← Eesti

2-20-11907/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11907 Kohtuasi XX (pankrotis) hagi XX (pankrotis) (võlausaldajate üldkoosoleku kaudu) vastu võlausaldajate
  3. augusti
  4. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik XX (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja XX (pankrotis) (võlausaldajate üldkoosoleku kaudu), esindaja Maire Arm Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
  10. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  11. Jätta määruskaebemenetluse kulud XX (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-20-11907 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. XX (pankrotis) (hageja, võlgnik) esitas
  13. augustil 2020 Harju Maakohtule oma pankrotihalduri Maire Armi (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks võlausaldajate
  14. augusti
  15. a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati, et pankrotivõlgniku nimel osaleb kohtus pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel pankrotihaldur Maire Arm.
  16. Harju Maakohus keeldus
  17. septembri
  18. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.
  19. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  20. Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele
  21. jaanuari
  22. a kirjaga tähtaja ja palus selgitada, kas ja kuidas on lõppenud vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-11900, milles kohus võttis menetlusse pankrotivõlausaldaja hagi võlausaldajate
  23. augusti
  24. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
  25. Hageja esitas
  26. jaanuaril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles soovis hagist ja määruskaebusest loobuda, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 809 eurot koos seadusjärgses määras viivisega. Taotluse kohaselt tegi Harju Maakohus
  27. detsembril 2020 tsiviilasjas nr 2-20-11900 otsuse, millega rahuldas võlausaldaja hagi, tunnistas võlausaldajate üldkoosoleku
  28. augusti
  29. a otsuse kehtetuks. Hageja loobub hagist, sest maakohus on teises tsiviilasjas võlausaldaja esitatud sama sisuga hagi rahuldanud. Võib eeldada, et kohus oleks ka praeguses asjas hagi rahuldanud. Sel põhjusel tuleks menetluskulud jätta kostja kanda.
  30. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
  31. Hageja täpsustas
  32. veebruaril 2021 oma taotlust ja loobus üksnes hagist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  33. Kolleegium leiab, et arvestades hagist loobumise avaldust, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi.
  34. Ringkonnakohus selgitab, et hageja võib TsMS § 429 lg 1 I lause järgi kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda, esitades selleks avalduse. Kui ringkonnakohus võtab hagist loobumise vastu, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 I lause järgi üldjuhul alama astme kohtu lahendi ja lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on hagist loobumise tõttu lõpetatud, on sellel TsMS § 432 järgi samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sh ei saa hageja pöörduda sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle uuesti hagiga kohtusse. Arvestades seda, et praegusel juhul keeldus maakohus vaidlustatud määrusega hagi menetlusse võtmast, st hagi ei ole veel kohtumenetluses, ei saaks ringkonnakohus hagist loobumise korral ülal viidatud normide järgi menetlust lõpetada, vaid peaks keelduma hagi menetlusse võtmast. Seda arvestades ei oleks ka ringkonnakohtul alust hagist loobumise tõttu tühistada maakohtu 2 2-20-11907 määrust, millega maakohus juba keeldus hagi menetlusse võtmast, kuna lõppjäreldusena on selline maakohtu määrus õige.
  35. Hoolimata sellest, et hageja loobus hagist, ei ole praegusel juhul alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni ka osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kui kohus ei võta hagi menetlusse, kannab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja. Ka hagist loobumise korral kannab TsMS § 168 lg 2 järgi kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud üldjuhul hageja. Erandina ei kanna hageja kostja menetluskulusid ning kostja kannab hageja menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega juhul, kui hageja loobub hagist omal initsiatiivil, sh põhjusel, et ta ei pea hagi enam perspektiivikaks, jäävad menetluskulud hageja kanda, ning üksnes juhul, kui hageja saavutab kostja tegevuse tõttu eesmärgi, milleks ta kohtu poole pöördus, jäävad menetluskulud kostja kanda. Praegusel juhul palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda, sest sisuliselt on võlausaldaja hagi alusel teises kohtuasjas tehtud kohtulahendiga ka hageja hagiavaldus rahuldatud. Kolleegiumi hinnangul ei anna see alust jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda, sest hageja ei ole loobunud hagist kostja tegevuse tõttu. Asjaolu, et hageja on saavutanud hagis taotletud eesmärgi seetõttu, et võlausaldaja hagi alusel teises kohtuvaidluses on võlausaldajate üldkoosoleku otsus vahepeal kehtetuks tunnistatud ja see kehtib TsMS § 457 lg 5 järgi kõigi juriidilise isiku organite ja nende liikmete suhtes, tähendab küll seda, et hageja ei vaja enam õiguskaitset, sest ta on saavutanud hagiga taotletud eesmärgi, kuid kostja ei ole hageja eesmärgi saavutamist oma tegevusega TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses põhjustanud. Eeltoodut arvestades tuleks ka hagist loobumist arvestades jätta kohtumenetluse kulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
  36. Ringkonnakohus märgib, et praeguses olukorras võiks kohus kaaluda ka TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jätmist poolte kanda, kuid arvestades seda, et kostjal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei muudaks see praegusel juhul tulemust, st hageja peaks ka siis kandma oma menetluskulud ise ega saaks nõuda kostjalt nende hüvitamist. Küll aga on hagejal hagist loobumise tõttu õigus taotleda kohtult TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.