← Eesti

2-20-14255/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-20-14255 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasi Osaühingu EUROAPTEEK hagi Kristiine Keskus OÜ vastu üürilepingu kehtivuse ja valdusõiguse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu EUROAPTEEK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROAPTEEK (registrikood 11036389), lepinguline esindaja Robert Tiis Kostja Kristiine Keskus OÜ (registrikood 12063655), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. oktoobri 2020 määrus muutmata.
  5. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROAPTEEK määruskaebus.
  6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu EUROAPTEEK kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1

(4)Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Osaühing EUROAPTEEK (hageja) esitas Kristiine Keskus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu tähtaeg on pikenenud kuni 30.09.2025 ning üürilepingust tulenevalt on hagejal õigus vallata äriruume. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2015 üürilepingu Kristiine Keskuses asuva äriruumi kasutamiseks. Üürilepingu esialgseks tähtajaks oli 30.09.
  2. Kostja tegi 04.07.2019 hagejale pakkumise üürilepingu pikendamiseks 5-aastaseks ajavahemikuks, mille hageja 17.01.2020 vastu võttis. Seega pikenes hageja ja kostja vaheline üürileping kuni 30.09.
  3. Kostja andis 20.02.2020 hagejale tähtajatu nõusoleku ruumide allüürile andmiseks. 20.03.2020 sõlmisid hageja ja OÜ PharmaSeven tähtajatu allüürilepingu. Kostja nõudis hagejalt üüripinna valduse üleandmist 30.09.
  4. Seetõttu on hagejal vajalik esitada nõue kostja vastu, tuvastamaks, et kostja ja hageja vaheline üürileping on pikenenud kuni 30.09.
  5. Üürileping on alternatiivselt pikenenud hageja 17.01.2020 avaldusega. Üürilepingu p-i 15.1 kohaselt on üürnikul õigus üürilepingu pikendamisele. Üürilepingu pikendamiseks peab üürnik teavitama oma soovist õigust kasutada vähemalt 6 kuud enne üürilepingu tähtaja möödumist. Seega oli vastavalt üürilepingu p-le 15.1 üürilepingu pikendamiseks vajalik ainult hageja vastav tähtaegne tahteavaldus, mis on 17.01.2020 ka kostjale tehtud. Hagejal on õigustatud huvi tuvastamaks, kas kostjaga sõlmitud üürileping lõppeb 30.09.2020 või kehtib kuni 30.09.
  6. Kostja saaks hagejalt üüripinda välja nõuda siis, kui üürileping on lõppenud. Kui kohus leiab, et kostjaga sõlmitud üürileping kehtib kuni 30.09.2025, ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt ega tema allüürnikult üüripinna vabastamist.
  7. Kostja palus 15.10.2020 vastuses jätta hagiavaldus menetlusse võtmata, sest poolte vahel on vahekohtu kokkulepe. Üürilepingu p 19.2.
  8. kohaselt lahendatakse üürilepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, lõpetamist, lõpetamise vaidlustamist, üüripinna tagastamist ja üürniku väljatõstmist puudutavad vaidlused lõplikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus Tallinnas selle arbitraažikohtu reglemendi alusel, kui vaidluse lahendamise sätetest ei tulene teisiti. Hageja nõude rahuldamise üle otsustamisel on küsimus selles, kas pooltevaheline üürileping on lõppenud või mitte, ning sellest tulenevalt, kas hageja peab üüripinna tagastama ning kas kostja võib hageja välja tõsta. Maakohtu määrus ja põhjendused
  9. Maakohus keeldus 16.10.2020 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel, sest pooled on vaidluse lahendamiseks sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Maakohus viitas üürilepingu p-le 19.2.
  10. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruskaebused
  11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja on seisukohal, et pooled ei ole sõlminud vaidlusaluses küsimuses vahekohtu kokkulepet. Üürilepingu p-s 19.2.1 on loetletud suletud nimekiri õiguslikest küsimustest, mida puudutavad vaidlused lahendatakse arbitraažikohtus. Üürilepingu pikendamist puudutavaid vaidlusi ei ole üürilepingu p-s 19.2.1 nimetatud, mistõttu ei ole käesoleva hagi aluseks oleva õigusliku küsimuse lahendamiseks sõlmitud vahekohtu kokkulepet. Üürilepingu p-s 19.2.5 on eraldi välja toodud, et ülalpool märkimata vaidluste 2
(4)lahendamine toimub Harju Maakohtus. Seega tuleb üürilepingu pikenemist ning hageja valdusõigust puudutav vaidlus lahendada Harju Maakohtus. Maakohus on jätnud käsitlemata selle, et üürilepingu p-s 19.2.1 loetletud õiguslikud küsimused puudutavad olukordasid, kus hagemisinitsiatiiv oleks üürileandjal ehk kostjal. Seda kinnitab asjaolu, et vahekohtumenetlus on kohtumenetlusest oluliselt kiirem ning just üürileandjal on eelduslikult huvi kiire vahekohtumenetluse vastu, eeldades, et üürileandjal on õigus nõuda pinna vabastamist. Ka üürilepingu p-s 19.2.2 on eraldi välja toodud just üürileandja õigus pöörduda vahekohtu poole, mitte see, et vahekohtusse peaks pöörduma üürnik ehk hageja. Maakohus on jätnud tähelepanuta üürilepingu p-i 19.2.3, milles järgi võib pool rahalise nõudega pöörduda ka kohtusse, millisel juhul lahendab vaidluse kõigepealt Harju Maakohus. Kostja väidab, et üürilepingu eseme kasutamise õigus on rahaliselt hinnatav (üür, kasutuseeliste väärtus). Seega tuleneb ka kostja enda seisukohast, et hagejal on igal juhul õigus pöörduda nõudega Harju Maakohtusse. Hageja on seisukohal, et üürilepingus sõlmitud vahekohtu kokkulepe ei ole selge ega kehtiv, sest üürilepingu p 19.2.3 lubab pooltel pöörduda nii vahekohtusse kui kohtusse. Menetluse edasine käik
  1. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
  3. Ringkonnakohus asendada 25.01.2021 määrusega senise hageja OÜ Jasmin Apteegid (kustutatud) Osaühinguga EUROAPTEEK. Ühtlasi määras ringkonnakohus hagejale tähtaja teatamaks, kas hageja vaidlustab vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivuse TsMS
  4. peatüki ja TsMS § 718 tähenduses või leiab hageja, et praegune vaidlus ei ole vahekohtumenetluse kokkuleppe esemeks.
  5. Hageja teatas 08.01.2021 vastuses, et ta vaidlustab vahekohtumenetluse kokkuleppe. Lisaks leiab hageja, et käesoleva vaidluse eseme osas ei ole poolte vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepet. Üürilepingu p 19.2.3 lubab pooltel pöörduda nii vahekohtusse kui kohtusse, mistõttu ei ole tegemist selge ja kehtiva vahekohtu kokkuleppega
  6. Kostja esitas ringkonnakohtule vastuse 22.02.
  7. a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  9. Hageja tugineb sellele, et vahekohtumenetluse kokkuleppe ei ole kehtiv, sest üürilepingu p 19.2.3 lubab pooltel pöörduda nii vahekohtusse kui ka kohtusse. Samuti tugineb hageja sellele, et vaidlus ei allu vahekohtule. Nende hageja väidete puhul on sisuliselt tegemist väidetega selle kohta, et praegune vaidlus ei ole vahekohtumenetluse kokkuleppe esemeks. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivuse või tühisuse kohta. Seetõttu saab kohus hinnata pooltevahelist lepingut ja tuvastada, kas pooled on sõlminud 3
(4)praeguse vaidluse lahendamiseks vahekohtumenetluse kokkuleppe ning kas see kokkulepe on selge.
  1. Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Üürilepingu p 19.2.
  2. kohaselt lahendatakse üürilepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, lõpetamist, lõpetamise vaidlustamist, üüripinna tagastamist ja üürniku väljatõstmist puudutavad vaidlused lõplikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus Tallinnas selle arbitraažikohtu reglemendi alusel, kui vaidluse lahendamise sätetest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul on hageja nõue (tuvastada, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu tähtaeg on pikenenud ning üürilepingust tulenevalt on hagejal õigus vallata äriruume) seotud üürilepingu täitmise ja lõppemisega, mille osas on pooltel üürilepingu p-s 19.2.
  3. sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe. Üürilepingu p-st 19.2.
  4. ei nähtu, et selles sättes nimetatud aluste esinemisel saab vahekohtu poole pöörduda üksnes üürileandja. Üürilepingu p-d 19.2.
  5. ja 19.2.
  6. reguleerivad rahaliste nõuete lahendamise korda ning kolleegiumi hinnangul on ei ole välistatud kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse osad vaidlused vahekohtus ning osad vaidlused maakohtus. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima ning praegusel juhul on pooled selgelt kokku leppinud, millised vaidlused lahendatakse vahekohtus ning millised vaidlused maakohtus.
  7. Maakohus on jätnud hagi õigesti menetlusse võtmata ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  8. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.