3-21-370 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-370 Määruse kuupäev 22. veebruar 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. B taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised

§ 4

lg 3 p 6) või isiku esindamine halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p 5).

Riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 5. Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses ja/või kohtusse pöördumiseks. Seetõttu kohus seda asjaolu ei täpsusta. 1 3-21-370 6.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 7. Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. 8. Kohus jätab taotluse rahuldamata

§ 7lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on taotleja esitanud 33 korral kohtutele taotlusi, kasutanud edasikaebeõigust määruskaebuste ja apellatsioonkaebuse esitamisel.

1. Kohus märgib, et taotluse, vaide, kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse koostamine ei ole keerukas. Taotlejal ei tule esitada õiguslikke põhjendusi. Taotlejal tuleb kirjeldada sündmuse asjaolusid (mis ja millal juhtus, millist vangla tegevust või otsust ta vaidlustab) ning oma sõnadega selgitada, miks ei olnud vangla tegevus tema arvates õige ja mida ta vaide või kaebuse esitamisega saavutada soovib. Kahju hüvitamise taotlemisel - milline vangla tegevus talle kahju põhjustas, milles see kahju väljendub või seisneb, millises summas ta hüvitist taotleb. Mittevaralise kahju all mõeldakse isiku talutud valu ja kannatusi, neid ei saa kirjeldada keegi muu kui kaebaja ise. Taotlus ei pea olema argumenteeritud õiguslikult.
2. Kohus selgitab veelkord, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
3. Halduskohus selgitab ka, et kuigi kinnipeetavad on üldjuhul vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, s.t nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata/lubada absoluutne. Kuna aga vanglas on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kohaldatud erinevaid piiranguid, sh liikumispiiranguid, siis rakendatakse kinnipeetavaid ka tööhõives vangla vajadustest lähtuvalt minimaalselt. Asjaolu, et taotlejat ei ole määratud talle meelepärasele tööle või et teda ei rakendata tööle tema soovitud sagedusega, ei tingi kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Halduskohtud on sellised kaebused tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. 12.

§ 7lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 2