← Eesti

2-20-107422/7

Obsah (8)§ 444§ 407§ 138§ 139§ 144§ 175§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-107422 Ts

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Eesti Inkasso OÜ esitas 20.02.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 03.08.2020 hagi S S vastu BestCredit OÜ ja S S vahel 28.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr 20190628026 tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 03.09.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 01.01.2021 AET-i kaudu. Vastamise tähtaeg saabus 22.01.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  3. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 2 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulu 192 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on käibemaksukohustuslane (EE101643162). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 173lg 10).

Kohus käsitleb õigusabikulu summasid ilma käibemaksuta, kuivõrd käibemaksu osa ei pea kostja hüvitama.

  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu kahe tunnis eest 160 eurot põhjendatud ja vajalik.
  2. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 435 eurot (275 + 160). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.