← Eesti

3-20-1638/5

Obsah (7)§ 1182§ 72§ 70§ 1§ 54§ 2§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1638 Haldusasi Zrx LTD OÜ kaebus Pol

) muudatustele on tegevusloa omanikud kohustatud oma tegevuse ja tegevust reguleerivad sisemised dokumendid viima seadusega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Täiendavalt toodi välja, et hiljemalt 01.07.2020 tuleb tegevusloa omanikul esitada ka uutele nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid. Nõuete täitmiseks pidi tegevusloa omanik esitama tegevusloa muutmise taotluse koos täiendavate dokumentidega, kas MTR vahendusel iseseisvalt või läbi notari, kes esitaks isiku eest taotluse MTR-i. Teavitustes oli välja toodud, et kui tegevusloa omanik ei ole kuupäevaks 01.07.2020 täitnud

§ 1182sätestatud kohustusi, tunnistab RAB kaebaja tegevusloa(d) kehtetuks.

3. Zrx LTD OÜ esitas 05.07.2020 ja 10.07.2020 MTR vahendusel tegevuslubade muutmise taotlused

§ 1182sätestatud kohustuste täitmiseks.

  1. Zrx LTD OÜ-le saadeti 15.07.2020 puuduste kõrvaldamise teade majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 1 alusel. Zrx LTD OÜ kõrvaldas nimetatud puudused 06.08.
  2. Zrx LTD OÜ-le edastati 07.08.2020 MTR kaudu uus teade puuduste kõrvaldamiseks MSÜS § 20 lg 2 alusel. Puudustena oli välja toodu mittevastavus

§ 72lg 1 punktidele 4 ja 5.

Täiendavalt märgiti, et juhul, kui Zrx LTD OÜ ei vii ennast seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludega vastavusse, ei ole RAB-l võimalik taotluseid rahuldada ja ettevõtja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks

§ 1182lg 2 alusel.

6. RAB 12.08.2020 otsusega nr 3.4-9/1790-1 tunnistati Zrx LTD OÜ tegevusload FVR000180 ja FRK000149 kehtetuks

§ 1182lg 2 alusel.

Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Seadusest tuleneva kohustuse (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (

) § 72 lg 1 p 4) täitmiseks märkis Zrx LTD OÜ tegevusloa taotlusele juhatuse liikme Anna Kozhevnikova asukohaks Venemaa, Sverdlovskaja oblasti. Samuti on ettevõtte juhatuse liikme CV kohaselt juhatuse liikme Anna Kozhevnikova asukoht välisriik ning kontakttelefoni numbriks välisriigi suunakoodiga number. Menetluse käigus ei õnnestunud saada tõendeid, mis oleks viidanud sellele, et nimetatud juhatuse liige oleks asunud Eestis. Seetõttu ei ole ettevõtja täitnud 07.08.2020 puuduste kõrvaldamise teates välja toodud puudust ettevõtte asukoha asumisest Eestis. Tegevusloa muutmise taotluses välja toodu alusel ei ole ettevõte vastavuses

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, sest ettevõtte juhatus ei asu Eestis. Seadusest tuleneva kohustuse (

§ 72

lg 1 p 5) täitmiseks märkis Zrx LTD OÜ tegevusloa taotlusele maksekonto unikaalse tunnuse LU096135902282558207 (konto nr) ning kontopidajaks Wirex Limited (CRN 09334596), Suurbritannia (e-raha 2

(12)3-20-1638 asutuse/makseasutuse/krediidiasutuse nimi). Juurde oli lisatud ka panga õiend tõendamaks ettevõtte nimel oleva maksekonto olemasolu. Ettevõtte poolt nimetatud maksekonto, mis on avatud Wirex Limited (CRN 09334596), Suurbritannia (e-raha asutuse/makseasutuse/krediidiasutuse nimi) ei vasta

§ 72lg 1 p-s 5 toodud nõuetele.

Wirex Limited ei osuta Finantsinspektsiooni kodulehel oleva informatsiooni kohaselt oma teenuseid Eestis piiriüleselt ning äriregistri andmetel ei ole asutanud ka Eestis filiaali. Seetõttu ei ole ettevõtja kõrvaldanud RAB poolt 07.08.2020 saadetud puuduste kõrvaldamise teates välja toodud puudust esitada andmed nõuetekohase maksekonto olemasolu osas. Ettevõte ei ole vastavuses

§ 72

lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, sest ettevõttel puudub teenuse osutamiseks seaduses sätestatud nõuetekohane maksekonto. RAB tunnistas

§ 1182

lg 2 alusel ettevõtte tegevusload FVR000180 ja FRK000149 kehtetuks, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt 01.07.2020 viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaolude nõudega (

§ 72lg 1 punktid 4 ja 5).

Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on ohu tõrjumine eesmärgil tagada Eesti Vabariigi finantssüsteemi maine ja usaldusväärsus. Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduse nõuetele, ei oleks tagatud normi eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemile.

  1. Zrx LTD OÜ esitas 01.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 12.08.2020 otsuse nr 3.4-9/1790-1 tühistamise nõudes ning tegevuslubade muutmise taotluste uuesti läbivaatamiseks RAB poolt kohustamise nõudes. KAEBAJA SEISUKOHAD
  2. RAB 12.08.2020 otsus ei ole proportsionaalne ning rikutud on kaebaja õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust.
  3. RAB poolt 07.08.2020 uue tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks oli ebamõistlikult lühike. Vastustaja oleks võinud juba 15.07.2020 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel osutada ka 07.08.2020 tuvastatud puudustele. Selliste puuduste kõrvaldamiseks nagu äriühingu juhtimisstruktuuri muutmine, on vaja pikemat tähtaega kui 2 päeva. Ainuüksi Tartu Maakohtu registriosakonnas muutmiskande tegemine võib võtta kuni 5 tööpäeva. Sama puudutab ka uue maksekonto avamist, mis võib võtta aega kuni ühe kuu.
  4. Tõendamata on, et kaebaja sai 05.03.2020 ja 15.06.2020 teated läbi MTR kätte, kuivõrd kaebaja ametlikuks e-posti aadressiks on alati olnud zrxou@protonmail.com, mitte garoks@gmail.com, kuhu nimetatud teavitused olid saadetud. Asjaolu, et vastustaja on kaebajale elektronkirja edastanud MTR süsteemi vahendusel ja MTR kuvab teate dokumendi edastamise õnnestumise kohta, ei tähenda, et dokument on tehtud kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis ning isiku elektronposti aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 1; Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 12). Seega ei pidanud kaebaja olema teadlik, et tal tuleb hiljemalt 01.07.2020 enda tegevust kuidagi muuta. Kaebajal puudub juurdepääs endise juhatuse liikme Oksana Garlukovitši isiklikule e-postile garoks@gmail.com, mistõttu ei saa ka sellest väljavõtet teha. Juhatuse liikmele O. Garlukovitš oli eraldi tehtud töö e-post go@bit4.sale, mida endine juhatuse liige kasutas kaebajaga suhtlemiseks. Vastustaja 07.08.2020 e-kirja sai kaebaja kätte läbi juhatuse liikme O. Garlukovitš. Sõltumata sellest, kas 05.03.2020 ja 15.06.2020 teated 3

(12)3-20-1638 olid kaebajale kätte toimetatud või mitte, oli puuduste kõrvaldamiseks määratud ebamõistlikult lühike tähtaeg. 11. Kaebajal oli täidetud

§ 72

lg-s 4 sätestatud nõue, et juhatuse asukoht on Eestis, kuivõrd võtmepersonal (juhatuse liige Oksana Garlukovitš) asus Eestis. Seadusest ega selle seletuskirjast ei tulene selgesõnaliselt, et kõik juhatuse liikmed peavad asuma Eestis. Sellisel juhul tuleb hinnata, millist funktsiooni iga juhatuse liige täidab ja tuvastada, kus asub võtmepersonal. Äriühingu juhatuse liige O. Garlukovitš täidab peale juhtimisfunktsiooni ka kontaktisiku kohustusi ja raamatupidaja kohustusi, st kõiki taotletava tegevusloa jaoks vajalikke funktsioone. Juhatuse liikmel on piisav kogemus ja väljaõpe ning äriühing maksab talle selle töö eest mõistlikku tasu. Sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et äriühingu võtmepersonal asub Eestis. 12. Arusaamatu on RAB-i järeldus, et menetluses kogutud andmetest ja ettevõtte struktuurist nähtub, et juhatus Eestis ei asunud. Alates 10.10.2018 oli kaebaja üheks (kahest) juhatuse liikmeks O. Garlukovitš, kes juhtis ja vastutas äriühingu tegevuse eest (sh tegi ka raamatupidamistöid). Tegemist on kogenud spetsialistiga, mida kinnitab ka tema elulookirjeldus. Kogu äriühingu juhtimise perioodi eest sai ta ka ametliku töötasu. Märkimisväärne asjaolu, et esitatud tegevusloa taotlus, kui ka kogu kirjavahetus RAB-ga oli just O. Garlukovitš nimelt. Kohalik juhatuse liige oli palgatud enne

eelnõu vastuvõtmist, seega ei ole tegemis „formaalse/nominaal„ isikuga, et lihtsalt vastata seaduse uutele nõuetele, vaid isikuga, kes tundis kohalikku seadusandlust ning reaalselt täitis äriühingu põhilisi juhtimisfunktsioone. Asjakohatu on RAB-i viide äriregistri andmetele seoses ainukese juhatuse liikmega (A. Kozhevnikova) ja kontaktisikuga. Teine, kohalik juhatuse liige O. Garlukovitš oli vallandatud peale tegevusloa kehtetuks tunnistamist, täpsemalt alates 14.09.2020, samal ajal oli määratud ka kontaktisik. Kuna äriühingu tegevus oli peatatud tegevusloa kaotamise tõttu, siis langes ära vajadus kohaliku spetsialisti palkamiseks. 13. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et

§ 72

lg 1 punktis 5 sätestatud nõue (vastavas krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses on avatud maksekonto) on täidetud. Kaebajal on avatud konto e-raha asutuses Wirex Limited (CRN 09334596), mis omab Suurbritannia Financial Conduct Authority tegevusloa number FRN 902025. Kuna Wirex Limited omab Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba makseteenuse osutamiseks, siis oli kaebaja kindel, et Wirex Limited võib teenuseid osutada ka Eestis. Ka Tartu Maakohtu registriosakond aktsepteeris käesoleva makseasutuse väljastatud tõendit. Õigusselguse põhimõtte järgi peab seadus olema selge ja üheselt mõistetav.

eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas loetletud nõuete (juhatuse asukoht ja arvelduskonto omamine) täitmist hakatakse kontrollima ja kuidas ettevõtja saaks oma tegevuse nendega kooskõlla viia.

  1. RAB teavitas ettevõtjaid 05.03.2020 ning 15.06.2020 läbi MTR keskkonna täiendavate kontrollieseme nõudmiste jõustumisest ja väljastas juhendi uute nõudmiste täitmiseks „Juhend RAB väljastatavate tegevuslubade taotluste esitamiseks“. Seadusest ega RAB-i juhendist ei tulene, et kõik juhatuse liikmed peaksid asuma Eestis ega ka asjaolu, et ettevõtte arvelduskonto peab olema avatud makseasutuses, mis on registreeritud Finantsinspektsiooni poolt. Seega olid RAB-i poolt tuvastatud uued puudused kaebajale üllatuseks. RAB oleks pidanud andma pikema tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna need puudused ei olnud kaebaja jaoks ettenähtavad.
  2. Tõele ei vasta RAB-i seisukoht, et kaebajal oli ligikaudu poolteist kuud, et viia ennast vastavusse seaduses sätestatud nõuetega. Kuna RAB ei ole tõendanud, et nii uue regulatsiooni kehtivuse algusest kui ka selle tingimustest on kaebajat varem teavitatud, siis ei saa lugeda tähtaja alguseks 01.07.
  3. Esimene puuduste kõrvaldamise teade tuli 15.07.2020, puudused 4

(12)3-20-1638 kõrvaldas kaebaja tähtaegselt. Teine teade tuli 07.08.2020, kus puuduste kõrvaldamiseks oli aega vaid 2 päeva.
  1. RAB on jätnud tähelepanuta kaebaja 12.08.2020 taotluse tähtaja pikendamiseks (haldusmenetluse seadus (HMS) § 34 lg 1). COVID-19 viiruse levik maailmas ning riiklike piiride sulgemine oli mõjuvaks põhjuseks, mis takistas teise juhatuse liikme naasmist Eestisse. Ettevõtja on teinud endast kõikvõimaliku, et viia oma tegevus kooskõlla uute nõuetega. Samuti ei olnud tegemist oluliste rikkumistega, mistõttu oli lubade kehtetuks tunnistamine õigusvastane (MSÜS § 37 lg 2 p 2). VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  3. MSÜS kohase menetluse põhjal eristatakse puuduseid enne taotluse menetlusse võtmist ja pärast menetlusse võtmist. Ebatäpne on RAB vaidlusaluse otsuse osa, kus märgitakse, et RAB võttis tegevusloa taotlused menetlusse 13.07.
  4. RAB esitas 15.07.2020 kaebajale tegevusloa taotluses esinevate puuduste tõttu teate puuduste kõrvaldamiseks. Puudustena toodi välja

§ 70

lg-s 4 sätestatud kirjelduse puudumine virtuaalvääringu teenuse osas ning

§ 70lg 3 punktis 10 sätestatud dokumentide puudumine juhatuse liikme osas.

Tegemist oli puuduste kõrvaldamise teatega MSÜS § 20 lg 1 mõistes. See tähendab, et puudustena toodi välja puudused (puuduolevad dokumendid ja selgitused) ilma milleta ei ole võimalik tegevusloa taotlust menetlusse võtta. Pärast vastavate puuduste kõrvaldamist ja taotluse menetlusse võtmist esitati uus puuduste kõrvaldamise teade. Uus teade puudutas mittevastavusi kontrollieseme asjaoludele, mis esitati MSÜS § 20 lg 2 alusel. RAB-l ei ole võimalik enne taotluse menetlusse võtmist ning kõikide vajalike tegevusloa taotlusega kohustuslike dokumentide esitamist hinnata isiku vastavust kontrollieseme asjaoludele. Seega puudus võimalus anda kaebajale üks tähtaeg kõigi puuduste kõrvaldamiseks. See ei oleks ka kooskõlas MSÜS sätestatud põhimõtetega tegevusloa taotluste (MSÜS § 33 lg 1 alusel ka tegevusloa muutmise taotluste) lahendamisest. 19. Kaebajal oli kohustus viia oma tegevus seaduses sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 01.07.2020. Lisaks oli kaebajal täiendavalt oma tegevuse vastavusse viimise kohustuse tekkimise hetkest ligi poolteist kuud, et seaduses sätestatud nõudeid täita. Kõik kohustuslikud kontrollieseme asjaolud on sätestatud seaduses ja seletuskirjas. 20. Ebaselged on kaebaja väited maksekontole

-st tulenevate nõuete arusaamatusest (

§ 72lg 1 p 5).

Vastavad nõuded tulenevad otsesõnu seadusest. Seadusest tulenevate nõuete täitmine, sh tegevusele kohalduvatest õigusaktidest arusaamine on kõrgendatud hoolsusega sektoris täiendav äririsk, millega tuleb arvestada. Kaebaja ei ole esitanud taotlust seaduse tõlgenduseks RAB-le ning teadaolevalt ei ole sellesisulist taotlust esitatud ka Rahandusministeeriumile. 21. Eestis peab virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks

§ 72lg 1 p 4 kohaselt mh asuma juhatus.

See hõlmab fakti, kust ettevõtet reaalselt juhitakse ja igapäevaselt esindatakse. Kui Eestis asub isik, kes täidab vastutava juhatuse ülesandeid, siis selle kaudu ei saa juhatuse asukohaks lugeda Eestit. Menetluses kogutud andmetest ja ettevõtte struktuurist nähtub, et juhatus Eestis ei asu. 22. Kaebaja mittevastavus

§ 72

lg 1 p-le 4 seisnes asjaolus, et taotluses esitati juhatuse liikme Anna Kozhevnikova elukohaks Venemaa, Sverdlovskaja oblast. Samuti oli ettevõtte juhatuse liikme CV kohaselt juhatuse liikme A. Kozhevnikova elukoht välisriik ning 5

(12)3-20-1638 kontakttelefoni numbriks välisriigi suunakoodiga number. Menetluse käigus ei õnnestunud saada tõendeid, mis oleks viidanud sellele, et nimetatud juhatuse liige oleks asunud Eestisse. Äriregistri kohaselt on tegemist ainukese juhatuse liikmega, mis on kinnitatud 17.06.2019 ja ka pärast täiendavaid muudatusi ei ole hetkel teisi juhatuse liikmeid lisatud. Kaebaja täiendavaid tõendeid seoses juhatuse liikme asumisega Eestis, ei esitanud. Menetluses esitatud dokumentidest oli tuvastatav, et juhatuse liige asub välismaal. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et äriregistrist nähtub, et kaebajal on kontaktisik äriseadustiku mõistes, mida kasutatakse olukorras, kus juhatus või seda asendav organ asub välisriigis. 23. RAB ei hinnanud menetluses kaebaja juhatuse liikmete vastutusvaldkondi, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt RAB 07.08.2020 teates loetletud puudusi, kaebaja ei tõendanud juhatuse Eestis asumist ja kaebaja maksekonto ei vastanud

§ 72lg 1 p 5 sätestatud nõuetele.

24. Kaebaja nimel ei olnud avatud maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali (

§ 72lg 1 p 5).

Seega ei vastanud kaebaja

§ 72

lg 1 p-le 5 ning täidetud ei olnud

§ 1182sätestatud ettevõtja poolsed kohustused.

25. MSÜS § 37 lg 2 punkti 2 suhtes on erinorm

§ 1182lg 2, millest tuli RAB-l lähtuda.

26. RAB on jätnud kaebaja 12.08.2020 taotluse rahuldamata. Kaebajal oli piisavalt aega nii enne eriolukorra kehtestamist kui ka peale eriolukorra lõppu viia oma tegevus vastavusse

sätestatud nõuetega. 27.

muudatuse eesmärk virtuaalvääringu teenuse pakkujate nõuete karmistamisel (seaduseelnõuga nr 83) ei olnud asjaolu, et kõik tegevusloaga ettevõtted saaksid tegevust jätkata. Eesmärk oli lõpetada olukord, kus Eesti äriühingud, Eestis väljastatud tegevusloaga pakuvad teenust, millel ei ole tegelikkuses päriselt Eestiga seost - ettevõtte juhatus on välisriigis, ettevõtte kliendid ei ole eestlased ja ettevõte teostab tegevust välisriigis. Sellise tegevuse tulemusel ei täida Eesti rahvusvahelistest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtetest tulenevaid kohustusi ning tekitatakse riigile oluline mainerisk, mida näitab ka virtuaalvääringu tegevusvaldkonna rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide analüüs. Tegutsemisõigus saab jääda vaid ettevõtetele, kes päriselt siin tegutsevad – see tähendab vastavad seaduses sätestatud täiendavatele nõuetele. HMS ja MSÜS põhimõtete täitmine ei saa

-is sätestatuga vastuolu korral, täpsemalt vastuolud

eesmärgiga (

§ 1

lg 1) ja

seaduseelnõu 8 muutmise eesmärgiga, tuua RABile kaasa kohustust aidata kaasa Eestis mittetegutsevatel ettevõtetel vormistada oma tegevus formaalselt viisil, et seda annaks „tõlgendada“ Eesti regulatsiooni alla, kui ettevõte sisuliselt kohustuslikele nõuetele ei vasta ja Eestis ei tegutse. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Alates 01.01.2021 on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev valitsusasutus ja büroo (Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 65 lg 4; rahandusministri 06.11.2020 määrus nr 39 „Rahapesu Andmebüroo põhimäärus“ § 1). HKMS § 29 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust menetlusosalise surma või juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, 6

(12)3-20-1638 kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 29 lõiked 1 ja 2 kehtivad ka vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral (HKMS § 29 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt on PPA rahapesu ja andmebüroo üldõigusjärglane Rahapesu Andmebüroo. Seega loeb kohus Rahapesu Andmebüroo üldõigusjärgluse korras vastustajaks. 30. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas RAB-l esines õiguslik alus tunnistada kehtetuks kaebajale väljastatud virtuaalvääringu teenuse tegevusload

§ 1182lg 2 alusel.

Sisuliselt on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja on viinud ennast hiljemalt 01.07.2020 kooskõlla

  1. a
  2. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 72 lg 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõuetega.
  3. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  4. Vastavalt

§ 1182

lg-le 1 on

alusel tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima

  1. a
  2. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 70 lõike 3 punktides 9-11 ning § 72 lõike 1 punktides 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt
  3. aasta
  4. juuliks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui ettevõtja

§ 1182

lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab rahapesu andmebüroo ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Seega sätestab viidatud normi lõige 2 järgmised kohustuslikud eeldused: 1) tegevusluba omav ettevõtja on kohustatud oma tegevuse § 1182 lg-s 1 sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 01.07.2002 ning 2) tõendamaks, et ettevõtja vastab nendele nõuetele tuleb esitada vastavasisulised dokumendid järelevalveasutusele RAB-le. Nii on ka

ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) algatamise seletuskirjas märgitud, et ettevõtja peab ca 6 kuu jooksul

jõustumisest arvates esitama täiendavaid andmeid võrreldes juba esitatud andmetega; ettevõtja senise tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita1. 33. Vaidlust ei ole selles, et RAB on pädev haldusorgan

§ 1182lg 2 alusel ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

Vastavalt

§ 54

lg 1 punktile 11 on rahapesu andmebüroo ülesandeks tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine MSÜS-s sätestatud korras, arvestades

erisusi.

  1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli kohustus viia oma tegevus seaduses sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 01.07.
  2. Seda sõltumata asjaolust, kas kaebaja on eelnevalt saanud RAB-i poolt MTR kaudu saadetud teated (05.03.2020 ja 15.06.2020) kätte või mitte. Samas ei ole eluliselt usutav, et kaebaja nimetatud teateid kätte ei saanud. Seda nimelt seetõttu, et hilisem kirjavahetus on toimunud RAB-ga samalt meiliaadressilt, kui see, mis on kaebaja poolt sisestatud MTR-i (garoks@gmail.com; vt kaebuse lisa 1 ja vastustaja 30.10.2020 menetlusdokumendi lisad 2-4). Veelgi enam, kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et MTR-i kaudu saadetud teated 05.03.2020 ja 15.06.2020 kaebajani ei jõudnud. Samuti ei ole usutav, et kaebajal puudub võimalus esitada väljavõtteid endise juhatuse liikme e-postkastist. Kuigi Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e04ffc-adbeec44d87d5eb1/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ning%20 riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus 1 7

(12)3-20-1638 tegemist on endise juhatuse liikmega, siis pelgalt nimetatud asjaolu ei tõenda, et kaebajal puuduks tõendite esitamise võimalus.
  1. Sõltumata aga sellest, kas kaebaja 05.03.2020 ja 15.06.2020 teated kätte sai või mitte, ei ole vaidlusalune otsus seatud sellest sõltuvusse. Nimelt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et RAB on andnud kaebajale 15.07.2020 tähtaja tegevuslubade muutmise taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 05.08.2020 (kaebuse lisa 1) ning 07.08.2020 teatega uue tähtaja 11.08.2020 (vastustaja 30.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4).
  2. RAB-i 15.07.2020 teate kohaselt esinesid kaebaja taotlustes järgmised puudused: 1)

§ 70

lg 4 nimetatud kirjeldus, millist virtuaalvääringu teenust osutama hakatakse; RAB palus tegevusloa taotluses plaanitavat tegevust kirjeldada lähemalt (millist virtuaalvaluutat vahetama hakatakse, palju planeeritakse kliente, millist platvormi kasutama hakatakse, millal plaanitakse tegevusega alustada vms) ning 2) tulenevalt

§ 70

lg 3 punktist 10 tuli kaebajal esitada ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mis sisaldavad haridustaset, töö- või ametikohtade täielikku loetelu ning juhtorgani liikme puhul ka vastutusvaldkonda, samuti dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, et tõendada juhtorgani liikme või prokuristi usaldusväärsust ning asjaolu, et taotlejal on korrektne ärialane maine.

  1. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas tähtaegselt RAB-le 15.07.2020 puuduste kõrvaldamise teates nõutud dokumendid.
  2. RAB-i 07.08.2020 teates märgiti, et kaebaja esitatud tegevuslubade muutmise taotluste kontrollieseme asjaoludes esinevad järgmised puudused: 1)

§ 72

lg 1 punkti 4 kohaselt virtuaalvääringu teenuse tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis; RAB palus esitada tõendid selle kohta, et Zrx LTD OÜ juhatuse liikme A. Kozhevnikova asukoht on Eestis ning 2) esitada läbi MTR keskkonna asu- ja tegevuskohta kasutusõigust tõendav üüri- või rendileping. Lisaks paluti kaebajal märkida konto pidaja, mis vastab

§ 72

lg 1 punkti 5 nõuetele, kuivõrd kaebaja poolt esitatud konto pidaja Wirex Limited ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. RAB juhtis kaebaja tähelepanu ühtlasi asjaolule, et MTR-i tuleb lisada O. Garlukovitši CV, kuivõrd e-posti teel dokumente ei aktsepteerita. Ülalmärgitud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg 11.08.

  1. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus osas, et kaebaja esitas tegevuskoha rendilepingu vastustajale, kuid muid nõutud dokumente kaebaja tähtaegselt RAB-le ei esitanud. Samas, kuivõrd tegemist oli kontrollieseme asjaolude kontrollimisega, siis kaebajalt nõutud dokumentide esitamata jätmisel tuli RAB-l sisuliselt hinnata kaebaja esitatud taotluste vastavust

§ 72lg 1 punktidele 4 ja 5.

40. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja ei vastanud

§ 72

lg 1 punktile 5, kuivõrd ettevõtte maksekonto pidaja Wirex Limited ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. RAB on õigesti märkinud, et Wirex Limited (CRN 09334596) ei ole Eesti ettevõte ega oma Eestis filiaali, mistõttu tuli Finantsinspektsiooni lehelt kontrollida, kas Wirex Limited pakub Eestis teenust piiriüleselt. Nähtuvalt Finantsinspektsiooni kodulehelt puuduvad turuosaliste registris andmed, et Wirex Limited pakuks teenust Eestis piiriüleselt2. Seega on vaidlusalune otsus nimetatud osas õiguspärane. 2 https://fi.ee/et/makseteenused/makseteenused/makseasutused/ulepiirilised-makseteenusepakkujad?closed=All&keys=wirex%20limited 8

(12)3-20-1638 41. RAB on vaidlusaluses otsuses asunud ka seisukohale, et ettevõtja ei ole täitnud 07.08.2020 puuduste kõrvaldamise teates välja toodud puudust ettevõtte asukoha asumisest Eestis ning ettevõte ei ole muutmise taotluses välja toodu alusel vastavusest

§ 72

lg 1 punktis 4 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, sest ettevõtte juhatus ei asu Eestis. RAB selgitas, et seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks märkis Zrx LTD OÜ tegevusloa taotlusele juhatuse liikme A. Kozhevnikova asukohaks Venemaa, Sverdlovskaja oblasti; samuti on ettevõtte juhatuse liikme CV kohaselt juhatuse liikme A. Kozhevnikova asukoht välisriik ning kontakttelefoni numbriks välisriigi suunakoodiga number. Ka menetluse käigus ei õnnestunud saada tõendeid, mis oleks viidanud sellele, et nimetatud juhatuse liige oleks asunud Eestis (kaebuse lisa; vaidlusaluse otsuse lk 3). Samas ei ole vaidlusaluses otsuses mainitud asjaolu, et kaebajal oli otsuse tegemise aja seisuga kaks juhatuse liiget, mis nähtus ka äriregistrist.

  1. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et ekslik on vastustaja lähtumine äriregistri andmetest seisuga 30.10.2020 (vastustaja 30.10.2020 menetlusdokumendi lisa 7), kuivõrd äriregistri andmetel oli O. Garlukovitš Zrx LTD OÜ juhatuse liige perioodil 10.10.201814.09.
  2. Samuti nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et O. Garlukovitš asus Eestis otsuse tegemise aja seisuga (vastustaja 30.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Seda, et kaebaja juhatuse liikme O. Garlukovitši asukoht oli vaidlusaluse otsuse tegemise aja seisuga Eestis, on märkinud ka kaebaja (kaebuse lk 4). Vastustaja sellele vastu vaielnud ei ole. Lisaks on vastustaja kinnitanud, et ei ole vaidlusaluses otsuses juhatuse liikmete vastutusvaldkondi hinnanud (vastustaja 31.12.2020 menetlusdokumendi punkt 1.3).
  3. Vastavalt

§ 72

lg 1 punktile 4 antakse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba, kui tegevusluba taotletava ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Seega peab mh ka juhatuse asukoht olema Eestis. 44. Juhatuse asukoha Eestis asumine on faktiküsimus; arvestades

eesmärki, ei piisa asukoha määramiseks sellest, kuidas ettevõtja ise on tahtnud oma asukohta suhetes teiste isikute ja riigiga määratleda; oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni; teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist; finantssektori ettevõtete puhul tuleneb nõue, et juhatuse asukoht oleks seotud konkreetse järelevalvesubjekti asukohaga, paljuski Euroopa Liidu õigusest; finantssektoris tegutseva ettevõtja asukoha regulatsioonil ei ole tähtsust mitte ainult tavapärases ühinguõiguslikus tähenduses, vaid see on otseselt seotud majandushaldusõigusega, sh muude oluliste terminitega (nt „varipank“) ning finantssektori ettevõtjate üle järelevalve teostamisega; peakontor on finantsvaldkonna ettevõtja juhatuse füüsiline asukoht, kus täidetakse valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse kriitiliste funktsioonide jätkuvus (Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, p 11). 45. Ülaltoodust lähtuvalt on vastustaja jätnud olulised asjaolud otsuse tegemisel arvesse võtmata, kui asus seisukohale, et kaebaja ei vasta

§ 72lg 1 punktis 4 sätestatud nõudele.

Seetõttu on otsus nimetatud osas õigusvastane. 46. Küll aga leiab kohus, et sõltumata küsimusest, kas kaebaja vastab

§ 72

lg 1 punktis 4 sätestatud nõudele, on selge, et sama sätte punktis 5 toodud nõue täidetud ei olnud. Sisuliselt tähendab eeltoodu, et kaebaja jaoks soodsa otsuse tegemine võimalik ei olnud, kuivõrd ettevõtja peab vastama kõigile

§ 1182

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh

§ 72lg 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõuetele). Käesoleval juhul on tõendatud, et kaebaja 9

(12)3-20-1638

§ 72

lg 1 punktis 5 sätestatud nõudele ei vastanud (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 39). 47. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks võinud esimeses puuduste kõrvaldamise teates välja tuua kõik taotlustes esinevad puudused. 48.

eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (

§ 1

lg 1).

kohaldatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate majandus-, kutse- ja ametitegevuses (

§ 2lg 1 p 10).

Virtuaalvääringute teenusepakkujate näol on tegemist kõrge riskiga valdkonnas teenuse pakkumisega ning seega on riskide maandamiseks vajalik põhjalikumalt kontrollida nimetatud tegevusaladel tegevusloa taotlejate poolt kontrollieseme nõuete täitmist3. RAB-i ülesandeks on tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud korras, arvestades

-i erisusi (

§ 54lg 1 p 11).

  1. Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab RAB tegevusloa andmiseks sätestatud korras (MSÜS § 33 lg 1). MSÜS § 20 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Sättest tuleneb ka see, et kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata. Selline taotluste lahendamise kord on ette nähtud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-tes 2 ja
  2. Kuna kaebaja ei esitanud koos tegevusloa muutmise taotlustega kõiki vajalikke dokumente, mis on tegevusloa muutmise taotluse lahendamiseks nõutavad, tuli RAB-l anda kaebajale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures on MSÜS § 20 diskretsiooninorm, mis tähendab, et majandushaldusasutusel on õigus määrata mõistlik tähtaeg taotluses puuduvate andmete esitamiseks.
  3. Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et taotluse puhul tuleb eristada vormilisi puudusi (nt esitamata on nõutavad andmed või dokumendid) ja sisulisi puudusi (puudused kontrollieseme asjaoludes). Käesoleval juhul anti kaebajale esmalt tähtaeg taotluse vormiliste puuduste kõrvaldamiseks ning on põhjendatud vastustaja lähenemine, et alles vormiliste puuduste kõrvaldamisel saab haldusorgan asuda hindama taotluse vastavust kontrollieseme asjaoludele. Kohtu hinnangul on vastustaja diskretsioon, kas anda ka sisuliste mittevastavuste korral tähtaeg taotlejale nende puuduste kõrvaldamiseks. See tähendab, et käesoleval juhul oli vastustaja pädevuses kaaluda, kas anda 07.08.2020 täiendav tähtaeg kõrvaldada puudused kontrollieseme asjaoludes – maksekonto nõuetele mittevastavus ning juhatuse liikme A. Kozhevnikoga asukoht ei ole Eestis.
  4. Küsimus tähtaja mõistlikkusest tähendab hinnangut sellele, kas kaebajal oli ka reaalselt võimalik 07.08.2020 teates loetletud puudused kõrvaldada hiljemalt 11.08.
  5. Tuleb meenutada, et

-i kõnesolevad muudatused (sh § 72 lg 1 p 5) võeti vastu juba 11.12.2019 ning seadusandja oli sätestanud uute nõuetega oma tegevuse kooskõlla viimiseks ettevõtjatele 6-kuuulise tähtaja (01.07.2020). Samuti on oluline asjaolu, et loetletud puudused seondusid kontrollieseme asjaoludega, st sisuliste nõuetele vastavusega. Puuduste

(8 SE) eelnõu seletuskiri, lk 2. Avalikult kättesaadava https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1 3 internetiaadressilt: 10

(12)3-20-1638 kõrvaldamise teatega anti kaebajale täiendav tähtaeg, kuigi seaduses sätestatud tähtaeg nõuetega oma tegevuse kooskõlla viimiseks oli juba möödunud. Kaebajale antud tähtaja eesmärgiks ei olnud võimaldada kaebajale

-st tulenevale tähtajale täiendavat tähtaega viia enda tegevus seaduse nõuetega kooskõlla. Esitatud teate eesmärgiks oli informeerida kaebajat, millised sisulised puudused esinevad taotluses ning juhul, kui kaebajal on ka mõni teine maksekonto, mis seaduse nõuetele vastab, siis on tal võimalik esitada pädevale haldusorganile vastavad andmed/dokumendid. Kindlasti ei saanud kaebaja eeldada, et tähtaeg antakse selliselt, et tal oleks piisav aeg uue maksekonto avamiseks mõnes teises krediidiasutuses. 53. Ülaltoodust lähtuvalt ei saa vastustajale seetõttu ka ette heita asjaolu, et puudusi (nii vormilisi kui ka sisulisi) ei loetletud juba esimeses puuduste kõrvaldamise teates. Siinkohal on oluline rõhutada asjaolu, et kohustus seaduses sätestatud nõuetega oma tegevus vastavusse viia oli sätestatud

-s ning selleks oli seadusandja määranud tähtaja 01.07.2020. Lisaks on kõik kohustuslikud kontrollieseme asjaolud sätestatud

-s, sh ka maksekontole esitatud nõuded. Ühtlasi ei saa kaebajat pidada isikuks, kes on kogenematu vastavas valdkonnas, kuivõrd tegemist on vastavas valdkonnas tegutseva ettevõtjaga, kellel oli määratud ka kontaktisik

§ 17tähenduses.

Kontaktisik vastutab

-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite rakendamise eest (

§ 17lg 1).

54. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga ka osas, et kaebajale ei saanud tulla üllatuslikult RABi 07.08.2020 puuduste kõrvaldamise teates loetletud puudused. Nii näiteks on

eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist: „Eelnõu tekstis on kohustus määratletud konkreetse kuupäevaga ja silmas on peetud, et seaduse redaktsiooni jõustumisest jääb ettevõtjatele ligikaudu 6-kuuline aeg oma tegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Ettevõtja peab ca 6 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama täiendavaid andmeid võrreldes juba esitatud andmetega.“4 Seetõttu ei saa praegusel juhul rääkida ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest, kuivõrd seadusandja on andnud piisava aja, et ettevõtjad jõuaksid viia oma tegevus uute nõuetega kooskõlla.

  1. Samuti ei saa praegusel juhul rääkida ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalsest piirangust.
  2. Vaidlusaluses otsuses on RAB hinnanud tegevuslubade kehtetuks tunnistamise proportsionaalsust ning leidnud järgmist: „RAB on kaalunud, kas ettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib ebaproportsionaalselt piirata ettevõtte ettevõtlusvabaduse teostamist ning kas selline meede on kohane ja vajalik. Seadusandja tahe on suunatud täiendavate normide kehtestamisega rahapesu ning terrorismi rahastamise ohu realiseerumise sh muu finantsvaldkonna kuritegevuse ohu realiseerumise tõkestamiseks nende riskide mõistes väga haavatavale sektorile turul tegutsemiseks rangemate nõuete kehtestamisele, eesmärgiga riske maandada. On selge seadusandja tahe, et alates 01.07.20[20] tohib turul vastavat teenust pakkuda vaid isik, kes vastab seaduse nõuetele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist tuleb vaadelda kui suure avaliku huviga eesmärki, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust – käesoleval juhul virtuaalvääringu teenust (

§ 70lg 1 p 4).

Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduse nõuetele, ei oleks tagatud normi eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine ning selline ettevõte kujutaks

(8 SE) eelnõu seletuskiri, lk 8. Avalikult kättesaadava https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1 4 internetiaadressilt: 11

(12)3-20-1638 ohtu Eesti rahandussüsteemile. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on ohu tõrjumine eesmärgil tagada Eesti Vabariigi finantssüsteemi maine ja usaldusväärsus.“ (vaidlusaluse otsuse lk 4).
  1. Kohus nõustub eeltoodud vastustaja seisukohaga ega pea tegevuslubade kehtetuks tunnistamist ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalseks riiveks (vt HKMS § 165 lg 2).
  2. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on jätnud tähelepanuta tema 12.08.2020 tähtaja pikendamise taotluse. Asja materjalist nähtub, et RAB on samal kuupäeval kaebajale vastanud, et puuduste kõrvaldamise tähtaega ei pikendata ning puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli 11.08.2020 (vastustaja 30.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4).
  3. Vastustaja on õigesti märkinud, et käesoleval juhul ei kohaldu MSÜS § 37 lg 2 punkt 2, kuivõrd tegemist on üldnormiga

§ 1182lg 2 suhtes.

Seetõttu tuleb lähtuda erisättest virtuaalvääringu teenuse pakkujate täiendavate kontrollieseme asjaoludele vastavuse kontrollimise ülemineku korraldamiseks. Seega oli RAB kohustatud hindama, kas ettevõtja vastab uutele kontrollieseme asjaoludele hiljemalt 01.07.2020 ning kas selle tõendamiseks on esitatud dokumendid.

  1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Zrx LTD OÜ kaebus rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.