses KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises Deniss Kovaljovi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel.
6. Rahuldada Deniss Kovaljovi kaitsja taotlus hüvitada Deniss Kovaljovile seoses tema väärteoasjas tema süüdistuses KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 650 (kuussada viiskümmend) euro ulatuses täies ulatuses.
7. Hüvitada Deniss Kovaljovile tema valitud kaitsja Ramstor OÜ juristi O Väina osutatud õigusabi eest kulutused 650 (kuussada viiskümmend) eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 05.02.
8. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 08.03.
9. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 09.03.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Vladislav Grigorjevi 26.10.2020 otsusega nr 2315,20,005320 karistati Deniss Kovaljovi KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot selles, et menetlusalune isik 11.09.2020 kella 11:00 ajal xxxx karjus valjusti agressiivsel toonil lasteaia xxx territooriumil, tekitades lasteaia xxxx töötajates ja lasteaia lastes hirmu. Nimetatud käitumise rikkus menetlusalune isik KorS § 55 lg 1 p 2 keeldu ning pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Asjaolud Väärteoasja otsuses nr. 2315.20.005320 (Lisa 1) on sätestatud , et kaebaja 11.09.2020.a kell 11.00 xxxx maakond väärteo kirjeldus: isik karjus valjusti agressiivsel toonil lasteaia xxxx territooriumil, tekitades lasteaia xxxx töötajates ja lasteaia lastes hirmu, pannes oma käitumisega toime avaliku korra rikkumise, milline on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast lähtudes. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja väärteoprotokoll on koostatud õigesti KarS § 262 alusel. Kohtuväline menetleja leiab, et käitumisviisi valides menetlusalune isik oleks pidanud arvestama, et asub koolieelses lasteasutuses, kuid seda ta ei teinud, mille tulemusena menetlusalune isik oma käitumisega tugevalt häiris laste ja personali turvatunnet ning rahu. Laste psüühika on kergesti traumeeritav ning lapse lasteaeda minek on suur elumuutus. Lasteaia personal teeb kõik, et laste stressipinge oleks madal. Ülaltoodu põhjal oli menetlusaluse isiku käitumine laste ja lasteaia personali jaoks väga ootamatu, ebatavaline ja lastele äärmiselt stressitekitav ning hirmutav. Kohtuväline menetleja võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras karistuseks Karistusseadustiku § 262 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 EUR. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Deniss Kovaljov esitab kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, kuna ei ole nõus otsusega, et isik karjus valjusti agressiivsel toonil lasteaia xxxx territooriumil, tekitades lasteaia xxxx töötajates ja lasteaia lastes hirmu, pannes oma käitumisega toime avaliku korra rikkumise, milline on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast lähtudes. Kaebaja esitas vastulause, mida ignoreeris kohtuväline menetleja ja sellest vastulausest ei ole ühtegi sõna otsuses. Vastulauses kaebaja sätestas, et 11.09.2020.a kella 11.00 paiku kaebaja tuli lasteaeda xxxx ja esitas lasteaia kasvatajale kutse, kutses oli tehti korraldus, et just kaebaja peaks lapse viima aadressil xxxx politseijaoskonda uurija juurde K K . Kaebaja esitab kohtule kutse, Lisa 2 seejärel xxxx kasvataja hakkas kogu lasteaia ees helistama lapse emale (lapse ema on ka 2 lasteaia xxxx direktor) ja lapse ema O F - V, haaras lapse ja hakkas autoga põgenema 11.09.2020 millega oli provotseerinud politsei poolt xxxx mnt arreteerimise. Kaebajale jääb arusamatuks, mis materjalidest või tõenditest kohtväline menetleja jõudis järeldusele, et kaebaja tekitas xxxx töötajates ja lasteaia lastes hirmu, аgressiivse käitumisega ja solvamisega. Kaebajale jääb arusamatuks miks kohtuväline menetleja ehitab oma otsus tunnistajate ütlustes. Kaebaja peab veel vajalikuks märkida, et kuigi D. Kovaljov on mitmeid kordi pöördunud erinevate asutuste poole ning ka praegu on tsiviilkohtus asi isa ja lapse suhtluskorra kehtestamiseks, et O.F-V rikub jõustunud tsiviilkohtu otsust, mistõttu ta ei saa kohtuda oma tütrega. Kaebaja selgitab, et 11.09.2020, kui ta tuli lasteaia territooriumile lapsele järele, on selles väärteoasjas tunnistaja ise O.F-V kahtlustatav oma lapse peksmises, lapse isa pidi tulenevalt eelnimetatust lapse uurijale ülekuulamiseks politseisse toimetama. Kokkuvõtlikult märgib kaebaja, et puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta; et kaebaja karjus valjusti agressiivsel toonil lasteaia xxxx territooriumil, tekitades lasteaia xxxx töötajates ja lasteaia lastes hirmu, pannes oma käitumisega toime avaliku korra rikkumise, milline on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast lähtudes. Ülaltoodust lähtudes kaebaja palub järgmist:
11. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt.
12. Kaebuse esitaja taotleb määrata kohtuistungi ning kutsuda ülekuulamiseks tunnistajad, kelle ütlustest tulenevalt oli väärtegu toime pandud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et seoses kriminaalasjaga O F vastu otsustati kutsuda ülekuulamisele M I Ki. Otsiti kuupäeva, et ülekuulamise juures saaks olla spetsialistid lastekaitsest, ohvriabist, lastepolitsei, eriasjade uurija, sotsiaalosakonna juhataja. Kell 11 pidi laps olema xxxx. Päev varem arutati, kes lapse ülekuulamisele toimetab. Arvati, et kõige leebem variant on see, et tema teeb seda, töötas lasteaia direktorina, teab lasteaeda, töötajate ametijuhendeid, territooriumi. Kutses oli lause, et toimetab lapse isa, et ema ei saaks lapse ütlusi mõjutada. Menetlus on seotud vägivallaga lapse vastu O F poolt. Anti juhised kutse osas. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad võttis ise tööle, nad teavad, et ei luba endale häält tõsta laste või täiskasvanute juuresolekul. Pidi lugema kutset ja L Š oli piisavalt aega selleks. Läks L Š juurde ja ütles, et peab lapse viima uurija juurde. Kutse oli mõlemas keeles. L Š aga hakkas otsima O. O F oli kohtu määratud suhtluskorda rikkunud ja seetõttu valiti selline kellaeg, et lapse ülekuulamine jääks ema eest saladusse. L Š hakkas otsima telefoni, M oli mänguväljakul mängumäe all. Tuli pedagoogi abi, jooksis ema järele. O jooksis välja, võttis lapse ja pani jooksu. Ütles Ole, et tal on kutse. O võttis kabinetist riided ja jooksis autosse ning sõitis minema, xxxx sõitis 100 km/h, peeti patrullide poolt kinni. Tema laps oli mänguväljaku mäe all, mängis liivakastis, osa lapsi läheduses, osa eemal. Näitas kutset lasteaia töötajale, sest seoses kohtumäärusega pidi käima lapsel järel teatud päevadel. O F rikkus seda korda 7-8 korda, lasteaia töötajate kaasabil. Käis teisipäeval lapse järel, kuid ema oli lapse juba ära viinud. Sotsiaalosakonna töötaja soovitas lasteaia töötajale esitada kutse. Alguses ütles, et tuli lapsele järgi, siis alles ütles, et kutsega. Nägi lapse ema autot lasteaia territooriumil, ei oleks saanud last võtta, see oli reede ja ema päev laps võtta. Pidigi alguses tulema uurija juurde lapsega päeval, mil oli tema päev, kuid last ei olnud lasteaias. Probleemid lapse pärast tekkisid siis kui tekkis vaidlus
13. juunil, kui lapse ema esitas kohtusse avalduse suhtluskorra muutmiseks. Kui lapsevanem tuleb lapsele järgi ebaharilikul ajal, siis peab lapse üle andma, õpetaja võib küsida miks. Tunnistaja O F selgitas, et Deniss Kovaljov on endine abikaasa. 11 septembril 2020 kella 11 paiku päeval ma tuli oma töökohta xxxx koos oma tütrega M I K, viis ta rühma välja, lapsed siis juba jalutasid. Läks oma töökabinetti, kus tegeles tööalase asjaajamisega, umbes 10-15 min pärast kella 11st O S koputas, jooksis kabinetti ja ütles, et saabus Deniss, käitub väga agressiivselt ja tahab M I ära võtta. Läks välja ja nägi, et Deniss Kovaljov seisab mingi paber käes, agressiivselt käitub L Š suhtes, vehkis kogu aeg näo ees selle paberiga, tütar puges peitu täiskasvanud isikute taha. Võttis 3 tütre sülle ja viis oma kabinetti, Kovaljov järgnes, karjus talle midagi agressiivselt. Võttis lapse ja sõitis minema. Helistas oma advokaadile, ta ütles, et sõida koju. Narva mnt-l peeti politsei poolt kinni, sest Kovaljov oli esitanud valeinfo ja teda koos lapsega toimetati politseijaoskonda xxx pst. Püüdis helistada advokaadile, ei saanud üldse aru, mis toimub, sõitsid xxxx pst koos lapsega, millegipärast oli vaja last üle kuulata, mitte mingit kutset selle kohta, et last on vaja üle kuulata, ta ei ole saanud. Tuli sotsiaaltöötaja, laps nuttis ja keeldus ükskõik kellega kuhugi minemast. Pärast seda, kui M keeldus andmast igasuguseid ütlusi, öeldi, et olete vabad ja võite koju sõita. D. K töötas lasteaias xxxx kuni november 2019 ja alates 2011, maikuust vist. O S, L Š, O S on xxxx töötajad. D.Kovaljovi käitumise agressiivsus väljendus tema füüsilistes tegevustes, ta väga aktiivselt vehkis kätega, hirmutas lapsi, kes jalutasid tol hetkel ja pedagooge, äratas tähelepanu ja rikkus laste jalutamise tavapärast käiku. Kui lasteaias kabinetist väljus, oli laps süles. Teised lapsed olid hirmunud. Ei kutsunud politseid, sest kaitses oma last, teised töötajad vastutasid teiste laste ohutuse eest, see on nende kohustus. Kovaljov mingit kutset ei näidanud. Nägi, et ta näitas midagi käes hoides L Še, mingit paberit, aga ei tea, kas tegemist oli kutsega või mitte, samuti ei tea, mis seal kirjas oli. L Š on M I kasvataja. Ei andnud last Kovaljovile, sest jõudis alles lasteaeda, jalutamine algas kell
14. Kovaljov ei tulnud tema juurde, vaid tuli kohe otse sinna last ära võtma. Lahkus koos lapsega lasteaiast, sest Kovaljov kavatses lapse kuhugi ära viia teadmata suunas. Tol hetkel oli Kovaljoviga võimatu rääkida, ta käitus agressiivselt ja taoline käitumine ei olnud ainus kord. Kutsest ei teadnud midagi, ei uskunud Kovaljovi juttu, kutse võib kodus ise joonistada, ei tea, mis tal käes oli, ise ei ole midagi saanud. Kuna ei ole kunagi teda uskunud ega usu, siis ei pööranud sellele tähelepanu, temale ei olnud mitte midagi, ei e-maili, ei telefonikõnet, ei paberi vormis, ei ole mitte midagi saanud. Umbes 5 minutit istus autos kuna helistas oma advokaadile, küsis, et mida tegema peab, advokaat ütles, et ta praegu kutsub politsei xxxx, kus elab, tema ja lapse ohutuse tagamiseks, et sõida koju. Lapsega suhtluskorra vaidlus on praegu kohtus, kuni
15. september oli ajutine kord. Kohtuotsuses on kirjas, et esmapäeval on laps temaga, st, et viib ja toob lapse, teisipäeval toob, Kovaljov võtab ära ja toob tema juurde xxxx tänavale, selliselt kuni reedeni, mingi reede jäi Kovaljovi juurde ja tõi lapse tagasi pühapäeval aga üle nädalavahetuse ta jäi tema juurde ja oli kuni teisipäevani. 11 septembril tõi lasteaeda, Kovaljov neljapäeval tõi lapse tema juurde, see oli reede, esmapäeval laps ütles, et ta ei taha minna lasteaeda, teadis, et midagi juhtub. Kes oleks pidanud reedel 11 septembril lapse lasteaiast ära võtma seda ei mäleta. Tehti nii nagu paberil kirjas. Kõrvalt oli näha, et tegemist oli agressiivse käitumisega, seal on klaassein, on näha, ei pea ust avama, et minna uksest välja ja näha, näeb, et ta käitub agressiivselt, ei olnud vaja isegi mingit järeldust teha, läks ja võttis lapse sülle ja läks ära. Esialgu nägi inimese agressiivsest käitumist, sai aru, et peab lapse päästma, Kovaljov kohe järgnes, kui oli lapse võtnud. Tuli O S, kes ütles, et tuli Deniss ja tahab M ära võtta, läksin akna juurde nagu avatud panoraam, nägi, et Kovaljov käitub agressiivselt, raputab mingisugust paberit, laps peidab ennast täiskasvanu selja taha. Kasvataja L käest küsis järgmisel päeval, esmapäeval või helistas, aga küsis hiljem. Lapsed olid hirmunud, nad lõpetasid oma tavapärased tegevused jalutamise ajal, hakkasid pugema peitu majakese taha, poisid, kes olid julgemad, vastupidi hakkasid hoopis juurde tulema, et vaadata, mis toimub, jalutamas oli mitu rühma, see äratas kõigi tähelepanu. Kindlasti takistati lasteaia tavapärast tööd. Tegemist ei ole tavalise jalutamisega vaid ka mingi õppetegevusega, on veel mingi planeeritud tegevus jalutamise ajal ja hr Kovaljovi ilmumine jalutamise ajal segas kõiki rühmi, kes seal olid, on väliõpe, see oli just alguses, oli väga soe. Füüsilist agressiooni Kovaljov ei avaldanud, ta ei puudutanud teda füüsiliselt, ta lasi minna, aga selle juures käis järgi ja filmis ja ähvardas. Rääkis, et tal on kutse politseist, et on vaja tütar üle kuulata ja sinna viia, aga ei uskunud teda. Kovaljov näitas mingeid lehti, ei tea, mis seal kirjutatud on, ta ei andnud lugeda, vehkis ainult nendega. Tunnistaja L Š selgitas, et 11 septembril, kellaaega ei mäleta, peale 11, läksid lastega jalutuskäigule, jõudsid natuke jalutada kui mänguväljakule tuli Deniss. Tuli kiirel sammul, ütles, et võtab M kaasa, uurija kutsub välja ja peab kaasa võtma. Ta oli meelestatud selliselt, et hakkas hirm last talle anda ning tegi ettepaneku kutsuda lasteaiast lapse ema. Kovaljov ütles, et pole vaja, tal on kaasas paber, seal on uurija number. Kovaljov andis selle paberi ja tema võttis telefoni, et helistada. Ei jõudnud dokumenti lugeda, Kovaljov kogu aeg rääkis ja segas. Palus oma abilisel kutsuda M ema. Deniss ähvardas, et kustub politsei, rääkides valju häälega. Lapsed kuulsid. 4 Abiline läks O järgi, O tuli välja ja võttis lapse ning jooksis lasteaeda. Deniss jooksis neile järgi. Olid küllaltki hirmunud, kogusid lapsed kokku ja läksid rühma sisse. Oli ärritunud, ei suutnud paberile keskenduda ja ei võimaldatud ka helistada. Lapsed mitte ei kartnud, vaid olid erutunud, et miks M isa soovib politsei kutsuda. M oli sel ajal mänguväljakul, mitte kaugel, võttis tal käest kinni. Algul võis abiline O tal käest kinni hoida, või hoidis ise. Kovaljov midagi ei teinud, rääkis valjult ja ärritunult. Mis puudutab paberit, ei olnud agressiivne, kuid sellest, et muul ajal soovitakse laps ära võtta, räägitakse rahulikult. Ei võimaldatud ka paberiga tutvuda, vastutab ka lapse eest. Mis keeles kutse oli, ei jõudnud lugeda, hoidis ainult käes. Kovaljov on M isa, võib samuti lapse järgi tulla. Mingit paberit pole, et ema võib ja isa ei või lapse järgi tulla. Kui tullakse ebatavalisel ajal, siis öeldakse ka põhjus, lapsi tuuakse ja viiakse teatud aegadel. Ema tulnuks hoiatada, sest ema oli ju läheduses. Kui oleks antud võimalus tutvuda kutsega ja oleks saanud uurijaga rääkida, et oleks saanud veenduda, et see on õige. Kui ei oleks olnud, ei oleks last välja andnud. Kui tullakse lapsele järele muul ajal, siis teatatakse ette. Ei ole õigust keelduda lapsevanemale last kätte andmist. Nende puhul käisid lapse järel nii isa kui ka ema kordamööda, kes tuli, see võttis. Iga kord ei teatanud emale, kui isa lapsele järgi tuli. Seekord tuli ta agressiivselt, et viib uurija juurde, see tegi ettevaatlikuks. Lapsi põhimõtteliselt häiris, rääkis valju häälega, et kutsub politsei. Rühma igapäevast tegevust see ei häirinud, tekitas pingeid. Isegi hirmutas neid, see oli ebaharilik olukord, ähvardatakse politseiga, filmitakse telefoniga. Lapsed jooksid ligi, tundsid huvi miks ta karjub, miks kutsub politsei. Lapsed olid ärevil. Selgitas, et kõrvaltänaval oli avarii ja on vaja politseid. Nendevahelisi tülisid ei tea, midagi oli toimunud, lahutus, kuid keegi ei ole midagi täpsemalt rääkinud. Ise Kovaljovi peale häält ei tõstnud. Täiskasvanud olid kindlasti hirmunud, ise oli ka. Ei tea mida kartis, see käitumine hirmutas, ei teadnud kuidas õigesti käituda. Politsei väljakutsumine nagu ei hirmuta, oli ebameeldiv. Täiskasvanud sattusid paanikasse, ei teadnud mida teha, kaks abilist O S, Oksana S. O S ei läinud kohe Ole järele, läks hiljem. Pärast omavahel arutasid, et olid hirmunud. Kutse vist võttis Kovaljov enda kätte, kui gruppi läksid, siis nägi lahkumas Kovaljovi sõidukit, O sõidukit enam ei olnud. See intsident katkestas laste jalutuskäigu, see oli tema otsus, ehk sellest, et oli hirm, lapsed jooksid kokku ja hakkasid küsimusi esitama. Otsustasid maha rahuneda rühmas mängides. Kovaljov on korduvalt seal politseid kohale kutsunud, kui tuli lapse järele ja ema oli lapse ära võtnud või oli haige ja ei olnud lasteaias. Selgitasid, et haige, tema süüdistas, et keeldutakse talle last andmast. Mitme päeva jooksul käis last nõudmas kuigi laps oli haige. Siis kui käis õhtuse jalutuskäigu ajal käis, häiris lasteaia tööd. Varem käis ta õhtul kui lapsi enam ei olnud, Mt ka ei olnud.
16. september hakkas tibutama, mitte tugevalt, kui oleks tugev vihm olnud, siis oleks lahkunud. Tunnistaja O S selgitas, et 11 september 2020 olid koos lastega jalutamas, tuli Deniss, lähenes ja kohe hakkas oma kotti avama. Mõtles, et tõi midagi Mle, aga ta võttis välja mingisuguse paberi, seal oli tema ja pedagoog L Š. Kovaljov ütles, et võtab M ülekuulamisele, L ütles, et oodake, siin on ema, praegu teatavad emale või kutsuvad ema, mille peale Deniss koheselt võttis välja telefoni ja hakkas salvestama. Ei saa öelda, et agressiivselt, aga ta oli vaenulikult häälestatud, et kas te takistate mind, et ta peab lapse ülekuulamisele viima, mille peale L ütles, et ta ei saa ilma ema loata anda last seda enam, et ülekuulamisele, sest tegemist ei ole niisama lapse võtmisega. Nende vahel toimus jutuajamine, Deniss kogu aeg rääkis, et te teete mulle takistusi ja sel hetkel ütles O Sile, et jää M juurde, ise jooksis O järele, koputas kabineti uksele ja ütles, et seal on Deniss, kes tahab Mt võtta ülekuulamisele ja siis O jooksis välja ja võttis M sülle, viis lasteaia hoonesse. Deniss kõndis nende järel, salvestas video peale. Mis seal edasi toimus, seda ei tea. Kovaljov oli nende lasteaias tegevdirektor, töötab lasteaias 4 aastat, lähedalt teda ei tunne. O F-V on tema tööandja. Kovaljov ei olnud võib-olla mitte agressiivne, ta oli nagu püssirohi, et piisaks tiku tõmbamisest, õhtuni oli ebameeldiv tunne sees, närvilisus, pinged ja lapsed olid seal ümber, kes on suured, hakkasid küsimusi esitama. Ei kutsunud politseid, Deniss ähvardas kutsuda politsei, ta rääkis Lle, et on paber uurija käest, siin on telefoni number, helista uurijale. L ütles, et andke mulle paber kätte, ta kohe helistab, aga paberit ta ei andnud, ütles, et helistab uurijale ja uurib kõik välja ja teatavad O. Deniss paberit L kätte ei andnud, samuti ei andnud ka telefoni numbrit. Kutsus O, ta võttis M sülle, viis lapse hoonesse ja nad sõitsid ära, nägi kui nad ära sõitsid, sest kohe lastega lõpetasid jalutamise ja läksid rühma. Nägi, kuidas O lahkub autoga, Deniss filmis midagi 5 hoovis ja seejärel kihutades sõitis nendele järele hoovist välja. Ei ole rääkinud, et Kovaljov hirmutas lapsi, ütles, et ümberringi olid lapsed, 5 aastased, nad juba tundsid huvi, nad kuulasid ja pärast esitasid küsimusi, miks M isa ähvardas politseiga, see tõepoolest oli, L ütles neile, et te ei saanud õigesti aru, et siin lähedal oli avarii ja M isa tuli ja ütles, et on vaja kutsuda välja politsei, nii selgitasid lastele. Ei näinud, et kutse anti Lle, võib olla siis, kui jooksis O järele, seda enam, et see leidis aset ammu, kõiki üksikasju võib mitte mäletada. M jalutas puu kõrval mänguväljakul, kui tema juurde läks, seal on mägi, mitte mäe taga, kus seisid O ja Ž. Oli kas puu juures või puu ja liivakasti vahel. Aeg mänguväljakult rühma minemiseks oleneb sellest, kuidas kogunevad, siis vist veel tibutas vihma, oleneb kui kiiresti hakkasid sinna poole liikuma, 10 minutit on maksimum, seekord käis see kiiresti, minuti pealt ei oska öelda. Nägid välja sõitvat autot, läksid ümber maja. O jooksis lapsega kiiresti, mitte autosse, ta jooksis lasteaeda ja pärast tüdrukud ütlesid, et seal olid karjed. Nad läksid lasteaeda aga nemad hakkasid kiiresti lapsi kokku koguma, läksid majja, väga kiiresti, ajaliselt võttis aega nii kaua, kui minna ümber maja, võib-olla umbes 10 minutit, võib olla vähem, riietada lapsi ei olnud vaja, kogunesid ja läksid, võis minna 5 minutit. Mitu last oli sellel päeval rühmas seda ei mäleta. Iga päev on erinevalt lapsi. Kovaljovi käitumine oli häiriv, lapsed lihtsalt tundsid huvi, neile mingit ebamugavust ei olnud aga teisi häiris küll, tegemist oli väga närvilise päevaga, oli väga ebameeldiv hetk. Muidu oleksid kauem jalutanud, aga otsustasid panna asjad kokku ja läksid rühma. Nad ise läksid väga närvi. Kohtuvälisel menetluse kirja pandu all võib-olla pidas tol hetkel silmas seda, et Deniss Kovaljov korduvalt rikkus rahu oma korduvate politsei väljakutsumistega lasteaias, kõike seda võib ka kaameratest vaadata, kõik seisid ja olid üles keeratud, pidevad politsei väljakutsed lasteaeda, kas see on normaalne käitumine. Kõike seda võiks kooskõlastada endise abikaasaga ja teha seda viisakalt, seda enam, et tegemist oli lapse võtmisega ülekuulamisele ema nõusolekuta, see ei ole normaalne. Kui oleks öelnud, et kõik on kooskõlastatud ja kui oleksid teatanud emale ja kõik toimuks normaalset, siis keegi poleks ka mingeid takistusi teinud. Parem oleks neid teavitada, et täna võtab lapse isa, kõik, ilma probleemideta. Ei ole kursis selle hooldusõigusega. Esimesel septembril kui M viidi lasteaiast varem ära, siis tuli Deniss ja vehkis mingite paberitega, ütles, et tegemist on kohtuotsusega, näitas, et te hakkate vastutust kandma selle eest, et andsite lapse ära aga konkreetselt ei ole talle keegi midagi näidanud. 11 septembri kohta räägib seda, mida konkreetselt nägi ja kuulis, edasi arutlema ei hakka, Kovaljovi käitumine ei olnud korrektne. Lapsed lihtsalt kuulsid, et Kovaljov kogu aeg ähvardab politseiga, siis hakkasid küsima, et miks M isa soovis politsei väljakutsumist. Tema meelest hakkaski vihma sadama ja L ütles, et paneme kiiresti asjad kokku ja läksid rühma, sest olid üles keeratud. Lasteaia mõttes lasteaia tavapärast toimimist ei takistanud, lihtsalt tekitas järjekordselt sellise halva olukorra. Jutt on konkreetselt sellest päevast aga üldiselt, kes töötavad kella 6ni, alati oli selline ebameeldiv moment, et kui Deniss tuleb Mle järgi ja kui M oli juba ära viinud ema, Deniss hakkab välja kutsuma politseid ja seetõttu oli pidevalt närviline olukord. Lapsed olid 5-aastased, nüüd hakkavad saama 6 aastaseks, siis olid viie aastased. Tunnistaja O S selgitas, et 11 septembri olukord leidis aset tööpäeval jalutamise ajal laste mänguväljakul. Esialgu ei näinud, et oli saabunud Deniss Kovaljov, kõrvalt kuulis jutuajamist Deniss Kovaljovi ja L Š vahel, kui lähenes nendele, siis nägi ja kuulis nende jutuajamist pealt. Deniss Kovaljov oli emotsionaalselt väga ärritatud ja agressiivne, tal oli käes mingisugune dokument ja jutuajamisest sai teada, et ta soovib võtta oma tütart ja viia uurija juurde, mille peale L Š ütles talle, et ta tahab sellest teatada M emale O Fle, mille peale Deniss ütles, et tal on õigus last ära võtta ja, et nad teevad talle takistusi, mille peale jälle L Š ütles, et ta soovib sellest teada anda emale, kellele on õigus olla sellest teadlik. Deniss Kovaljov võttis selle telefoniga videosse, rääkis agressiivses vormis, et hakkate vastutama selle eest kohtus. Seejärel O S kutsus O Ft, kes asus lasteaiahoones. O F väljus hoonest ja võttis tütre ära. Deniss Kovaljov salvestas selle kõik video peale. Kõik see toimus väga pingelises olukorras, pealtnägijateks olid lasteaia lapsed, lapsed seda kõike nägid ja kuulsid, pärast esitasid küsimusi. Ei kutsunud politseid, isegi ei osanud ette arvata, et tekib selline agressiivne olukord, Deniss Kovaljov ise ähvardas kutsuda kohale politsei, lihtsalt ei jõudnud selgusele jõuda. Taolised olukorrad ei ole nende jaoks tavapärased. Deniss Kovaljov oma käitumisega hirmutas lapsi, sest kõik see toimus laste kõrval. Antud hetkel ei mäleta kui palju lapsi kartis, kui palju lapsi grupis oli, kuid kõik, kes olid kõrval, esitasid küsimusi, küsisid mis juhtus, miks räägiti politseist, miks toimus selline olukord. Kui näete kõrgendatud 6 tooniga jutuajamist pealt, kui lapsed kuulevad ja näevad, kõik lapsed teavad, et Deniss Kovaljov on M isa ja sellises olukorras lapsed on juba küllaltki suured, nad saavad juba kõigest aru, sest kõne oli agressiivne, valju, järjekindel, lapsed nägid ja kuulsid kõike. Töötab lasteaias pedagoogi abina seitse aastat. Sündmus oli umbes kui õigesti mäletab, siis kell 11 kuni
17. M oli mänguväljakul koos teiste lastega, kõik kasvatajad olid läheduses. Kõik grupi töötajad olid koos lastega jalutamas, lapsed olid 5-aastased. Kovaljovi käitumine hirmutas teda kõvasti ja takistas lasteaia tavapärast tööd. Oli veel üks juhtum jalutamise ajal, kus konkreetselt Deniss Kovaljov ka salvestas diktofonile, ka agressiivses vormis suhtles temaga, seda nägid lapsevanemad ja lapsed ja teiste gruppide töötajad. Segas tavapärast lasteaia tööd, sest tuli lapsevanem ja soovib agressiivses vormis viia lapse mänguväljakult minema, rääkis valjult ähvardustega, et kutsub välja politsei ja hakkate vastutust kandma kohtus, see oli agressiivses vormis räägitud, kõvasti ja agressiivselt ja väga emotsionaalselt. Dokumenti nägi ainult Kovaljovi käes. Nägi paberit kiles, ise ei ole lugenud, hiljem Kovaljov andis need üle L Še. Lapsed nutma ei hakanud, ära ei jooksnud. Kui O S kutsus O F-V, siis tuli O F-V välja ja võttis M mänguväljakult ära ning läks lasteaia hoonesse. Kas ta sealt edasi lahkus kuhugi, seda ei tea, nad jäid koos grupiga mänguväljakule. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et kaebaja tekitas lasteaia töötajates ja lastes hirmu oma agressiivse käitumisega ja solvamisega. Samuti pöörab kohtu tähelepanu, et kohtuväline menetleja ei esitanud ühtegi tõendit, et kaebaja oleks agressiivselt käitunud. Ainult lasteaia töötajad ja kaebaja endine naine, kes on lasteaia töötaja ning kirjalikud tõendid. Miks ei arvestatud ühtegi kaebaja vastuväidet ja rajati otsus tunnistaja ütlustele. Tunnistaja O S, O S rõhutasid, et lapsed ei olnud ehmunud. Näitasid üles huvi, kuuldes sõna politsei, seda ütles tunnistaja L Š. Samuti ei olnud laste tegevuskava takistatud, vaid hakkas vihma sadama. Keegi ei suutnud selgitada, milles väljendus agressiivsus, veendusid, et Kovaljov tuli lapsele järgi, sest oli kutse politseisse. Õpetaja ei andnud last üle, sest ema O F võttis lapse ja varjus lasteaia territooriumilt. Puuduvad objektiivsed tõendid, et kaebaja karjus agressiivselt ja tekitas lasteaia töötajates ja lastes hirmu ja pani oma käitumisega toime avaliku korra rikkumise. Palub otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Palub rahuldada kaebaja menetluskulu taotlus. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et osaliselt nõustub kaitsjaga. Soovib kohtu tähelepanu juhtida sellele, et menetlusalune isik oleks pidanud teadma kuidas tuleb käituda lasteaia territooriumil laste juuresolekul, lasteaia töötajate, naisterahvaste juuresolekul. Tunnistajate ütluste kohaselt mingi hirm neil tekkis, mingil määral päevakava oli rikutud. Menetlusalune isik, valides sellise käitumisviisi, oleks pidanud sellega arvestama. Kindel, et tema käitumine avalikus kohas oli häiriv teiste isikute jaoks. Kas seda saab kvalifitseerida kui avaliku korra rikkumist, raske öelda, pigem mitte. Menetlusalune isik võinuks käituda teistmoodi, samas ka lasteaia töötaja, lapsevanem tuleb lapsele järgi, miks peaks ta kuhugi helistama. Leiab, et isiku süü ei ole nii suur, et teda rahaliselt karistada, seetõttu lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on 7 järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemist. KarS § 262 lg 1 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mida tuleb sisustada korrakaitseseaduses sisalduvate avalikus kohas käitumise nõuete rikkumisega. KorS § 55 lg 1 p 1, 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 57 kohaselt käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Kohtupraktika kohaselt eeldab KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. KoRS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. KoRS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutavaks isikuks isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Ohtu põhjustav tegevus on isikule omistatav kui isik põhjustab ohu või korrarikkumise oma käitumisega ning isik on avaliku korra eest vastutavaks isikuks, kui ta ei täida oma kohustust mitte käituda teisi isikuid häirival viisil. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul lasus avalikus kohas viibides selline kohustus. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud õigusvastane käitumine on aset leidnud xxxx lasteaia territooriumil (xxxx). Kohus leiab, et nimetatud kohta tuleb hinnata avaliku kohana, kuivõrd tegemist on kohaga, mis on antud kasutamiseks määratlemata isikute ringile s.t vähemalt kõigile neile, kes lasteaia territooriumil viibivad, s.o lapsed ja kasvatajad ning sealhulgas ka lapsevanemad või teised perekonnaliikmed ning lähedased, kes lapsi lasteaeda toovad ning neid sealt ära viivad. Sellises avalikus kohas peab aga iga seal viibiv isik järgima avalikus kohas käitumise üldnõudeid, so KoRS § 55 sätestatud nõudeid. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KoRS § 55 lg 1 p 2 keeldu, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik avalikku korda lasteaia territooriumil sellega, et karjus valjusti agressiivsel toonil, tekitades lasteaia töötajates ja lasteaia lastes hirmu, milline käitumine on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast lähtudes. 8 Kuivõrd kohtuväline menetleja on sisustanud avaliku korra rikkumise valjuhäälse agressiivsel toonil karjumisega, mis tekitas lasteaia töötajates ja lasteaia lastes hirmu, on tegemist eelkõige isikutes hirmutunde tekkimise tuvastamise küsimusega ja kas see tunne tekitati agressiivsel toonil karjumisega. Kaebemenetluses kuulati üle lasteaia töötajad, kes olid üle kuulatud ka kohtuvälises menetluses. Lasteaia töötajatest üle kuulatud O F-V ütluste kohaselt tuli tema juurde O S ja teatas, et saabus Deniss Kovaljov ja tahab M-I kaasa võtta ja käitub väga agressiivselt, vehib paberiga ning tütar M-I puges peitu täiskasvanud isikute taha. Tema võttis lapse sülle ja läks minema. Teised lapsed olid hirmunud, Kovaljov hirmutas ka pedagooge ja rikkus laste jalutamise tavapärast käiku. Tunnistaja O S ütlustest samade asjaolude kohta ilmneb, et Deniss Kovaljov tuli lasteaia territooriumile ja võttis välja mingi paberi ja tahtis M-I ülekuulamisele kaasa võtta. Tunnistaja ei saa väita, et Deniss Kovaljov oleks käitunud agressiivselt, aga oli vaenulikult häälestatud. Lapsed olid seal ümber ja hakkasid küsimusi esitama. M jalutas sel ajal mänguväljaku mäe juures. Lastele sellest mingit ebamugavust ei olnud, teisi see häiris. Mäletamist mööda hakkas vihma sadama ja kuna kõik olid üles keeratud, mindi rühma. Tunnistaja O S selgituste kohaselt oli lasteaia territooriumile ilmunud Deniss Kovaljov emotsionaalselt ärritatud ja agressiivne, käes oli mingi paber ja ta soovis tütart viia uurija juurde. Lapsed nägid seda kõike pealt ja esitasid küsimusi, Deniss Kovaljov hirmutas lapsi, kuid ei oska öelda mitut last, lapsed esitasid küsimusi. Küll hirmutas Deniss Kovaljovi käitumine teda ja takistas lasteaia tavapärast tööd. Deniss Kovaljov rääkis agressiivselt, kõvasti ja emotsionaalselt. Nägi tema käes ka paberit, kuid ise seda ei lugenud, Deniss Kovaljov andis selle üle L Še. Lapsed nutma ei hakanud ja keegi ära ei jooksnud. Tunnistaja L Š selgituste kohaselt olid lapsed Deniss Kovaljovi ilmumisest ja käitumisest erutunud, et miks kutsutakse politseid, lapsed jooksid ligi ja tundsid huvi, miks ta karjub. Rühma igapäevast elu see ei häirinud, täiskasvanud sattusid paanikasse, ei teadnud mida teha, pärast omavahel arutasid, et olid hirmunud. Hakkas tibutama ja läksid rühma sisse. Eelnimetatud tunnistajate O S, O S ja L Š ütlustest saab üheselt järeldada, et Deniss Kovaljovi ilmumine lasteaia territooriumile, kõvahäälne rääkimine ja politsei kutsumisega ähvardamine tekitas laste mänguväljakul viibinud lastes huvi ja lapsed tahtsid teada, miks lasteaiakaaslase isa tahab politseid kutsuda. Ühegi tunnistaja, peale O F-V ütlustest ei nähtu, et lastes oleks tekkinud hirm, veel vähem, et mõni laps oleks hakanud nutma või et oleks laste mänguväljakult sootuks hirmust ära jooksnud. Seejuures lahkus O F-V lasteaia territooriumilt ega olekski saanud seda näha, s.t O F-V ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ja kannavad ilmselgelt süüstavat iseloomu ja ei vasta tegelikkusele. Seega ei ole leidnud tõendamist väärteoprotokollis märgitud etteheide, mille kohaselt tekitas Deniss Kovaljov xxxx lasteaia lastes hirmu. Mis puudutab lasteaia töötajatesse O S, O S ja L Š, siis nende ütlustest ilmnes lõpuks, et pärast Deniss Kovaljovi lahkumist arutasid täiskasvanud omavahel ja leidsid, et nad tundsid hirmu. O S hindas Deniss Kovaljovi käitumist vaenulikuks ja O S selgituste kohaselt häiris teda Deniss Kovaljovi agressiivne käitumine. Samas ei kutsunud ükski tunnistajatest politseid, et Deniss Kovaljovi häiriv käitumine lõpetada. Seejuures ilmneb samade tunnistajate ütlustest, et lasteaia töötajad viisid lapsed ära rühma. Samade tõendiallikate ütluste kohaselt hakkas ka vihma sadama, kuid kõigi nende tunnistajate ütlustest nähtub, et nad läksid lastega rühma siis, kui lasteaia juurest olid lahkunud nii O F-V koos lapsega kui ka Deniss Kovaljov. Sellisest asjaolust ei saa järeldada, et Deniss Kovaljovi käitumine oleks katkestanud või seganud lasteaia tavapärast päevaplaani. Juhul, kui D. Kovaljovi ilmumina ja käitumine olnuks tavapärast päevaplaani rikkunud, oleks lasteaia töötajad koos lastega varjunud lasteaia hoonesse ajal, mil D. Kovaljov lasteaia territooriumil viibis, mitte pärast seda. Mis puudutab seda, et lasteaia töötajad olid hirmunud, siis vaid O S selgituse kohaselt oli ta häiritud, O S sõnade kohaselt oli Deniss Kovaljov vaenulikult häälestatud ja L Š sõnade kohaselt sattusid täiskasvanud paanikasse, sest ei teadnud mida teha. Seega nimetatud tunnistajate ütlustest ei tulene seda, et Deniss Kovaljovi käitumine oleks neis tekitanud hirmutunnet. Küll nähtub samade tunnistajate ütlustest, et see ei olnud esimene intsident, kus Deniss Kovaljov tuleb lasteaeda oma lapsele järele ja avastab, et last ei ole lasteaias ning ähvardab politsei kutsumisega, kuivõrd lapse ema on rikkunud kohtu määratud suhtluskorda. Seega olid need tunnistajad üheselt teadlikud O F-V ja Deniss Kovaljovi kohtuvaidlustest ja 9 pidevatest lahkhelidest lapse pärast. Seekord tuli aga D. Kovaljov lapsele järele seetõttu, et toimetada laps uurija juurde ülekuulamisele ja tal oli kaasas ka kutse menetleja juurde, milline on esitatud kohtule kaebuse lisana. Mis puudutab tunnistajana üle kuulatud O F-V ütlustesse, siis on kohus sunnitud neisse suhtuma kriitiliselt. Kui esialgselt väitis tunnistaja, et tema juurde jooksis O S ja teatas sellest, et Deniss Kovaljov tahab last kaasa võtta, kuid hiljem selgitas, et kuna seal on suured aknad, siis ta nägi kuidas Deniss Kovaljov paberitega vehib. Seejuures selgitas ta seda, et M-Irene oli peitunud täiskasvanute seljataha, kuid Deniss Kovaljovi poolt kohtule esitatud fotodest nähtub, et laps kükitab mängumäe all ja tema taga viibivad kaks täiskasvanut, s.t laps ei ole kuhugi peitunud. Lisaks sellele esitas Deniss Kovaljov foto, kus L Š vaatab käes olevat dokumenti ja hoiab teises käes mobiiltelefoni. Seega on need fotod tehtud sündmuskohal ning kõik ülekuulatud tunnistajad on ka kinnitanud, et Deniss Kovaljov filmis lasteaia territooriumil mobiiltelefoniga sündmuste käiku. Lisaks sellele ilmneb O F-V ütlustest, et lapsed olid hirmunud, lõpetasid oma tavapärase tegevuse jalutamise ajal ja hakkasid peitu pugema, julgemad aga tulid lähemale. See segas kõiki rühmi. Küsis selle kohta hiljem L Š käest. Seega väited, et lapsed olid hirmunud, tulenevad L Š sõnadest hiljem, kuivõrd tunnistaja ise tuli vaid korraks mänguväljakule, võttis lapse ja sõitis ära ning temale järgnes Deniss Kovaljov. Sama tõendiallika, s.o L Š ütlustest ei nähtu, et lapsed oleks kuhugi peitunud või et see oleks lasteaia tavapärast tööd häirinud. Seega ei riimu tunnistaja ütlused asjaoludega, mida ta olevat teiste käest kuulnud olukorras, kus ta ise seda näha ei oleks saanud. Väärteomenetluse alustamise aluseks olnud O F avaldusest politseile nähtub, et 11.09.2020 Deniss Kovaljovi käitumisest lasteaia territooriumil oli lasteaia kasvataja O S hirmunud ja pöördus järgmine päev tema kui juhataja poole. Seejuures nähtub avaldusest, et see on kuupäevastatud 11.09.2020, järgmine päev oli aga 12.09.
18. Seega on avaldus koostatud enne seda kui O S oleks saanud avalduse koostaja poole pöörduda. Lisaks oli 12.09.2020 tegemist laupäevaga ja tunnistaja ütluste kohaselt oli ta pärast seda sündmust kaks nädalat lapsega haiguslehel. Seega ei saanud seda avaldust koostada 11.09.2020, kuivõrd avalduses ei saaks kirjeldada tuleviks aset leidvaid sündmusi, samamoodi ei saanud O S tunnistaja poole pöörduda laupäeval, sest tunnistajat ei olnud tööl ei laupäeval ega kahe järgneva nädala jooksul. Seega ei ole tunnistaja O F-V ütlused tõendamiseseme kohta usaldusväärsed ja nende ütlustega on võimalik arvestada vaid osas, mis puudutavad O S saabumist kabinetti kuni tunnistaja lahkumiseni lasteaia territooriumilt, kuid tõendamiseseme enda kohta on tunnistaja kuulnud teiste käest, s.t ta ise ei ole seda sündmust vahetult tajunud ning kuuldu ei riimu tõendamiseset tajunud vahetute ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Kaebuse esitaja küsimustele tunnistajate antud vastustest ilmnes üheselt, et O F-V on ülekuulatud tunnistajate tööandjaks ja nad on pikemat aega teadlikud nii kaebuse esitaja ja O F vahelistest lahkhelidest kui ka kohtuvaidlustest lapse suhtluskorra pärast. Seega on tunnistajad olukorras, kus nad peavad andma ütlusi ka praeguse või endise tööandja vastu, s.t nad on sunnitud valima poolt ja samas andma ütlusi, mis neid endid ei kahjusta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas kontrollitud tõenditega ei ole tuvastatud, et Deniss Kovaljovi järjekordne ilmumine lasteaia territooriumile ja lastaia töötajale kutse näitamine ning soovi avaldamine laps viia menetlustoimingule, oleks tekitanud lasteaia töötajates hirmu. Küll võis see tekitada lasteaia töötajates ebamugavustunnet ja piinlikkust, kuivõrd nad olid taaskord tunnistajaks O F-V ja Deniss Kovaljovi lapsega seotud suhtluskorrast tingitud isiklike ja ilmselgelt negatiivsete suhete klaarimisele. Tunnistajate ütlustest tulenevalt lubas Deniss Kovaljov kutsuda politsei, kui teda takistatakse lapse viimisel menetlustoimingule ning kohtu arvates ei saa ka sellist n.n politsei kutsumisega ähvardamist hinnata hirmu tekitamisena lasteaia töötajates, veel vähem lasteaia lastes. Juhul, kui Deniss Kovaljovi käitumine tekitanuks kasvõi üheski lastaia töötajas hirmu, oleks keegi neist politsei kutsunud, et nende arvates aset leidev avaliku korra rikkumine lõpetada. Ükski lasteaia töötaja seda ei teinud ja avalduse esitas politseisse hoopis O F-V, kes viibis sündmuste keskel kõige rohkem minuti jagu. Arvestades seda, et O F-V ja Deniss Kovaljovi suhete reguleerimiseks 10 on alustatud kohtuvaidlusi, kohtueelne menetlus kriminaalasjas ja käesolev väärteomenetlus, saab järeldada, et tegemist on vaidlevate pooltega, kes püüavad oma õiguse realiseerimiseks tekitada vastaspoolt negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mida seejärel enda kasuks pöörata. Mis puudutab väärteootsuses märgitud etteheidet „isik karjus valjusti agressiivsel toonil“, siis tunnistajad on sellise asjaolu iseloomustamiseks kasutanud väljendeid vaenulikkus ja agressiivsus. Asjaoludest tulenevalt saab tulla järeldusele, et Deniss Kovaljov võis valjult rääkida, kuivõrd ta esitas lasteaia kasvatajale nõudmise laps üle anda, viimaks teda menetlustoimingule ja kui L Š tahtis selleks O F-Vlt luba saada, võis Deniss Kovaljov tõepoolest valjuhäälselt rääkida, kuivõrd laps tuli menetlustoimingule toimetada just O F-V teadmata. Seega selline olukord võis Deniss Kovaljovi ärritada. Kas seda saab hinnata agressiivsel toonil karjumisena, on siiski iseasi. Kohtuistungil, kui kaebuse esitaja esitas ülekuulatavatele tunnistajatele küsimusi, oli kaebuse esitaja küllaltki valjuhäälne ning vaid ise selgitusi andes rääkis natuke vaiksemalt, millest saab järeldada, et kaebuse esitaja ongi valju häälega ning kui ta veel häält tõstaks, siis oleks see hääl üpris vali. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja võis küll olla lasteaia territooriumil valju häälega, kuid seda ei saa nimetada valjusti agressiivsel toonil karjumiseks, millega ta oleks tekitanud lasteaia töötajates või lastes hirmu. Küll tekitas see lastes huvi ja lasteaia töötajates järjekordset ebamugavustunnet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebemenetluses ei ole väärteootsuses märgitud väärteo kirjelduses märgitud süüteokoosseis tõendamist leidnud, samuti ei ole tõendamist leidnud, et Deniss Kovaljov oleks rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes. Seejuures ei sisalda kaebuse esitaja käitumine endas ka mõne teise süüteo koosseistunnuseid. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus Deniss Kovaljovi süüdistuses temale KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o Deniss Kovaljovi teos KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetada. Kuivõrd vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, siis puudub vajadus hakata analüüsima VTMS § 133 punktides 2 kuni 10 loetletud kaebuse lahendamisel otsustatavaid muid küsimusi. Kaitsja esitas kohtule taotluse väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks summas 650 eurot. Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus lahendab menetlusaluse isiku süüküsimuse lõplikult kohtuotsusega, ei koosta kohus menetluskulu küsimuse lahendamiseks eraldi lahendit määruse vormis, vaid lahendab kõik küsimused asjas tehtava kohtuotsusega. Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Vladislav Grigorjev oma 26.10.2020 otsusega Deniss Kovaljovi karistanud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro ulatuses. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotleti vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebemenetluse tulemusena on kohus jõudnud veendumusele, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik valinud endale kaebemenetluses kaitsjaks Ramstor OÜ juristi O Väina ning kohtule esitatud taotluse kohaselt on kaitsja ajakulu olnud 6,5 tundi ning kaitsja tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Seega on taotluse kohaselt Deniss Kovaljovile osutatud õigusabi kuluks 650 eurot. Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1, 2, 3, 5, 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Arvestades väärteoasja keerukust, menetluse pikkust ning kehtivaid õigusteenuse hindu ja taotluses märgitud 11 tavapärasest väiksemat hinda leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat tuleb lugeda mõistliku suurusega tasuks. Taotluse kohaselt on menetlusalusele isikule osutatud õigusabi teenust kokku 6,5 tunni ulatuses, sellest 4 tundi on kulunud kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil osalemisele. Kuivõrd valitud kaitsja osales vaid kohtulikus menetluses, siis peab kohus taotluses märgitud ajakulu reaalseks, mõistlikuks ja põhjendatuks ning kohtu arvates on osutatud õigusabi olnud ka vajalik kogu osutatud õigusabi mahus. Kohtule on esitatud vaid menetluskulude hüvitamise taotlus, milles on näidatud ära osutatud õigusabi liikide kaupa kulunud ajakulu ja tunnitasu summas 100 eurot. Kohus leiab, et viidatud tunnitasu saab kehtivaid õigusabiteenuste hindu arvestades lugeda mõistliku suurusega tasuks ning alust selle vähendamiseks ei ole. Samas ei nähtu seda, kas Deniss Kovaljov on temale osutatud õigusabi eest tasunud või mitte ja seetõttu ei saa kohus ka lahendisse märkida, millisele arveldusarvele tuleks hüvitatav kulu tasuda. Selles küsimuses on kohtupraktika seisukohal, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14, p 10). Kuigi kohtule ei ole esitatud andmeid õigusteenuse eest tasumise kohta, võib taotlusest üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul on vähemalt tekkinud kaitsjale tasu maksmise kohustus. Puutuvalt tasu hüvitamise adressaati saab samuti senise kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56). Seega peab menetlusalune isik otsuse jõustumise järgselt ise pöörduma hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada ja Deniss Kovaljovile tuleb tema valitud kaitsja õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada täies ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli vaidlustatud otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikuks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna IdaTallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik. Seega on kohtuväliseks menetlejaks riigieelarvest rahastatav asutus, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitatav kulu summas 650, 00 eurot hüvitada Deniss Kovaljovile riigieelarve vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ 12