Obsah (7)

§ 174§ 663§ 651§ 657§ 654§ 168§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-5248 Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi

) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 168 lg 2 alusel jättis kohus hageja I hagi menetlemisega seonduvad kulud jättis hageja I kanda ja hageja II hagi menetlemisega seonduvad kulud hageja II kanda. Kohus määras kindlaks kostja II menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt I välja kostja II kasuks menetluskulude hüvitise suurusega 1722,50 eurot koos viivisega.

1. Hageja II taotlus tema menetluskulude hageja I kanda jätmise kohta on õigusliku aluseta, sest seadus ei võimalda hageja II taotletud viisil menetluskulude jaotamist. Hageja II ei ole hageja I hagi suhtes kostja ega muu menetlusosaline ja temale ei saanud hageja I hagi menetlemisega menetluskulusid tekkida. Määruskaebus
2. Hageja II palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis tema hagiga seotud menetluskulud tema enda kanda ja teha uus määrus, millega jätta hageja II menetluskulud hageja I kanda. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja II jätta hageja I kanda. 2
3. Maakohus on tõlgendas ebaõigesti menetluskulude jaotuse regulatsiooni olukorras, kus hageja II esitas hageja I võimalike kuritarvituste ärahoidmiseks Riigikohtu praktikas tunnustatud vastassuunalise hagi vaidlustatud otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Kohus jättis menetluskulude jaotamisel arvestamata järgmiste asjaoludega: - hageja II sai vastassuunalise hagi esitamisega kaitsta enda positsiooni, mille kohaselt hagejal I puudub hagemisõigus; - hageja II sai selliselt vältida hageja I poolt kostjate esindajana enda hagi õigeksvõtmist; - menetlusseadustikus on lünk, kui see ei võimalda sellises kahe hageja võistlevas menetluslikus positsioonis jätta ühe hageja menetluskulusid teise hageja kanda; - kehtima peab menetluskulude jaotuse keskne printsiip, et kaotaja kannab kulud, sh praeguses olukorras, kus kaks hagejat on võistlevas menetluslikus positsioonis; - kuna hageja I võttis hagi tagasi, põhjustas ta alusetu kohtuvaidlusega hagejale II menetluskulusid.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eesmärgiks on tagada menetluses edukaks osutunud poolele menetluskulude hüvitamine aluseta kohtuvaidluse põhjustaja poolt. Antud normi ei tule praeguses olukorras tõlgendada grammatiliselt, vaid lähtuda tuleb normi eesmärgist ning hagejate võistlevast positsioonist. Juhul kui kohus ei nõustu eeltoodud käsitlusega, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao regulatsioon põhiseaduse vastane osas, milles see ei võimalda mitme hageja poolt sama kostja (või kostjate) vastu esitatud vastassuunaliste hagide menetlemisel ühes menetluses jätta kõik menetluskulud ühe hageja kanda.
7. Kui menetlusseadustik ei võimalda hageja II taotletud menetluskulude jaotust ning tegemist ei ole põhiseadusliku riivega, siis tuleb otsustada põhimõtteline küsimus ja asuda seisukohale, et praegusel juhul ei kohaldu

§ 174

lg 11 piirang ning hagejal II on võimalik esitada hageja I vastu eraldi hagi praeguse hagi menetlemisega tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Vastus määruskaebusele

1. Hageja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Hageja II esitas koos vastusega määruskaebusele uue tõendina kostja II äriregistri väljavõtte. Ringkonnakohus ei võta seda asja juurde, sest see tõend on kohtutoimikus juba olemas (I kd, tl 15).
2. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus jättis hagid läbi vaatamata, hageja I hagi menetlemise kulud hageja I kanda ning mõistis hagejalt I kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1722,50 eurot koos viivisega ja lõpetas asjas menetluse.
3. Määrus on vaidlustatud hageja II hagi menetlemisega kantud menetluskulude jaotuse osas.

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 3 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 17. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus

§ 168lg-t 2 õigesti.

Nimetatud sätte kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei tulene lõigetest 3-5 teisiti.

§ 168

lg 2 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejal II võis olla hagi esitamise ajal õigustatud huvi selle esitamise vastu või mitte. Hageja I ei olnud hageja II hagi suhtes kostja ega muu menetlusosaline. Seadus ei sätesta võimalust, et ühte menetlusse liidetud n.ö vastassuunaliste hagide tagasivõtmise korral peab üks hageja kandma kõikide menetlusosaliste, sh teise hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise regulatsiooni puudumine vastuolus põhiseadusega. 18. Käesolevas määruskaebemenetluses ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja II väidetele

§ 174lg-s 11 sätestatud piirangu kohta.

19. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitaja ehk hageja II kanda.

1. Hageja I taotluse kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses õigusabikulud 690 euro suuruses summas (käibemaksuta) 4,6 töötunni eest. Esindaja tunnihind on 150 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et hageja I esindaja poolt tehtud toimingud ja nende ajakulu olid mõistlikud ja vajalikud kliendi huvide kaitsmiseks. Samuti on esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejal II hüvitada hagejale I määruskaebemenetluse kulud 690 euro suuruses summas (käibemaksuta).
2. Hageja I taotlusel tuleb määruse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal II tasuda hagejale I määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4