Obsah (12)

§ 487§ 168§ 306§ 3111§ 663§ 659§ 654§ 466§ 200§ 3§ 372§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-134805 Kohtuasi XX hagi

) § 372 lg 5). Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, hageja) esitas
2. septembril 2020 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu GAND Enterprise (kostja, võlgnik) vastu võla 6400 eurot saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi
3. septembril 2020 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas
4. oktoobril 2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis
5. novembri
6. a määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
7. Harju Maakohus kohustas
8. novembri
9. a määrusega hagejat esitama

§ 487

lg 1 alusel oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt

1. novembriks
2. Maakohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu täiendavat riigilõivu tähtaegselt, keeldub kohus

§ 487lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohus keeldus
2. novembri
3. a määrusega hagi menetlusse võtmisest

§ 487lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 2 ja § 173 alusel hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja kohtule hagi ning ei tasunud täiendavat riigilõivu

1. novembriks 2020, seega tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda. Maakohtu määrus oli avalikus e-toimikus nähtav ja kättetoimetatav alates
2. novembrist 2020.

§ 306

lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisele kätte toimetada hagiavaldus, kaebus ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsus ja asjas menetlust lõpetav määrus ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Viidatud sättest ning

§-st 487 ei tulene, et

1. novembri
2. a määrus tuli avaldajale kätte toimetada. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Hageja esitas Harju Maakohtu
4. novembri
5. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebuse väidete kohaselt võttis maakohus
6. novembri
7. a määrusega asja menetlusse, kuid ei saatnud selle kohta teadet hageja meiliaadressile XXX. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli määrus avalikus e-toimikus alates
8. novembrist 2020 nähtav ja kättetoimetatav. Kuid hageja ei jälgi igapäevaselt avalikku e-toimikut. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväite sai hageja kätte talle saadetud teatega meiliaadressile, seepärast eeldas hageja, et sellise teate menetluse kohta edastab maakohus samuti hageja meiliaadressile. Hageja ei ole sellist teadet saanud. Seega ei ole hageja maakohtu
9. novembri
10. a määrust õigeaegselt kätte saanud. Hageja sai
11. novembri
12. a määruse ja
13. novembri
14. a määruse kätte
15. novembril 2020 (märge on nähtav digitoimikus). Kuna hageja avaliku etoimiku kaudu maakohtu määrust ei avanud, ei saanud maakohus määrust talle tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kätte toimetada ning puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud maakohtu
16. novembri
17. a määruse tegemise ajal veel kulgema hakanud. Tähtaeg hakkas kulgema hetkest, kui hageja määruse kätte sai, s.o
18. novembrist 2020.

§ 3111

lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Dokumendi 2 kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Hagejale ei ole menetlusdokumenti viidatud sätte kohaselt kätte toimetatud. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§ 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

7.

§ 487

lg 1 kohaselt määrab kohus 14-päevase tähtaja, mille jooksul tuleb maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitanud isikul esitada hagiavaldus. Viidatud sätte kohaselt ei ole hagiavalduse esitamise tähtaja kulgemine seotud tähtaega määrava kohtumääruse kättetoimetamisega, vaid selle tähtaja määrab kohus. 8. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et

§ 487

lg 1 alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määruse peab maakohus hagejale kätte toimetama.

§ 466

lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Puuduste kõrvaldamise määrus ei ole täitedokument ning selle peale ei saa määruskaebust esitada, seega ei tule sellist määrust kätte toimetada. Kuna maakohtu poolt määratav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antakse kuupäevaliselt konkreetse tähtpäevana, ei hakka see kulgema kättetoimetamisest. Tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva maakohtu määruse tegemisest.

1. Maakohus tegi puuduste kõrvaldamise määruse
2. novembril 2020, kohustades hagejat esitama seaduse nõuetele vastava hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt
3. novembriks 2020, s.o 14 päeva jooksul maakohtu määruse tegemisest. Maakohus tegi määruse hagejale nähtavaks ja kättetoimetatavaks samal kuupäeval (10.11.2020).
4. Vastuseks määruskaebuse väidetele määruste nähtavakstegemise ja kättetoimetamise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Kui kohus teeb menetlusosalist puudutavas asjas menetlustoiminguid ja otsustusi ning paneb need avalikku e-toimikusse dokumentidena üles, tuleb selle kohta menetlusosalisele teavitus tema poolt kohtule avaldatud e-posti aadressil. Sellise teavituse sai ka hageja praeguses asjas

§ 3111lg 1 kohaselt, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 10.

novembri 2020. a määrus talle avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks tehtud. Hageja ei pidanud igapäevaselt avalikku e-toimikut jälgima, kuna infosüsteem saadab menetlusosalisele teate, kui teda puudutavas menetluses on uus dokument nähtavaks või kättetoimetatavaks tehtud. Menetlusosalisel on kohustus jälgida e-posti, mille aadressi ta on kohtule menetluses oma kontaktaadressina avaldanud.

§ 200

lg 4 kohaselt peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. 11. Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuid märkinud ekslikult menetluskulude jaotuse alusena

§ 3168 lg 2.

Praegusel juhul on menetluskulude jaotuse aluseks

§ 168

lg 1, mille kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta lahendi sisu. 12. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata (

§ 372lg 5).

13. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4