← Eesti

1-20-2106/61

Obsah (11)§ 238§ 180§ 126§ 318§ 233238§ 237§ 1262§ 1261§ 1265§ 179§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2020, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-20-2106 (kohtueelses menetluses nr 19284

) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Arto Vaha KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Arto Vaha eelvangistuses 06.12.2019 23.07.2020 viibitud aeg, s.o 7 (seitse) kuud 17 (seitseteist) päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arto Vaha ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Arto Vahale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Arto Vaha katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23. juuli 2020. Kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. 2. Kriminaalmenetluse kulud:

§ 180

lg 1 alusel mõista Arto Vahalt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot ja ekspertiisitasu 756 (seitsesada viiskümmend kuus) eurot. Määrata

§ 180

lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 2216 (kaks tuhat kakssada kuusteist) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot 67 senti tasumistähtaeg on kuu

  1. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui Arto Vaha on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700030377 ning selgituse “Arto Vaha, otsus nr 1-20-2106, menetluskulu“.
  2. Konfiskeerimine ja asitõendid: - konfiskeerida KarS § 191 ja KarS § 83 lg 4 alusel kuriteo vahetuks objektiks olev aine, s.o kriminaalmenetluses tuvastatud 73,59 grammi kokaiinhüdrokloriidi, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Jätta see aine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 7 lg 3 esimese lause alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valdusesse. Tablett, pulber, vedelikud, mis ei sisalda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel; 2 - konfiskeerida Kar

S § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel minigrippkotid 90 tk (pakend nr 1 LO Väike), digitaalkaal Vellemann (pakend nr 2 LO Väike), minigrippkott valge pulbri jääkidega (pakend nr 3 Väike), minigrippkotid 92 tk (pakend nr 7 LO Väike); -

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad: suitsukoni (pakend 3/1), suitsukoni (pakend 3/2), pinnaseproov (pakend 3/3), pinnaseproov (pakend 2/1), DNA proovid (pakendid 1-12), plastikkarp (pakend nr 14), must kilekott (pakend nr 15), must kilekott nr 2 (pakend nr 16), teip nr 1 ja paber märgistusega nr 5 (pakend nr 17), teip nr 1 ja paber märgistusega nr 8 (pakend nr 18), teip nr 1 ja paber märgistusega 10 (pakend nr 19), teip nr 2 ja paber (pakend nr 20), 2 teibi rulli (pakend nr 4 LO VW), 2 plastikkarpi (pakend nr 9 LO Väike), kollane teip kirjaga 20 ja tualettpaberirull (pakend nr 10 LO Väike), tšekk nr 9094838 (pakend nr 11 LO Väike), minigrippkotid 92 tk (pakend nr 19 LO Väike), 2019 kalender märkmetega (pakend nr 16 LO Väike), magnetkaart Texor (pakend nr 26 LO Väike), üks minigrippkott (pakend nr 27 LO Väike); ruuduline leht nimede ja numbritega (pakend nr 29 LO Väike); -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Arto Vahale Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad: jope (pakend 2/2), dressipüksid (pakend 2/3), tossud (pakend 2/4), sinist värvi töökindad Kapriol - pakend nr 1 LO VW; must müts - pakend nr 2 LO VW; kühvel Rolson - pakend nr 3 LO VW, 6 teelusikat - pakend LO Riia. -

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde CD plaat XXX turvakaamera salvestisega 04.12.2019 ja CD plaat krediidiasutuste vastustega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis

  1. august 2020.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  2. Süüdistus ja kvalifikatsioon 20.03.2020.a. on koostatud ja kohtule esitatud kriminaalasjas nr 19284000090 süüdistusakt (kd 2, tl 1-5p). Prokurör esitas 13.05.2020.a. kohtuistungil süüdistuse täiendamise (kd 2, tl 108). Süüdistuse kohaselt: Arto Vaha süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult seni kindlaks tegemata ajal, kohast ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 3 mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiin, mille ta toimetas 04.12.2019 XXX asuvasse peidikusse ning mille politsei samal kuupäeval sündmuskoha vaatluse käigus ära võttis. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud karbis oli kaks musta kilekotti, millest ühes oli kolm minigrippkotti valge pulbrilise ainega, kogumassiga 24,02 grammi ning mille kokaiinhüdrokloriidi sisaldus oli 82%, kokaiini 17,6 grammi ning teises vaakumpakendisse pakendatud kotis valge tükiline pulber massiga 49,57 grammi, mis sisaldas 78% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldus 34,5 grammi kokaiini. Kokaiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 0,65 grammi kokaiini. Seega pani Arto Vaha toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.
  3. Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid Süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendas kohus kriminaalasja lühimenetluses

§ 233238sätete kohaselt.

Kohus uuris poolte taotlusel järgmisi tõendeid: 1) sündmuskoha vaatlusprotokollid 04.12.2019 ja 06.12.2019 koos fotodega (kd 1, tl 1-6, 7-16); 2) asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 04.12.2019 (kd 1, tl 17-25); 3) asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 06.12.2019 (kd 1, tl 26-30); 4) asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 09.12.2019 (kd 1, tl 31-33); 5) jälitustoimingu protokoll 07.12.2019 (kd 1, tl 34-42); 6) läbiotsimismäärus 05.12.2019 ja läbiotsimisprotokollid koos fotodega (kd 1, tl 43-46, 47-66, 67-77, 78-86); 7) asitõendi vaatlusprotokollid koos fotodega (kd 1, tl 87-94, 95-97, 98-99); 8) ekspertiisi määrus ja ekspertiisiakt nr 19E-AN1489 (kd 1, tl 100-101, 102-107); 9) vastus järelepärimisele (kd 1, tl 226-229); 10) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1, tl 188-191); 11) Tartu Maakohtu kohtumäärused Arto Vaha vahistamise ja vahistamise pikendamise kohta (kd 1, tl 202-208, 218-221); 12) lisapiirangute kohaldamise määrus (tl 209-2011); 13) karistusregistri teade (kd 1, tl 176-187); 14) tõend maksustatava tulu kohta ja teatis keskmise päevasissetuleku kohta (kd 1, tl 222-223). Kohus kuulas süüdistatava Arto Vaha üle tema taotlusel

§ 237lg 5 kohaselt. Poolte seisukohad: Prokurör taotles Arto Vaha süüdi tunnistada Kar

S § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 7 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 aastat 8 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.12.2019, s.o Arto Vaha kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Prokurör taotles välja mõista Arto Vahalt menetluskulud 2216 eurot s.h ekspertiisi tasu 756 eurot ja sundraha 1460 eurot ning määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. 4 Süüdistatav Arto Vaha tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Kaitsja leidis, et kohtuliku uurimise tulemusena ei ole tõendamist leidnud, et Arto Vaha pani toime KarS § 184 lg 1 sätestatud süüteo. Tegemist saab olla üksnes süüteokatsega KarS § 25 lg 1 ja KarS § 184 lg 1 järgi. Kaitsja palus kohtul mõista Arto Vahale karistus sanktsiooni alammäära lähedal ja lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lubada Arto Vahal ülejäänud osa karistusest kanda vabaduses tingimisi katseajaga. Samuti viitas kaitsja asjaolule, et A. Vaha on ise narkootilise aine tarvitaja ja on andnud nõusoleku kohustamaks teda pöörduma psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata seda, et kas tema puhul on tegemist isikuga, kellel on narkootilise aine sõltuvus. Kui psühhiaater peab vajalikuks mingisugust ravi, siis Arto Vaha on nõus ravile alluma. Kui kohus on seisukohal, et tervikuna vabaduses ülejäänud karistuse kandmine ei ole põhjendatud, siis Arto Vaha on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka ja ülejäänud osa karistusest lubada Arto Vahal kanda vabaduses ja allutada mingiks perioodiks elektroonilisele valvele. Kaitsja taotles kohtul võimaldada A. Vahal menetluskulud tasuda

§ 180lg 3 alusel 1 aasta jooksul osamaksetena.

  1. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.
  2. Arto Vahale esitatud süüdistuses heidetakse ette narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist KarS § 184 lg 1 järgi. 3.
  3. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et süüdistatava Arto Vaha süü KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.
  4. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga kahjustatav õigushüve on rahvatervis. Rahvatervis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. 3.
  5. Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et Arto Vaha on narkootilist ainet – kokaiini suures koguses ebaseaduslikult käidelnud. Kuid vaidlus seisneb selles, millises konkreetses tegevuses süüdistatava tegu objektiivselt seisnes. Süüdistuses heidetakse Arto Vahale ette narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist suures koguses ja selle toimetamist 04.12.2019 XXX asuvasse peidikusse. Süüdistatav Arto Vaha ja tema kaitsja leidsid, et Arto Vaha ei ole toime pannud süüdistuses kirjeldatud lõpuleviidud süütegu. Tegemist saab olla üksnes süüteokatsega, kuna Arto Vaha soov oli omandada suures koguses kokaiini, kuid ta ei saanud narkootilist ainet enda valdusesse. Samuti seisneb vaidlus ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine koguses. Süüdistuses märgitud ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine koguseks on 73,59 grammi kokaiinhüdrokloriidi, mis sisaldab 52,1 grammi kokaiini. Arto Vaha tunnistab ennast süüdi aga üksnes 8 grammi kokaiini omandamise katses. 3.
  6. Järgnevalt hindab kohus asjas kogutud tõendeid. 3.
  7. Süüdistatav Arto Vaha on kohtuistungi rakendamisel tunnistanud end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi osaliselt ning ristküsitluses antud ütlustes selgitanud, et 04.12.2019 õhtul viibis ta süüdistuses kirjeldatud kohas - XXX, kuna käis seal ühte pakki otsimas. Pakis pidi olema temale valmis pandud kokaiin. Ta sõitis sinna, kus pidi kokaiinipakk olema, sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX ja läks autost välja, aga visuaalsel vaatlusel sai aru, et talle antud koordinaatide järgi ta seda ei leia. Metsas sees ta ei käinud. 05.12.2019 õhtul sai ta uued juhised ja 06.12.2019 hommikul läks uuesti seda pakki otsima ja seekord läks metsa sisse, kuid saadud juhiste kohaselt ta seda pakki üles ei leidnud. Ta otsustas koju minna, 5 XXX linna jõudes peeti ta politsei poolt kinni. Tema poolt otsitud pakis pidi olema umbes 8 grammi kokaiini, mille eest ta maksis 1000 eurot. Seda ta ei oska seletada, miks sündmuskohalt äravõetud pakis kokaiini oli rohkem kui 8 grammi. Kokaiini soovis ta saada isiklikuks otstarbeks, kuna ta on seda ka varem tarvitanud. Ta tarvitab kokaiini sagedusega 2-3 korda kuus, sealjuures ühe korraga tarvitab 1 grammi kokaiini. Seda inimest, kellelt ta kokaiini ostis, ta näinud ei ole, kuna suhtlus käis läbi interneti. Arto Vaha ütlustel on ta varem sellelt inimeselt ostnud kasvuhormooni. Arto Vaha on selgitanud, et tema kodus läbiotsimise käigus ära võetud süstlad olid tal kasvuhormooni süstimise eesmärgil, grammikaal oli spordipulbrite kaalumiseks. Samuti kasutas ta grammikaalu kokaiini kaalumiseks, kui ta soetas endale kokaiini mingi koguse, siis on ta seda kogust kontrollinud, samuti ta jaganud seda väiksemateks doosideks. Tema kodust leitud pisemaid minigripp kotte kasutas selleks, et endale kaaluda ainet kaasavõtmiseks kuskile peole. Süüdistatava Arto Vaha ütlustel võttis ta eeluurimisel temale etteheidetava teo omaks põhjusel, et ta ei tahtnud mingeid nimesid avaldada kartuses, et see võib tema või tema lähedaste tervisele ja varale ohtlikuks osutuda ning samuti põhjusel, et ta lootis, kui võtab süü omaks, siis teda ei vahistata (kd 2, tl 84). Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-131-13 p-d 11-12, nr 3-1-1-100-15 p 17 sedastanud järgnevat: „Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.“ Kohtuistungil antud ütlustes ei nõustunud süüdistatav talle esitatud süüdistusega selles osas, et ta on suures koguses ebaseaduslikult omandanud kokaiini ja selle toimetanud 04.12.2019 XXX asuvasse peidikusse, hoolimata asjaolust, et ta on kohtueelses menetluses eelmärgitud süüdistusega nõustunud ja süü täielikuks omaks võtnud. Lähtudes asjaolust, et süüdistatava poolt antud ütlused süüküsimuses on ajas muutunud (ei ole järjepidevad) ning kohtuistungil antud ütlused on osaliselt vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, saab kohtu hinnangul süüdistatava ütlusi arvestada üksnes selles osas, millises need riimuvad teiste tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole kohtule siiski suutnud selgitada arusaadavalt ütluste erinevuse põhjusi. Kohtu hinnangul süüdistatava väide, et ta võttis süü kohtueelses menetluses omaks sooviga mitte nimetada nimesid ning kartusega enda ja oma lähedaste pärast ning lootuses, et nii pääseb vahistamisest, ei ole usutav. Tegemist on kohtu hinnangul otsitud põhjusega ja seab põhjendatult kahtluse alla tema poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse. Jättes avaldamata isiku, kellelt A. Vaha ostis narkootilist ainet (hinnaga 8 grammi = 1000 eurot), ei ole võimalik tema avaldatud väidet kontrollida, mistõttu jääb see paljasõnaliseks ja ennastõigustavaks (A. Vaha soovib kergendada oma süüd talle esitatud süüdistuses). Tuleb märkida, et Arto Vaha ei vaidlusta asjaolu, mille kohaselt ta viibis 04.12.2019 XXX. Sinna sõiduks kasutas sõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, sõiduk on XXX. Arto Vaha oma ütlustes eelmärgitud kohas viibimise kellaaega ei mäletanud, kuid täpsustas, et see toimus õhtul, kui väljas oli pime (kd 1, tl 80, 84). Jälitustoimingu protokollist 07.12.2019 (kd 1, tl 34-42) nähtub, et Arto Vaha ja tema kasutuses olnud sõiduauto XXX reg. nr XXX suhtes on 04.12.2019 kella 15.34 kuni 17.05 ja 06.12.2019 kella 07.20 kuni 07.46 teostatud jälitustoimingu lubade nr XXX ja XXX alusel jälitustoiminguna varjatud jälgimist. Varjatud jälgimisega tuvastati, et 04.12.2019 sõidab Arto Vaha sõiduautoga XXX reg. märgiga XXX XXX juurest XXX tänava suunas, keerab sealt XXX tänavale ja XXX maanteele maja nr XXX juurde. Kell 16.07 paiku seisab auto nimetatud maja juures. Kell 16.22 6 sõidab auto XXX maja juurde. Kell 16.41 liigub auto XXX maanteele suunaga linnast välja XXX teele. Kell 16.47 seisab auto XXX teel XXX lähedal metsatuka juures. Kell 16.51 liigub sõiduk sellest kohast XXX asulasse ja sealt tagasi XXX maateele, suunaga XXX. Asitõendi vaatlusprotokollist 09.12.2019 (kd 1, tl 31-33) nähtub valvekaamerate asukoht, milleks on XXX kinnistu. Kaamera salvestiselt on näha, et 04.12.2019 kell 16:50:48 liigub XXX teel, suunaga XXX poole tume universaalkerega sõiduauto. Samal kuupäeval kell 16:53:05 liigub sama auto suunaga XXX poole. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 04.12.2019 (kd 1, tl 1-6) on tõendatud, et samal kuupäeval kell 17.30 on vaadeldud sündmuskohta, mis asub XXX tee 4,5 kilomeetril. Fotodelt nr 2-4 nähtub puu, mille juurte juures on näha värskelt kobestatud mulla jälgi. Fotolt nr 5 nähtub, et puu juurte vahelt värskelt kobestatud mulla seest tuleb välja heledat värvi kaanega karp. Fotol nr 6 on näha GPS koordinaadid XXX, kus asub puu, mille juurte vahelt leiti maa alla kaevatud karp. Fotodelt 7-8 nähtub vaade puu juurte vahelt väljakaevatud karbile ja selle sisule.
  8. detsembril 2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 17-25) ilmneb, et vaadeldakse sündmuskohalt leitud karpi mõõtudega 16x16 cm. Karp on läbipaistev, peal helehall kaas. Karp on kaetud osaliselt mullaga (fotod nr 1-2). Karbi avamisel on näha kahte musta kilekotti (fotod nr 4-5). Kilekotis nr 1 on näha kolm kollast värvi teipi mähitud pakendit, millele musta markeriga peale kirjutatud numbrid 10, 5, 8 ning nende avamisel tulid nähtavale minigripp kotid valge pulbriga, minigripp kotid mägistati vastavalt 5, 8, 10 (fotod nr 6-10). Kilekotis nr 2 tuvastati 1 teipi mähitud pakend (fotod 11-14). Minigripp kotis märgistusega 10 olnud valgele pulbrile tehti narkootilise aine test testriga Cocaine/Crack test. Proovi tulemusel värvus tester siniseks, mis näitab, et tegemist on ainega kokaiin (foto nr 15). Valge pulbriga vaakumpakend ja minigrip kotid 3 tk pakendati pakendisse nr
  9. Ekspertiisimäärusega 18.12.2019 on määratud korraldada antud kriminaalasjas leitud ainele (s.h pakendis 13) narkootilise aine ekspertiis (kd 1, tl 100-101). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 13.02.20202.a. koostatud ekspertiisiaktis nr XXX sisalduva eksperdiarvamusega (kd 1, tl 102107) on tõendatud, et ekspertiisiks esitati pakendis nr 13 olev valge tükiline pulber kolmes kahekordses minigrip kilekotis ja valge tükiline pulber vaakumpakendis s.o valge tükiline pulber massiga kokku 24,02 grammi ja valge tükiline pulber massiga 49.57 grammi. Eksperdiarvamuse kohaselt kolmes kahekordses minigrip kilekotis olev valge tükiline pulber sisaldab 82% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 17,6 grammi kokaiini ja vaakumpakendis olev valge tükiline pulber massiga 49,57 grammi sisaldab 78% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 34,5 grammi kokaiini (pakend 13). Kokaiin kuulub sotsiaalministri
  10. mai 2005 a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastusega järelepärimisele 31.10.2013 (kd 1, tl 226-229) on tõendatud, et kokaiini keskmine kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele on 0,65 grammi. Arto Vaha ütlustel viibis ta sündmuskohal veel ka 06.12.2019 hommikul ja sinna sõiduks kasutas sõidukit XXX XXX. Seljas oli tal musta värvi tepitud sulejope, jalas olid mustad dressipüksid ja mustad botased. Arto Vaha ütluste kohaselt tuli ta otsima narkootilise aine - kokaiini pakki. Ta otsis seda XXX lähedalt puu alt. Kaevamiseks kasutas kindaid. Kuna ta kokaiinipakki ei leidnud, siis sõitis koju tagasi. XXX jõudes peeti ta politsei poolt kinni (kd 2, tl 88). Jälitustoimingu protokollist 07.12.2019 (kd 1, tl 34-42) nähtub, et Arto Vaha ja sõiduauto XXX reg.nr XXX varjatud jälgimisega tuvastati, et Arto Vaha sõidab 06.12.2019 kell 07:30 sõiduautoga XXX XXX asulast XXX asula poole ja XXX asulas liigub XXX teele ja kell 07:34 peatub XXX läheduses asuva metsatuka juures (kinnistu 62903:003:1015). Kell 07:43 liigub auto XXX teel suunaga XXX. Asukoha XXX XXX (62903:003:1015) varjatud jälgimisega tuvastati, et 06.12.2019 kell 07:34 liigub XXX poolt asukoha juurde auto ning varasemalt sündmuskoha 7 vaatlusega märgitud koha juurde, kust leiti peidikust narkootiline aine, tuleb mees, kes kannab suusamütsi ja tepitud jopet. Mees asub varasemalt sündmuskoha vaatlusega märgitud puu juures kaevama. Isiku seljas olevate riiete ja muude tunnuste järgi tehti hiljem kindlaks, et see isik on Arto Vaha. Kell 07:42 liigub Arto Vaha auto juurde ja sõidab minema XXX poole. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd 1, tl 188-191) ja asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 26-30) nähtub, et Arto Vaha olid kinnipidamisel 06.12.2019 kell 07:46 seljas musta värvi sulejope. Jalas mustad dressipüksid, mille põlved määrdunud, ning jalatsiteks musta värvi tossud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 06.12.2020 (kd 1, tl 7-16) nähtub XXX tee 4,5 kilomeetril on sissesõidutee (foto nr 3). Sissesõiduteelt edasi on mets. Liikudes 15 meetrit edasi, on risti maas puu (foto nr 6). Liikudes risti maas olevast puust mööda, on 7 meetri kaugusel puu, mille juurte ümbrus on lahti kaevatud (foto nr 7-15). Arto Vaha kasutuses olnud sõiduauto XXX reg nr XXX läbiotsimisel (läbiotsimisprotokoll 06.12.2019, kd 1, tl 78-86) leiti m.h sinist värvi töökindad, millel kuivanud pori, must müts ja sinist värvi kangast kott, milles väike kühvel, millel kuivanud pori. Samuti leiti kaks teibirulli – üks kollane ja teine beežikas. Arto Vaha elukoha läbiotsimisel (kd 1, tl 47-66) asukohaga XXX leiti m.h digitaalne grammikaal (fotod nr 10-12) , tühjad minigripkotid (foto nr 18) ja kollane teip millel musta värvi markeriga märgitud nr 20 (foto nr 21). Seega eeltoodud tõendid kinnitavad üheselt, et Arto Vaha on eelnevalt omandanud narkootilise aine - kokaiini süüdistuses märgitud koguses toimetanud 04.12.2019 XXX külas XXX tee 4,5 kilomeetril asuvasse metsa, kus mattis selle puu alla. Eelmärgitut tõendab jälitustoimingu protokoll, et 04.12.2019 Arto Vaha kell 16.41 sõitis XXX linnast XXX teele. Kell 16.47 seisis tema kasutuse olev auto XXX reg. nr XXX XXX teel XXX lähedal metsatuka juures ning kell 16.51 liigub sõiduk sellest kohast XXX asulasse ja sealt tagasi XXX maateele, suunaga XXX. Eelmärgitud auto möödumist XXX XXX asulasse ja mõne minuti pärast tagasi XXX suunas tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 09.12.2019 XXX kinnistu valvekaamera salvestise vaatluse kohta. Sündmuskoha vahetusläheduses viibimist 04.12.2019 õhtul kinnitavad ka Arto Vaha ristküsitluses antud ütlused. Arto Vaha ütlused selles, et ta XXX lähedal olevasse metsatukka ei sisenenud, on ümberlükatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga 04.12.2019 (kd 1, tl 1-6), millega on tõendatud, et vahetult pärast Arto Vaha lahkumist tuvastasid politseitöötajad sündmuskohal 04.12.2019 kella 17.30 paiku värskelt kobestatud mulla sisse puujuurte alla kaevatud plastikkarbi, milles asus narkootiline aine - kokaiin. Et leitud aine puhul on tegemist kokaiiniga on tõendamist leidnud nii asitõendi vaatlusprotokolliga 04.12.2019 (millega on vaadeldud sündmuskohalt leitud karpi ja selles olevaid esemeid) kui ka eksperdiarvamusega. Kaitsja on leidnud, et Arto Vahal ei olnud ajaliselt võimalik 04.12.2019.a. kõigest paari minuti vältel XXX metsatukas peidikut leida, kaevata auk, matta sinna karp ja see kinni katta. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kohus on eelnevalt juba viidanud jälitustoimingu protokollile 07.12.2019, millega on tõendatud, et süüdistatav viibis sündmuskohal 04.12.2019 ajavahemikus kella 16.47 kuni 16.51 s.o 4 minuti vältel. Kohus loeb eelmärgitu piisavaks ajavaruks, selleks et siseneda XXX metsatukka ja leida sobiv puu ja selle juurde mulla sisse karp narkootilise ainega matta. Seejuures arvestab kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokolliga 06.12.2020 (kd 1, tl 7-16) on tõendatud, et puu, mille juurde süüdistatav 04.12.2019 plastikkarbis oleva narkootilise aine mattis, asub XXX teelt metsa sisenedes kõigest 22 meetri kaugusel sõiduteest. Ning oluline on ka asjaolu, et süüdistatava autos leidus peidiku kaevamiseks vajalikke abivahendeid, s.h kindad ja kühvel (vt. asitõendi vaatlusprotokoll - kd 1, tl 95-97), mis hõlbustasid narkootilise aine peitmist. 8 Kuna Arto Vaha oli 04.12.2019.a. ajavahemikus kell 16.47-16.51 narkootilise aine ise ära peitnud, siis leidis ta 06.12.2019.a. varahommikul puu, mille all asus narkootilise aine peidik, kiiresti üles. Jälitustoiminguprotokolliga ning sündmuskoha vaatlusprotokollidega on tõendamist leidnud, et Arto Vaha viibis 06.12.2019 varahommikul, pimeda ajal, ajavahemikus kell 07:3407:43 s.o üheksa minuti vältel sündmuskohal, sealjuures leidis üles puu, mille juurde oli peidetud karp narkootilise ainega ning püüdis varasemalt peidetud karpi kaevamise teel kätte saada, mis aga ei õnnestunud, kuna politseitöötajad oli selle 04.12.2019.a. vahetult pärast Arto Vaha sündmuskohalt lahkumist ülesleidnud ja ära viinud. Eelmärgitud ajavahemiku – 9 minuti sisse mahub ka sündmuskohalt lahkumine. Eeltoodu tõttu ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatava väiteid selle kohta, et ta ei ole toimepannud narkootilise aine toimetamist 04.12.2019 XXX külas asuvasse peidikusse ja 06.12.2019 otsis ta narkootilise aine müüja poolt peidetud ainet. Ka ei ole eluliselt usutav süüdistatava väide, et 06.12.2019 sisenes ta n.ö esimest korda XXX metsa narkootilise aine peidikut otsima, võttes arvesse jälitustoimingu protokollist ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad asjaolud. Kohus ei pea võimalikuks olukorda, kui talvisel ajal, varahommikul, pimeda ajal ja tundmata varem sündmuskohta kõigest 9 minuti vältel leiab isik metsast üles n.ö õige puu, mille all pidi olema peidik ning kaevab puu ümbert ja seejärel lahkub sündmuskohalt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt 6-15 nähtub sündmuskohal olev puu, mille juurte ümbrus on lahti kaevatud, selle puu juures on risti maas olev puu. Jälitustoimingu protokolli kohaselt saabub 06.12.2019 kell 07:34:25 sündmuskoha vaatlusega märgitud koha juurde auto (kd 1, tl 35 ülemine foto) ning sündmuskoha vaatlusega märgitud puu juurde tuleb mees (kelleks osutus Arto Vaha) 06.12.2019 kell 07:34:58 (kd 1, tl 35 alumine foto). Seega tegelikult leidis ta puu, mille juurde oli 04.12.2019 peidetud karp narkootilise ainega üles kõigest 33 sekundiga. Pärast puu leidmist tegeleb isik alates kella 07:34:58 – 07:41:03 puu ümbert kaevamise ja otsimisega (fotod kd 1, tl 35-42). Kell 07:42:18 on näha, et isik lahkub sõidukiga sündmuskohalt. Eelmärgitu kinnitab, et Arto Vaha oli sündmuskohal s.o puu juures, mille juurte alla oli peidetud narkootiline aine, vähemalt teist korda. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et
  11. detsembril 2019 oli võimalik Arto Vahal loetud sekunditega üles leida narkootilise aine peidukoht üksnes seetõttu, et ta oli selles kohas varem viibinud. Eelmärgitu kinnitab omakorda A. Vaha poolt 04.12.2019.a. süüdistuses kirjeldatud kohas viibimist ja peidikusse narkootilise aine toimetamist. Süüdistatava A. Vaha kasutuses olnud auto ja korteri läbiotsimisel leitud esemed – digitaalkaal, minigrip kotid ja kollane teip olid vajalikud selleks, et narkootiline aine eelnevalt kaaluda ja pakendada enne selle toimetamist 04.12.2019 peidikusse. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta on varasemalt digitaalkaalu narkootilise aine kaalumiseks kasutanud. 3.
  12. Kohus leiab, et kriminaalasjas tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll on lubatav, kuna tõend on kogutud seaduslikult. Kaitsja taotlusel kontrollis kohus kaitseaktis nimetatud jälitustoimingu lubade nr XXX ja XXX seaduslikkust (kd 2, tl 14, 122-123). Kohus tuvastas, et asjas on olemas jälitustegevuse läbiviimiseks nõutavad jälitustoimingu load ning jälitustoimingu load on välja antud seaduslikul alusel, kirjalikult vormistatult põhistatud menetlusotsustustena.

§ 1262

lg 1 p 4 kohaselt võib teha jälitustoimingu kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumise vajadusel ning

§ 1261

lg 2 kohaselt on jälitustoiming lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

§ 1265

lg 1 kohaselt isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Kohtu hinnangul on antud kriminaalasja kohtueelses menetluses prokuratuuri poolt jälitustoiminguks - antud juhul varjatud jälgimiseks antud jälitustoimingu load nr XXX XXX ja XXX XXX kooskõlas

§ 1262

lg 1 p 4, § 1261 lg 2 ja § 1265 lg 1 sätetega ning neis on põhistatud, et jälitustoimingu lubade taotlemise ja andmise ajal esines põhjendatud kahtlus

§ 1262lg-s 2 nimetatud kuriteo (antud juhul Kar

S §-s 184 lg 1 järgi) toimepanemise kohta, 9 selgitatud on kuriteo kohta teabe kogumise vajadust jälitustoiminguga ning jälitustoiminguks antud load sisaldavad seda tõendusteavet, mille alusel on tehtud otsustus loa väljastamiseks. Samuti on kohtu hinnangul jälitustoiminguteks antud lubades õigustatult asutud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimine on vältimatu, sest tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Narkosüütegude eripära tõttu on kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega, kui seda on jälitustoimingud, õigeaegselt võimatu, oluliselt raskendatud ja võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Narkootikumide käitlemine on raske rahvatervise vastu suunatud peitkuritegu, mille avastamisest ei ole huvitatud ei nende ainete ebaseadusliku käitlemisega tegelevad isikud ega ka selliste ainete tarvitajad. Sellest tulenevalt on kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks jälitustoimingu teostamine põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et esitatud jälitusprotokolli 07.12.2019 (kd 1, tl 34-42) sisust nähtub, et süüdistatav tegutses varjatult, mistõttu ka tõendi kogumine varjatult oli ainus võimalus selle kuriteo kohta tõendi kogumiseks, seega jälitustoimingute lubade andmine on toimunud ultima ratio põhimõtet järgides. 3.

  1. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (RKKKo nr 3-1-1-95-16 p 21). Keskmise isikuna ei saa sealjuures käsitleda esmatarvitajat ega pikaajalist narkosõltlast, vaid keskmine on teatud määral narkootikumidega puutumuses olev isik (RKKK nr 3-1-1-121-06). Kohtule esitatud vastus järelepärimisele kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastusega (kd 1, tl 226-229) tõendab, et kokaiini keskmine kogus kümnele inimesele on 0,65 grammi. Kohus märgib, et süüdistatava poolt omandatud ja 04.12.2019.a. XXX külas asuvasse peidikusse toimetatud narkootilise aine – kokaiini kui puhta aine koguseks oli 52,1 grammi, mis on tõendatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 13.02.2020.a. koostatud ekspertiisiaktis nr XXX sisalduva eksperdiarvamusega (kd 1, tl 102-107). Käideldud kokaiiniga koguses 52,1 grammi oli võimalik joovet tekitada vähemalt kaheksasajale inimesele. Seega käitles Arto Vaha narkootilist ainet ebaseaduslikult suures koguses. 3.
  2. KarS § 184 lg 1 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on sisustatud NPAL § 2 p-s 3 toodud loeteluna järgnevalt: narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Arto Vaha käitles ainet NPALS § 3 lg 1 järgi eesmärgil, mis on seadusega lubatud. Seega KarS § 184 lg 1 sätestatud koosseisu definitsioonis ebaseaduslik käitlemine tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK nr 3-1-1-72-13 p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Arto Vaha käitles narkootilist ainet ebaseaduslikult, kuna tal puudus sellist tegevust õigustav luba. 10 Kokaiin kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootilise aine omandamine tähendab narkootilise või psühhotroopse aine üle käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, n-ö koostöös eelmise valdajaga. Omandamine toimub tehingu kaudu. Narkootikumide toimetamine peidikusse on käsitatav NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootilise aine käitlemisena ja tähendab narkootilise aine valdamist ja vedu ning sellega tegeliku võimu teostamist narkootilise aine üle. Seega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Arto Vaha omandas ebaseaduslikult seni kindlaks tegemata ajal, kohast ja isikult suures koguses narkootilist ainet – kokaiini, mille ta toimetas 04.12.2019 XXX külas asuvasse peidikusse ning mille politsei samal kuupäeval sündmuskoha vaatluse käigus ära võttis. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud karbis oli kaks musta kilekotti, millest ühes oli kolm minigrippkotti valge pulbrilise ainega, kogumassiga 24,02 grammi ning mille kokaiinhüdrokloriidi sisaldus oli 82%, kokaiini 17,6 grammi ning teises vaakumpakendisse pakendatud kotis valge tükiline pulber massiga 49,57 grammi, mis sisaldas 78% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldus 34,5 grammi kokaiini, seega kokku 52,1 grammi kokaiini. Kohus leiab, et Arto Vahale inkrimineeritud kuritegu tervikuna on kvalifitseeritav narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena KarS § 184 lg 1 järgi. 3.
  3. Kohus on seisukohal, et Arto Vaha pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteo koosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatava poolt narkootilise aine omandamine ning selle hilisem toimetamine peidukohta viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ning selliselt käitudes sai ta selgelt aru ka oma tegevuse olemusest ja ebaseaduslikkusest. 3.
  4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  5. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.
  6. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtulahendi nr 3-1-1-8-13, p-s 7 sedastatakse, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 4.
  7. KarS § 184 lg 1 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Seega sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat 5 kuud vangistust. 4.
  8. Kohus märgib, et Arto Vaha süü suurust hinnates, tuleb arvestada käideldud narkootilise aine koguseid, kokku on käideldud kokaiini 52,1 grammi, millega on võimalik joovet tekitada ca 11 800-le inimesele. Kohtuliku arutamise käigus on süüdistatav kinnitanud, et ta on ise pikema aja vältel tarvitanud narkootilist ainet - kokiiini. Arto Vaha süüdistatakse narkootilise aine omandamises ja peidikusse toimetamises, samas ei ole talle esitatud süüdistust narkootilise aine edasiandmises ja vahendamises. Seega peab kohus võimalikuks, et süüdistatav soovis omandada narkootilist ainet enda tarbeks, mitte aga edasiandmiseks ja vahendamiseks kasu saamise eesmärgil. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. 4.
  9. Kohus arvestab karistamisel ka süüdistatava isikut. Süüdistatava karistatus kriminaalkorras on kustunud (KoTo kd 1, tl 176-187). 4.
  10. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse, mida süüdistatav avaldas kohtuistungil (tl KoTo, kd 2, tl 83). Karistust raskendavaid asjaolusid Arto Vaha käitumises KarS § 58 järgi kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus, mis on sanktsiooni keskmise määra lähedane. Seega on põhjendatud Arto Vahale KarS § 184 lg 1 järgi mõista karistuseks 5 aastat vangistust. 4.
  11. Karistuse eripreventiivne eesmärk on võimalus suunata süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega on võimalik Arto Vaha mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinjuures on oluline märkida ka süüdimõistetu viibimist eelvangistuses võrdlemisi pika ajavahemiku s.o 7 kuu ja 17 päeva vältel, mis kahtlemata mõjutab süüdimõistetut edasi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 4.
  12. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat. Lühimenetluse kohaldamise tõttu ja lähtudes

§ 238lg 2 on põhjendatud vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestakse karistusaja hulka Arto Vaha eelvangistuses 06.12.2019 -23.07.2020 viibitud aeg, s.o 7 kuud 17 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. 4.

  1. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2009.a. otsuse nr 3-1-1-10-09 p-s 30.2 on rõhutatud, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et süüdistataval varasem karistatus puudub, leiab kohus KarS § 74 sätteid kohaldades, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning tingimisi jäetakse vangistus Arto Vaha suhtes kohaldamata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral tuleb kohtupraktikat arvesse võttes määrata katseaeg pikkusega, mis on mõistetud vangistusest pikem (RKKK-3-1-1-99-06 p 20). Lisaks eeltoodule on põhjendatud Arto Vaha KarS § 74 sätteid kohaldades allutada käitumiskontrollile. Seega eeltoodust lähtudes on KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel põhjendatud määrata, et mõistetud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arto Vaha ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded. 12 4.9 Kuna A. Vaha kinnitusel on ta pikema aja vältel tarvitanud kokaiini, siis on põhjendatud KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, et A. Vaha on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
  3. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja ekspertiisitasu. Tulenevalt

§ 179

lg 1 p 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis moodustab 1460 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud moodustavad 756 eurot (kd 1, tl 106).

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Võttes arvesse, et süüdimõistetu A. Vaha on antud kriminaalasja menetluse vältel viibinud pikema ajaperioodi vältel vahistuses, siis võib tal menetluskulude kohene tasumine käia üle jõu, mistõttu on põhjendatud riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 2216 eurot määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 6. Kohtu seisukoht asitõendite ja konfiskeerimisele kuuluva vara osas. KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Vastavalt KarS § 83 lg 4 konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 7 lg 3 kohaselt kuriteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud konfiskeerida KarS § 191 ja KarS § 83 lg 4 alusel kuriteo vahetuks objektiks olev aine, s.o kriminaalmenetluses tuvastatud 73,59 grammi kokaiinhüdrokloriidi, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, ning jätta see aine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valdusesse. Tablett, pulber, vedelikud, mis ei sisalda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid on põhjendatud

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud asjad. Kar

S § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Eeltoodu alusel on põhjendatud konfiskeerida A. Vahale kuulunud minigrippkotid 90 tk (pakend nr 1 LO Väike), digitaalkaal Vellemann (pakend nr 2 LO Väike), minigrippkott valge pulbri jääkidega (pakend nr 3 Väike), minigrippkotid 92 tk (pakend nr 7 LO Väike), milliseid vahendeid soovis A. Vaha oma ütluste kohaselt kasutada narkootilise aine pakendamisel.

§ 126

lg 3 p 4 alusel on põhjendatud kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad väärtusetud asjad järgnevalt: suitsukoni (pakend 3/1), suitsukoni (pakend 3/2), pinnaseproov (pakend 3/3), pinnaseproov (pakend 2/1), DNA proovid (pakendid 112), plastikkarp (pakend nr 14), must kilekott (pakend nr 15), must kilekott nr 2 (pakend nr 16), teip nr 1 ja paber märgistusega nr 5 (pakend nr 17), teip nr 1 ja paber märgistusega nr 8 (pakend nr 18), teip nr 1 ja paber märgistusega 10 (pakend nr 19), teip nr 2 ja paber (pakend nr 20), 2 teibi rulli (pakend nr 4 LO VW), 2 plastikkarpi (pakend nr 9 LO Väike), kollane teip kirjaga 20 ja tualettpaberirull (pakend nr 10 LO Väike), tšekk nr 9094838 (pakend nr 11 LO Väike), 13 minigrippkotid 92 tk (pakend nr 19 LO Väike), 2019 kalender märkmetega (pakend nr 16 LO Väike), magnetkaart Texor (pakend nr 26 LO Väike), üks minigrippkott (pakend nr 27 LO Väike); ruuduline leht nimede ja numbritega (pakend nr 29 LO Väike).

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastatakse omanikule asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud. Eeltoodust lähtuvalt kuuluvad Arto Vahale, kui omanikule tagastamisele järgnevad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asjad: jope (pakend 2/2), dressipüksid (pakend 2/3), tossud (pakend 2/4), sinist värvi töökindad Kapriol - pakend nr 1 LO VW, must müts - pakend nr 2 LO VW, kühvel Rolson - pakend nr 3 LO VW, 6 teelusikat - pakend LO Riia.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde CD plaat XXX turvakaamera salvestisega 04.12.2019 ja CD plaat krediidiasutuste vastustega. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.