Obsah (11)
§ 619§ 622§ 521§ 80§ 1056§ 1057§ 128§ 1043§ 127§ 1050§ 1044KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18175 Ts
§ 619mõttes.
10.Kohus ei saa nõustuda sellega, et hageja ja kostja I vahel on tekkinud õigussuhe, mis põhineb hoiu-või veolepingul, sest koera arsti juurde viimise ülesande andis hageja oma elukaaslasele, kes seda ka tegi sõites oma autoga Saksamaale arsti juurde, koer kaasas. 11.
§ 622kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.
Osundatud normist järeldub, et G.M võis koera Saksamaale arsti juurde viimise käsundi täimisel kasutada nt kostja I abi – abi seisnes selles, et kostja I osales autoga Saksamaale sõitmisel nö vahetusautojuhina, kes abistas pika sõiduajaga toime tulemisel. Fakti üle, et kostja I oli LÕ toimumise ajal selle valdaja – juhtis sõidukit, vaidlust ei ole. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral on
§ 521
lg-s 1 sätestatud, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Seega on kahjustatud isikule kohustusliku vastutuskindlustuse korral antud otsenõue kindlustusandja vastu (nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks,
§ 80lg 2): LKindl
S § 23 lg 1 p 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastustab kahjustatud isiku ees
õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Pooled on nõus, et LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 3 ei kohaldu. 12.
§ 1056
lg 1 järgi suurema ohu allika valdaja vastutab kahju tekitamise eest kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel sõltumata oma süüst. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus järeldab eeltoodud sätetest, et kostja I võiks põhimõtteliselt vastutada hageja asjale (koerale) tekitatud kahju eest LKindlS § 23 lg 1 p 2 alusel. Samas on
§ 1056-1060 erisätted vastutuse kohta suurema ohu allikaga tekitatud kahju ees.
Mootorsõiduki valdaja vastuse sätestab
§ 1057
. Selle § p 1 kohaselt ei vastuta mootorsõiduki valdaja siis, kui kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas. Kohus leiab, et praegusel juhul kohaldub
§ 1057p 1 (läbi LKindl
S § 23 lg 1 p 2) ja kindlustusandja ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue koera ravikulude hüvitamiseks rahuldamata. 13. LKindlS § 33 sätestab erisused, milline kahju ei kuulu LKindlS alusel hüvitamisele. Selleks on § 33 p 8 alusel asja kahjustumisest või hävimisest põhjustatud kahju, mida põhjustab sõiduki valdaja sõiduki omanikule. Kohus nõustub kostjaga selles, et spetsiaalselt selle sõiduki jaoks toodetud koerapuur on sõiduki oluline osas TsÜS § 53 lg 1 mõttes, kuna selle puuri sõidukist eraldamise korral muutub asi oluliselt – selle sõidukiga ei saa enam koera 4
(7)vedada. Sõltumata sellest, kes koerapuuri eest maksis, on sõidukisse tellitud ja paigaldatud spetsiaalselt sellele automudelile mõeldud koerapuur sõiduki omaniku omand. Seda enam, et ka hageja elukaaslasel on ka koer (mida kinnitas G.M oma 13.11.2019 kohtuistungil antud ütlustega – hagejal ja tema elukaaslasel on kokku 3 koera) ning tõenäoliselt kasutavad elukaaslased mõlemad koerapuuri oma koerte vedamiseks G.M sõidukiga. Kostjad ei ole tõendanud, et puuri kasutatakse ka muudes sõidukites koerte vedamiseks. 14. Kuna kostjal ei ole tekkinud kohustust hüvitada hagejale kostja I poolt tekitatud kahju, siis puudub alus ka
510 ja
§ 128
lg 3 järgi sellise kahju hüvitamiseks, mis seisneb õigusteenuse kuludes kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja apellatsioonkaebus 15.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja kõige olulisem etteheide see, et maakohus kohaldas riskivastutuse sätteid, kuigi hageja ei ole kunagi tuginenud suurema ohu allika vastutuse sätetele. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas oma nõude deliktiõigusliku süülise vastutuse alusel. 16. Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et koerapuur oli auto oluline osa. Puur oli küll autosse kinnitatud, kuid seda saab kergesti autost välja võtta. Hageja ei nõustu ka sellega, et tunnistaja J.K ütlused jäeti arvestamata. Kuigi maakohus tuvastas õigesti, et koer kuulus hagejale ei lepi hageja sellega, et üks tõend jäeti kohtu poolt arvestamata. Vastus apellatsioonkaebusele 17.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 19.Asja materjalidest nähtub, et: -18.10.2017 sõitis Saksamaal sõiduautos BMW reg nr xxx M.K (kostja I), temale kuuluv koer, xx ja koer nimega xx. -Kostja I ja G.M koos koertega viibisid Saksamaal, kuna koerad oli vaja viia Saksamaal asuva vererinaari juurde. -Sõiduauto BMW reg nr xxx omanik oli G.M. -Sõiduautoga BMW reg nr xxx toimus 18.10.2017 liiklusõnnetus, milles sai mh vigastada sõidukis olnud koer xx ja sõidukisse paigutatud koerapuur. -Koera vigastuste ja koerapuuri kahjustuste tõttu tekkis varaline kahju. -Liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit kostja I. -Hageja väitis, et liiklusõnnetuse toimumise tõttu tekkis temale kahju. -Kostja I võttis hageja poolt esitatud kahju hüvitamise hagi õigeks ja sõlmis hagejaga kompromisslepingu. -Sõiduauto BMW reg nr xxx valdaja suhtes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal sõlmitud ja kehtis kohustuslik liikluskindlustuse leping ning kindlustusandjaks oli kostja II. 5
(7)- Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal koera xx omanik. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele esitatud vastuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses, osas, milles tuvastati, et hageja oli koera omanik. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud, et koera omaniku tuvastamisel rikkus maakohus menetlusnorme.
- Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja II peab hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju, eelkõige koera ravikulud ja uue puuri soetamise kulud, hüvitama. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel võis olla lepinguline suhe. Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel I vahel lepingulist suhet ei tekkinud, kuna hageja andis koera Saksamaale veterinaarkontrolli viimiseks üle elukaaslasele G.M. Ringkonnakohus leiab, arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid ning tunnistaja G.M poolt antud ütlusi, et tõendatud on lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja I vahel. Kuigi käsundilaadne suhe oli ka hageja ja tema elukaaslase G.M vahel oli ringkonnakohtu arvates käsundisaajaks ka kostja I.
- Nimelt nähtub hageja poolt 01.08.2019 menetlusdokumendist, et kahe koera viimine ühes sõidukis toimus seetõttu, et mõlemad koeromanikud hageja ja kostja I soovisid koerte viimist Saksamaale ning selleks, et vähendada kulusid toimus see ühe sõidukiga. Hageja on täpsemalt esile toonud, et: „Kaks koeraomanikku ühendasid oma jõu, et vähendada kulusid koerte Saksamaale viimiseks. Eeltoodust nähtuvalt oli nii hageja kui kostja I soov, et koerad viiakse koos Saksamaale. Hageja on asjas esile toonud ning tunnistaja G.M ütlustest nähtub, et hageja ei saanud töö tõttu ise oma koeraga kaasa minna ja seetõttu läks koeraga koos G.M. Avaldatust nähtub, et hageja oli teadlik, et tema koer viiakse Saksamaale nii kostja I kui G.M poolt. See asjaolu, et koerte koos transportimise eesmärgiks oli kostja I poolt hagejale teenuse osutamine, nähtub ka hageja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgitustest. Vastates kohtu küsimusele avaldas hageja esindaja, et hagejale oli teada, et sõidukit juhib reisil Saksamaale ka kostja I. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et lisaks hageja ja G.M vahel sõlmitud käsundilaadsele suhtele oli käsundilaadne ehk lepinguline suhe ka hageja ja kostja I vahel.
- Maakohus lahendas hagi riskivastutuse sätete järgi, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohtule heidetakse ette materiaalõiguse valet kohaldamist, sest maakohtus ei tuginenud hageja nõuet esitades riskivastutuse sätetele. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et kostja I vastutab deliktilise vastutuse üldalusel.
- Ringkonnakohus osutab, et kahju tekitamine mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Kolleegium on
- märtsil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes
§ 1043
alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes
§ 1057
alusel.
§ 1056
lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest kahju tekitajalt hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kahju tekitaja käitumise õigusvastasuse (
§-d 1043 ja 1045), kahju tekkimise ning põhjusliku seose kahju tekitaja käitumise ja kahju vahel (
§ 127lg 4). Kahju tekitaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju 6
(7)tekitamises süüdi (
§ 1050lg 1) (vt nt Riigikohtu 30.
novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 23).
- Siiski leiab ringkonnakohus, et kohaldades materiaalõigust vääralt ei toonud see kaasa lõppjärelduses ebaõiget kohtulahendit. Ringkonnakohus leidis, et hageja ja kostja vahel oli koera x transportimiseks lepinguline suhe. Seega on käsundi täitmise raames hageja võimalik kahju tekkinud lepingulisest suhtest. Ringkonnakohus osutab, et
§ 1044
lg 2 piirab deliktiõiguslike nõuete esitamist olukorras, kus kostja puhul on täidetud nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse eeldused.
- LKindlS § 12 esimese lause kohaselt lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 23 kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees: 1) võlaõigusseaduse § 1057 alusel; 2) võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel või 3) reisijaveolepingu alusel. 27.Eeltoodust nähtub, et kindlustusandja ei pea kahju hüvitama, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees lepingulisel alusel, va reisijaveolepingu alusel. Seega jättis maakohus põhjendatult lõppjärelduses hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 28.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus, juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st
- /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)