) § 486 lg 1 p 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus jättis
lg 1 alusel avalduse 04.08.2020 määrusega käiguta ja kohustas hagejat esitama nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmiste täitmata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja ei esitanud kohtule nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis ega tasunud täiendavat riigilõivu. Küll aga esitas hageja 19.08.2020 taotluse liita tsiviilasi teise kohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-20-125335 ning tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 182,61 eurot. Vastuseks hageja taotlusele selgitas maakohus 19.08.2020 kirjas, et ei saa praeguses menetlusstaadiumis tsiviilasju liita ega liitmise otstarbekuse üle otsustada. Kohus selgitas, et hagi menetlusse võtmiseks tuleb hagejal esitada nõuetekohane hagiavaldus. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 25.08.2020 määrusega
lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest hageja ei esitanud tähtaegselt vormikohast hagiavaldust ega tasunud täiendavat riigilõivu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 1 p 4 näeb ette maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamise, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse
Maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei jäetud rahuldamata. Seega puudub alus tasutud riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 01.09.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning liita tsiviilasi kohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-20-125335. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlustatud määruses on märgitud, et 19.08.2020 saadeti määruskaebuse esitajale e-kiri. Nimetatud kirja pole saadetud ning seda ei sisalda ka e-toimik. Kohus oleks pidanud andma lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse põhjenduste punkt 6 on määruskaebuse esitajale arusaamatu ning põhjenduste punkt 7 väär, sest sisuliselt jäi hagi menetlusse võtmisest keeldumisega maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Hagiavalduse koostamine, samuti riigilõivu täiendav tasumine, on käesoleval juhul ebaratsionaalne ning hagejat liigselt koormav. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
ja § 657 lg 1 p 1 alusel jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2 2-20-125392 Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa maakohtu 19.08.2020 e-kirja puudutavate kaebaja etteheidetega. Toimiku materjalidest (tl 21) nähtub, et maakohus on taotlusele selle esitamise päeval vastanud samal eposti aadressil, mille hageja on taotluses märkinud ning varasemalt kohtule teada andnud. Sama e-posti aadressi on hageja enda sidevahendina kajastanud ka määruskaebuses. Tsiviilasjade liitmine või liitmata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, mille osas puudub menetlusosalisel võimalus maakohtu määrust vaidlustada. Seejuures ei saa kõrgema astme kohus anda madalama astme kohtule kohustuslikke juhiseid hagide liitmiseks (vt Riigikohtu 19.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 42). Ringkonnakohtu pädevuses ei oleks ka hageja taotluse rahuldamine ja tsiviilasjade liitmine, kuivõrd ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust, kuid ei korralda esimese astme menetlust. Maakohus määras
lg-st 1 tulenevalt puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva ega pidanud andma hagejale lisatähtaega. Kuna hageja tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, keeldus maakohus
Vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 6 sisalduvad maakohtu selgitused, mille kohaselt menetlusse võtmisest keeldumisel loetakse, et hagi ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses. Sellest tulenevalt ei ole takistatud sama nõudega uuesti kohtu poole pöördumine. Kuna maakohus ei saanud võlgniku vastuväitest tulenevalt teha maksekäsku ning maksekäsu kiirmenetlust ei lõpetatud
§-s 488¹ sätestatud juhul, jäid hagimenetluse algatamata jätmisest tingituna menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuli jätta rahuldamata. Vastavalt
lg-le 5 ja § 172 lg-le 9 arvatakse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluse kulude hulka üksnes tsiviilasja edasisel lahendamisel hagimenetluses. Käesolevat tsiviilasja hagimenetluses ei lahendatud. Maksekäsu kiirmenetlus on iseseisev menetlus ning maakohus leidis õigesti, et kuivõrd maksekäsu kiirmenetlus on läbi viidud, siis ei kuulu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv tagastamisele. Maksekäsu kiirmenetlust läbi viinud kohus ei ole jätnud avaldust läbi vaatamata ega
Seega puudub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks alus. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (
lg 4).
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 kohaselt saab hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele esitada määruskaebuse, kuid riigilõivu tagastamata jätmise osas ei ole käesolev määrus
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.