← Eesti

2-20-13983/22

Obsah (14)§ 436§ 231§ 367§ 440§ 445§ 230§ 442§ 133§ 173§ 178§ 162§ 163§ 175§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13983 Tsiviilasi ABC Rent Eesti Aktsias

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja võlausaldajana ja kostja võlgnikuna sõlmisid kompromissilepingu (lepingus märgitud kuupäevaks

  1. aprill 2020; kostja allkirjastas
  2. mail 2020; hageja esindaja allkirjastas
  3. mail 2020; tl 5);  lepingu p 2.4 järgi kohustub kostja hagejale tasuma kompromissisumma 2253,06 eurot; hagis hageja selgitas, et kompromissisumma koosneb põhinõudest 2122 eurot ja 131,06 eurost, mida hagiavalduse põhjal saab lugeda viiviseks (vt tl 2);  lepingu p 1.1 kohaselt omab hageja lepingu sõlmimise seisuga kostja vastu nõuet, millise ta on sõlminud vastavalt lepinguga nr L19-001437 kostjaga autorendi perioodiks
  4. maist kuni
  5. augustini 2019, sõiduk Kia Sportage AUT D 1,7 (xxxxxx), summa 2351 eurot. Nõue koosneb põhiosast 2122 eurot ja viivitusintressist 181,06 eurot.  lepingu p 1.2 kohaselt põhineb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud autorendi lepingu nr L19-001437 alusel väljastatud arvetel nr 19-02332 maksetähtaeg
  6. juuni 2019, summa 770 eurot; nr 19-02827 maksetähtaeg
  7. juuli 2019, summa 806 eurot ja nr 19-04744 maksetähtaeg
  8. september 2019, summa 546 eurot; kokku 2122 eurot;  lepingu p 2.2 alusel kostja tunnustab lepingu p-s 1.1 toodud hageja nõuet tema vastu;  lepingu p-s 2.5 kohustus kostja tasuma kompromissisumma perioodiliste igakuiste maksetega alates maist 2020 iga kuu hiljemalt
  9. kuupäeval summas 200 eurot, kuni kohustuse täitmiseni; 3

(7) lepingu p 3.1 kohaselt juhul, kui kostja ei tasu kahte osamakset järjest tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks;  lepingu p-st 3.2 tulenevalt nõustub kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingu allkirjastamisega kostja kinnitab, et viivise määr on temaga läbi räägitud, ta on selgitustest aru saanud ning tema hinnangul on see mõistlikus suuruses;  lepingu p 3.3 järgi juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist;  kostja ei tasunud ühetegi kompromissilepingus kokkulepitud makset;  hageja esitas 24. augustil 2020 kostjale hagihoiatuse (tl 7);  kostja vaidles 28. augusti 2020 e-kirjas hageja hagihoiatusele vastu, kuna hageja esitas lepinguvälise nõude (tl 8). 8. Hageja palub hagis kostjalt välja nõuda kompromissilepingu alusel põhivõlgnevuse 2122 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 240,56 eurot (lepingus kokkulepitud viivise 131,06 eurot ja perioodil 1. juulist kuni 24. septembrini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 109,50 eurot) ja hagi esitamisest edasiulatuva viivise

§ 367alusel 0,06% päevas põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni.

  1. Kostja ei vaidle kompromissilepingust tulenevale summale 2253,06 eurot vastu (vt kostja
  2. oktoobri 2020 vastus, tl 27), kuid leiab, et tema lepingulise kohustuse täitmine tuleks ajatada maksegraafikuga ja sellisel viisil nagu on välja pakutud
  3. detsembri 2020 e-kirjas (vt tl 42), s.o igakuised maksed 100 eurot kuu
  4. kuupäevaks, juunis tasub ½ summat nõudest, detsembris tasub lõplikult nõude. Kostja leiab, et kompromissilepingus kokkulepitud maksegraafiku muutmine on põhjendatud koroonaepideemiast tuleneva majandusliku olukorra tõttu ja sellega, et kostja kuulub koroonaviiruse riskigruppi (vt kostja
  5. detsembri 2020 e-kiri kohtule). Samuti palub kostja jätta hageja menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei esitanud maksekäsu kiirmenetluse avaldust ning ei nõustunud kostja kompromissiga.
  6. Seega ei vaidle pooled põhivõlgnevuse (2253,06 eurot) üle ning selle üle, et kostja ei ole kompromissilepingust tulenevaid igakuiseid makseid hagejale tasunud. Poolte vahel on vaidlus kohustuse täitmise korra üle, st kas kompromissilepingust tulenev võlgnevuse sissenõudmine tuleks ajatada või kas kostjal tuleb kogu võlgnevus koheselt tasuda lepingu p 3.3 järgi.
  7. Esmalt märgib kohus, et ei pea kostja nõustumist põhivõlgnevusega hagi õigeksvõtu avalduseks. Nõustumine hageja põhinõudega, kuid vastuväite esitamine nõude sissenõudmisele, ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga

§ 440lg 1 tähenduses.

  1. Järgmisena lahendab kohus hageja nõude kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 12.
  2. Tuvastatud asjaoludel sõlmisid pooled lepingu, milles kostja tunnustas p-s 2.2 hageja ees oma võlgnevust, mis tuleneb autorendi lepingust nr L19-001437 (nii põhiosanõue kui viivitusintressinõue) ja selle alusel väljastatud arvetest (p-d 1.1 ja 1.2). Kohus leiab, et selliselt sõlmisid pooled deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes. VÕS § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja 4

(7)seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt nt Riigikohtu
  1. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). 12.
  2. Lepingu p-st 2.4 tulenes kostjale kohustus tasuda kompromissisumma 2253 eurot, mille suurusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Lepingu p-st 2.5 tulenes kostjale kohustus tasuda hagejale igakuiselt 200 eurot alates 2020 maist iga kuu
  3. kuupäevaks. Vaidlus puudub selles, et kostja ühtegi makset ei tasunud. Vastavalt lepingu p-le 3.1 muutus kahe järjestikkuse makse tasumata jätmisel kompromissisumma sissenõutavaks ning hagejal oli vastavalt lepingu p-le 3.2 õigus kostjalt nõuda viivist 0,06% päevas maksmata summalt. Pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kompromissileping ei kehti. Seega muutus kahe järjestiku makse tasumata jätmisel kompromissisumma 2253 eurot sissenõutavaks
  4. juulist 2020 ning sellest ajast oli hagejal õigus VÕS § 108 alusel kohustuse täitmist, s.o kompromissisumma tasumist ja sellelt kokkulepitud viivist VÕS § 113 alusel. Hageja on asjas nõudnud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kostjalt määras 0,06% päevas põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Lepingus kokkulepitud viivisemäära 0,06% ei saa pidada kostjat ebamõistlikult kahjustavaks (vt nt Riigikohtu
  5. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kostja ei ole põhivõla suurust ning viivise perioodi ja summat vaidlustanud. 12.
  6. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
  7. Viimasena käsitleb kohus kostja soovi võlgnevuse tasumine ajatada (maksegraafik sõlmida). 13.
  8. Kostja
  9. detsembri 2020 e-kirjas esitatud kompromissiettepanekust võib aru saada, et ta soovib võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul selliselt, et ta tasub iga kuu 100 eurot ning 2020 juunis pool kompromissisummast ja 2020 detsembris kogu nõude. Iseenesest on ka hageja maksegraafikuga nõustunud (
  10. detsembri 2020 e-kiri), kuid selliselt, et igakuine maksesumma on 200 eurot, sh õigusabikulud 160 eurot ning intress 200 eurot ning kompromissi rikkumisel on viivis määras 0,08%. Pooled asjas kokkuleppele ei jõudnud ning kohtuistungil kompromissi arutada ei soovinud. 13.
  11. Lahendi täitmise huvides võib kohus poole taotlusel

§ 445

lg 1 esimese aluse järgi otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul õigus mitte kohustus määrata kindlaks võlgnevuse tasumise kord. Reeglina saab ajatada kohtuotsuse täitmist vaid erandlikel asjaoludel ning nende esinemist peab põhjendama ja tõendama taotluse esitaja (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1098). 13.

  1. Vaidlus puudub, et kostja ei ole ühtegi lepingust tulenevat osamakset alates
  2. maist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni tasunud. Kostja vastuväited, et ta peatas lepingu täitmise, kui hageja hakkas
  3. juulil 2020 (kohtu arvates ilmselt mõeldud
  4. augusti 2020 kirja) kompromissilepingu väliselt nõudma 495 eurot, ei ole põhjendatud. Selleks hetkeks, kui hageja saatis kostjale hagihoiatuse, ei olnud kostja tasunud juba vähemalt kahte järjestikkust lepingust tulenevat osamakset:
  5. mail ja
  6. juunil 2020, mistõttu ei ole alust rääkida lepingu täitmise peatamisest hageja tegevuse tõttu. 5

(7)Samuti ei saa kohus põhjendatud vabanduseks lepingu täitmata jätmisel pidada koroonaepideemiast tulenevat majanduslikku olukorda ja kostja halba tervislikku seisundit, mis ei võimalda kohustust täita. Kostja ei ole täpsemalt selgitanud ega tõendanud, kuidas teda konkreetselt epideemia mõjutas. Asja materjalidest nähtuvalt allkirjastas kostja kompromissilepingu, mille alusel kinnitas
  1. a-l tekkinud võlga,
  2. mail 2020, mil riigis oli kestnud eriolukord juba u kaks kuud, s.o
  3. märtsist
  4. Usutavaks ei saa pidada, et kostja ei olnud kahe kuu jooksul teadlik eriolukorrast. Kohus palus
  5. detsembri 2020 e-kirjas esitada tõendid, mis kostja halba tervislikku seisundit (nt töövõime kaotust vms) kinnitavad, kuid kostja seda ei teinud.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. 13.

  1. Kuna kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtule huvide kaalumisel taotluse rahuldamiseks, jääb taotlus võlgnevuse tasumise kord kindlaks määrata rahuldamata.
  2. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (

§ 442lg 8, § 238).

  1. Hagi hind asjas on 2827,28 eurot, s.o põhinõue 2122 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 240,56 eurot (lepingus kokkulepitud viivis 131,06 eurot ja perioodil
  2. juulist kuni
  3. septembrini 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 109,50 eurot) ja edasiulatuv viivis 464,72 eurot (hagis märgitud kohtu arvates ekslikult 463,55 eurot)

§ 133lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 17. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud asjas tehti kohtuotsus kostja kahjuks. Seega jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et

§ 163

lg 2 kohaldamiseks puudub alus, kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Samuti ei anna alust menetluskulude hageja kanda jätmiseks kostja väidetu, et hageja ei alustanud kohtumenetlust maksekäsu osakonna kaudu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine ei ole hagimenetluse kohustuslik eeldus. 18. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 6

(7)
  1. Hageja
  2. oktoobri 2020 ja
  3. veebruari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 675 eurot (riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 400 eurot ilma käibemaksuta). Tsiviilasjas on nõude hinnaks 2827,28 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 275 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu riigilõiv 275 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lisaks riigilõivule kuludest õigusabile 4 h eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning seda järgmiselt. Õigusabi hagi koostamise eest (materjali kogumine ja analüüs ning asjaolude selgitamine kliendiga 1 h, hagi koostamine ja edastamine 2 h) ning kostja vastusega tutvumise ja vastuse koostamise eest 1 h. Teenuse osutaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades vaidluse sisu (kas kostja peab lepingut täitma), nõude olemust (kostja tunnistas põhinõuet), tsiviilasja keerukust ja mahtu (ei olnud keerukas ja mahukas), esindaja tunnitasu hinda (100 eurot) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 400 eurot, on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes, osaliselt.

Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 200 eurot ja leiab, et õigusabikulud saavad olla praegusel juhul põhjendatud kostjalt välja mõista hagi koostamiseks 1,5 h ulatuses, sh 30 min materjali kogumine ja analüüs ning asjaolude selgitamine kliendiga ning 1 h hagi koostamine ja edastamine, ning kostja vastusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 30 min ulatuses. 20. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 475 eurot ilma käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.