lg 2 ja
lg 1 järgi Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Indrek Lepiku 09.03.2020 otsus väärteoasjas nr 2840,20,000109 Priit Koidu karistamises liiklusseaduse (
) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 165 trahviühikut, s.o 660 eurot ja
lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post: louna@politsei.ee) Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Piret Vaher Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Priit Koit (isikukood: 37402120015; elukoht: XXX; töökoht: XXX; tel XXX) Kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Priit Koidu kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.03.2020.a. otsus väärteoasjas nr 2840,20,000109 Priit Koidu karistamises
lg 2 järgi rahatrahviga 165 trahviühikut, s.o 660 eurot ja
lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
) § 69 lg 3 ja
lg 2 järgi ning väärteo kvalifitseerimisega
lg 2 ja
Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt Priit Koit
lg 2 järgi rahatrahviga 165 trahviühikut, s.o 660 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuna
lg 2 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
lg 3 nõuete rikkumises (s.o lubatud alkoholipiirmäära ületamises), mis on kvalifitseeritud
lg 2 järgi, ning
lg 2 järgi (liikleja kohustuste rikkumisena – s.h liikluskorralduse märgi „Sissesõidukeeld“ nõuete rikkumises ja ühesuunalisel tänaval vastassuunas sõitmises), mis on kvalifitseeritud
4.5. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et Priit Koit viibis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas sõidukis XXX registreerimismärgiga XXX. Eelmärgitu on tõendatud nii 08.02.2020.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistajana ülekuulatud politseiametniku E. J. ütlustega kui ka menetlusaluse isiku Priit Koidu ütlustega. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas Priit Koit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis. Priit Koit on kohtuistungil rääkinud, et veebruaris 2020.a. öisel ajal kella 1-2 paiku oli ta ühe tuttava koos XXX juures parklas ja P. Koit võttis napsu. Nad läksid sealt ära ja Tema tuttav – M. S. istus sõiduki XXX reg. märgiga XXX rooli, kuna P. Koit oli alkoholi tarvitanud, kuid M. S. ei olnud. Nad sõitsid XXX poole mööda XXX tänavat, seejärel keerasid kõrvaltänavale. Mingi hetk oli politseiauto neil taga ja kes roolis oli, kargas minema roolist, ta läks teadmata suunas. Priit Koit oli enda väitel kõrvalistmel, kui politsei autoukse lahti tõmbas. Priit Koit ei oska öelda, miks tema tuttav ära jooksis. Tema tuttaval on juhtimisõigus ning Priit Koit ei saanud aru, et ta oleks purjus olnud (KoTo tl 63). Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku E. J. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta oli 08.02.2020 öösel patrullteenistuses koos patrullpolitseinik M. T. Patrullides XXX linnas XXX tänava ristmikul nägi tunnistaja, et XXX tänavale pööras auto, milline läks külglibisemisse, kuna õrn lumekirme oli maas. Lisaks sõitis see auto – XXX registreerimismärgiga XXX veel ka üle ohutussaare äärekivi. Tunnistaja, kes oli patrullsõiduki roolis, järgnes eelnevalt märgitud autole. Sõiduk keeras XXX tänavalt XXX tänavale ja XXX tänavalt tegi parempöörde XXX tänavale vastassuunalisele teelõigule. Auto jäi seisma XXX hoovis. Kui politseiametnikud sinna järgi sõitsid, siis auto jäljed läksid mööda lund ning autol pidurituled veel põlesid. Seejärel tunnistaja valgustas patrullsõiduki tuledega ees peatunud autot ja oli näha, kuidas Priit Koit ronib eelmärgitud sõidukis juhi kohalt kõrvalistuja kohale. Politseiametnik M. T. läks sõiduki kõrvalistuja ukse juurde ja tunnistaja läks juhiukse juurde. M. T. tegeles Priit Koiduga, kes tuli sõidukist ise välja. Sõiduki juures ega kõrval värskeid jalatsijälgi ega viiteid ei olnud selle kohta, et oleks olnud veel keegi isik. Sõidukis rohkem kedagi ei olnud (KoTo tl 43-45). Lisaks tunnistaja E. J. ütlustele kinnitavad Priidu Koidu poolt mootorsõiduki juhtimise fakti ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (VT, tl 5), millest ilmneb, et Priit Koit, kes juhtis 08.02.2020.a. sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, otsustati 08.02.2020 kell 02.13 4 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist 08.02.2020 nähtub, et eelmärgitud kuupäeval paigutati hoiukohta sõiduk XXX, kuna sõidukijuht Priit Koit on juhtimiselt kõrvaldatud
lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kohtu hinnangul asjaolu, et menetlusalune isik Priit Koit juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX, on tunnistaja E. J. ja menetlusaluse isiku Priit Koidu ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga usaldusväärselt tõendamist leidnud. Isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse Riigikohtu selgituste kohaselt (RKKK nr nr 3-1-1-25-15 p 8, nr 3-1-1-109-15 p 110-112, nr 3-1-1-100-15 p 16-17) järgmisi hindamiskriteeriume: 1) ütluste järjepidevus ja vastuolude esinemine (s.h asjaolusid, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on vastuolud kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega); 2) ütluste detailsus ja selgus; 3) ütluste eluline usutavus ehk see, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus; 4) tajumise asjaolud ning ütluste andja isikuomadused ja tema seisund tajumise hetkel (isikust tulenevad võimalikud eripärad s.h alkoholijoove, alaealisus, vaegkuulmine või – nägemine). Samuti on Riigikohus 19.04.2004.a. lahendi nr 3-1-1-94-04 punktis 10 selgitanud, et süüküsimuse otsustamisel omab olulist tähtsust ka kohtualuse enese käitumine kogu menetluse vältel ja tema poolt valitud kaitsetaktika analüüs erineval ajal antud ütluste hindamise alusel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Priit Koidu ütlustest tuleb usaldusväärsemaks hinnata tunnistaja E. J. ütlusi, millised on detailsed ja selged ning riimuvad väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega s.h sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvate asjaoludega. Kohus märgib, et menetlusalune isik ei ole suutnud kohtule arusaadavalt selgitada, miks ja kuhu tema poolt väidetav sõidukijuht – M. S. sündmuskohalt lahkus pärast auto parkimist XXX maja hoovil. Samuti ei ole kohtule arusaadav, miks ei ole menetlusalune isik välja selgitanud väidetava sõidukijuhi kontaktandmeid, selleks et tema ütluste kaudu oleks võimalik menetlusaluse isiku ütlustes avaldatud asjaolusid kontrollida, m.h seda, kas M. S. väärteoprotokollis märgitud ajal sõidukit juhtis või sõidukis viibis. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, miks Priit Koit ei ole menetlejale varem rääkinud M. S. Isegi kohtule esitatud väärteokaebuses on märkimata jäetud isik, kes väidetavalt oli sõidukiroolis. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused detailsed ja selged ja nad on vastuolus muude asjas kogutud isikuliste ja kirjalike tõenditega. Ühtlasi leiab kohus, et ka menetlusaluse isiku ütlused ilmastiku tingimuste tajumise osas 08.02.2020 öösel lahknevad tunnistaja E. J. ütlustest. Kui tunnistaja E. J. ütlustel oli kõnealusel ööl maas kerge lumekirme, siis menetlusaluse isiku väitel tol ööl sadas paksult palju lund ja auto tagaklaas oli paksu lumega koos ja sõiduk kaetud paksu lumekorraga. Ütluste erinevuse põhjusena võib kohtu hinnangul välja tuua, et Priit Koit oli 08.02.2020 ööl alkoholijoobes, mis takistas isikul tajuda sündmusi õigesti. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel (s.o P. Koidu kohtuistungil antud ütlused ei ole detailsed ja selged ning 08.02.2020.a. sündmuste tajumist takistas menetlusalusel isikul alkoholijoove) tuleb jätta 5 tõendikogumist välja Priit Koidu ütlused asjaolus, et tema ei juhtinud väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX ning asjaolus, et sõiduki XXX tagaklaas oli kaetud paksu lumekorraga, mis ei võimaldanud sõidukisse vaadata. Priit Koit (ja tema kaitsja) väidetava sõidukijuhi M. S. ülekuulamist tunnistajana kohtuistungil ei taotlenud, samas ei olnud kohtul ka VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud uurimispõhimõtte alusel võimalik omal algatusel nimetatud isikut kohtuistungile kutsuda, kuna menetlusalusele isikule ei olnud teada M. S. kontaktid. Kohus leiab, et tunnistaja E. J. ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et 08.02.2020.a. öösel juhtis XXX tänaval ja XXX tänaval vastassuunalisel teelõigul sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX menetlusalune isik Priit Koit ning pärast sõiduki peatamist XXX maja hoovis vahetas P. Koit sõidukis oma asukohta, ronides juhi kohalt kõrvalistmele. Tunnistajal E. J. oli võimalik eelmärgitud asjaolu selgesti tajuda, kuna valgustas patrullsõiduki esituledega menetlusaluse isiku juhitud sõiduki salongi. Kohtu hinnangul on oluline tähele panna, et kuna tunnistaja ütlustel oli tol ööl maas õrn lumekirme, siis ei saanud ka sõiduk olla kaetud paksu lumekorraga. Patrullsõiduki kaugtulede valgusvihu abil oli tunnistajal võimalik veenduda, et P. Koit vahetas XXX maja hoovil sõidukit parkides ja sõidukis olles oma asukohta liikudes juhiistmelt kõrvalistmele. Tunnistaja ütlustel kinnitas Priit Koidu poolt sõidukis juhiistmelt kõrvalistuja istmele liikumist veel ka asjaolu, et sõiduki istme peal ning kõrvalistuja kõrvalistuja istme ees armatuuril oli määrdumisjäljed (märjad plekid), milliseid võidi tekitada jalatsitega. Tunnistaja tähelepanek, et sõidukil XXX pidurituled põlesid, kuid pärast sõidukijuhi siirdumist kõrvalistuja kohale sõiduki pidurituled kustusid, kinnitab samuti sõidukit juhtinud P. Koidu liikumist kõrvalistuja kohale. Tunnistaja E. J. ütlustega on tõendatud, et Priit Koit oli sõidukis üksinda ja sõiduki juures ega kõrval värskeid jalatsijälgi ega viiteid selle kohta ei olnud, et sõidukis oleks olnud veel keegi isik. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta märkas menetlusaluse isiku juhitud sõidukit liikumas juba enne selle parkimist XXX juures, kui sõiduk pööras XXX tänavale ja sõitis vastassuunal sissesõidukeelumärgi alt sisse.
p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk.
p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit.
p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.
mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et Priit Koit tegutses väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina - ta juhtis sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX. Tegemist on sõiduautoga, mis on
p-de 3, 40, 71 kohaselt on mootorsõiduk, ning menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist, mis tähendab, et ta mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust. 4.6. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht asjaolus, kas mootorsõiduki juhtimisel oli menetlusalune isik Priit Koit joobeseisundis. Eelmärgitud asjaolu on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja E. J. ütlustega (KoTo, tl 44) ning tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (VT, tl 6), millest nähtub, et Priit Koidu alkoholijoove tuvastati tõendusliku alkomeetriga ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,81 mg/l +/- 0,07 mg/l. Priit Koidu ütlustest nähtub, et 08.02.2020 ööl kella 1-2 paiku tarvitas ta alkoholi, enne sõidukisse istumist oli ta lahjat alkoholi A Le Coq 5,0‰ õlut 3-4 pudelit ära joonud. Ülaltoodud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Priit Koit juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõiduki XXX reg. märgiga XXX seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,74 mg liitri kohta. Nimetatud tegevusega rikkus ta
lg 3 sätestatud nõuet, mis tähendab, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis. 6
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus on seisukohal, et Priit Koit, rikkudes
lg 3 sätestatud nõuet, on täitnud
Kohus leiab, et arvestades alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku veres, pani ta süüteo toime otsese tahtlusega. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 0,74 mg/l ning arvestades tema vanust ja sellest tulenevat eeldatavalt piisavat elukogemust, oli Priit Koit teadlik alkoholi mõjust inimorganismile ja keelust sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4.7. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et menetlusalune isik väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtides autot keeras vastassuunda ja sõitis ühesuunalisel tänaval vastassuunas ning sõites vastassuunas eiras liikluskorralduse märki „Sissesõidu keeld“. Eelmärgitud asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja E. J. ütlustega selle kohta, et Priit Koit juhtides 08.02.2020 ööl mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX XXX linnas rikkus esmalt liikluskorralduse märgi „Sissesõidukeeld“ nõudeid ja seejärel rikkus tänaval vastassuunas sõitmise keeldu, kuna sõiduk tegi XXX tänavalt parempöörde XXX tänavale vastassuunalisele teelõigule, sõites vastassuunal (KoTo tl 43-45).
lg 2 kohaselt liikleja peab m.h täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.
p 29 mõttes on liikluskorraldusvahendiks s.o liiklust korraldavaks või suunavaks vahendiks m.h ka liiklusmärk.
lg 6 kohaselt liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 22.02.2011 nr 12 vastuvõetud määrusega „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“ § 9 lg 1 p 17 keelab keelumärk (märk 331) „Sissesõidukeeld“ kõigi sõidukite edasisõidu – märk kehtib teele või sõiduteele, mis paikneb märgist vasakul või on selle all. Kohus on seisukohal, et Priit Koit rikkudes
lg 2 sätestatud nõuet on täitnud
lg 1 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.
lg 1 sätestab väärteokorras vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201-203, 205-207, 209, 2011, 2012, 2014-2019, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteo koosseis. 4.8. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani toime
lg 1 sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega, kuna esmalt rikkus liikluskorralduse märgi „Sissesõidukeeld“ nõuet ning seejärel jätkas sõiduki juhtimist vastassuunas. 4.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi põhikaristusena rahatrahviga 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Kuna
lg 2 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
lg 2 järgi.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul sõltub isiku süü suurus tema väljahingatavas õhus või veres mõõdetud alkoholipiirmäära ületamise määrast e. mõõtetulemusest, samuti süüteo toimepanemise asjaoludest. Arvestades Priit Koidu süüteo asjaolusid s.h alkoholisisalduse määra tema väljahingavas õhus ning mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes linna territooriumil, millega menetlusalune isik ohustas kaasliiklejate elu, tervist ja vara, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on suur. Väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati temal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l, mis on
Lisaks eeltoodule pani isik samal ajal toime veel ka
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o juhtis autot vastassuunas ning eiras liikluskorralduse märgi „Sissesõidu keeld“ nõudeid, milline asjaolu veelgi suurendab isiku süüd. Kohus ei tuvastanud Priit Koidu teos karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §de 57 ja 58 mõttes. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi s.o lähtuda sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut Priit Koitu mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul tuleb karistuse kohaldamisel arvestada asjaoluga, et isikul on kehtivad väärteokaristused s.h kahel korral liiklusseaduse rikkumiste eest. Karistusregistri õiendist nähtub, et P. Koidul on kehtivad väärteokaristused liiklusalaste süütegude eest: 1) 02.02.2020 on Priit Koitu karistatud PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna Patrullitalituse Patrulligrupp III otsusega
lg 2,
on Priit Koitu karistatud PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna Patrullitalituse Patrulligrupp III otsusega
Seega enne käesolevalt menetletava süüteo toimepanekut oli isikut ühel korral karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest
lg 2,
Käesolevalt menetletavast väärteoasjast järeldub, et Priit Koit on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist ka pärast seda, kui isikut oli eelnevalt rahatrahviga karistatud. Asjaolust, et isik omas varasemat väärteokaristust 02.02.2020 liiklusalase süüteo eest, teeb kohus järelduse, et varasem karistus ei ole mõjutanud menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma ja käituma seaduskuulekalt, kuna menetlusalune isik jätkab oma käitumisega liikluse ohustamist. Kohus asub seisukohale, et kujunenud olukorras ja arvestades eripreventiivseid kaalutlusi ja lähtudes Priit Koidu süü suurusest on põhjendatud kohaldada rahatrahv keskmisest määrast suuremana. Seega, kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja 8 poolt Priit Koidule põhikaristusena määratud rahatrahv 165 trahviühikut s.o 660 eurot tema teosüü suurusele ning arvestatud on ka muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, millised leidsid eelnevalt käsitlemist. Alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske liiklusrikkumisega, mis kujutab potentsiaalset ohtu nii teo toimepanija enda kui ka teiste isikute elule, tervisele ja varale. Lisaks
Koit samaaegselt toime ka
Võttes arvesse, et menetlusalune isik omab kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest rangema karistusmäära määramine on põhjendatud ning karistuse vähendamiseks puudub alus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et menetlusaluse isiku juhtimisõigus on peatunud alates 17.10.2020 (VT, tl 69), tulenevalt asjaolust, et isikule väljastati esmane juhiluba 16.10.2018, mis on kehtivusega kuni 16.10.2020. Alates 17.10.2020 on isikul juhtimisõigus peatunud, kuna ta ei ole teinud uut taotlust juhiloa uuendamiseks (KoTo, tl 65). Riigikohtu Kriminaalkolleegium 26.10.2009.a. otsuses nr 3-1-1-86-09 p 7.4 on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Antud juhul kohus märgib, et Priit Koidul oli juhtimisõigus 08.02.2020.a. kell 02.13 väärteoprotokollis märgitud kohas väärteo toimepanemise ajal olemas, mistõttu on formaalsed eeldused juhtimisõiguse äravõtmiseks täidetud.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Eeltoodust võib teha järelduse, et juhtimisõiguse peatamine või peatumine ei muuda iseenesest kehtetuks isiku juhtimisõigust, küll aga on isikul mootorsõiduki juhtimine ajutiselt keelatud. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (RKKKo, nr 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Lahendi nr 3-1-1-16-18 p-s 16 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist Priit Koidule, siis antud juhul peab kohus veelkord vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l, mis on
Kohtu hinnangul tulenevalt süüteo toimepanemise asjaoludest s.o eelkõige tuvastatud joobemäärast ning varasema kehtiva väärteokaristuse omamine liiklusalaste rikkumiste eest, on põhjendatud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Menetlusaluse isiku Priit Koidu karistusandmetest teeb kohus järelduse, et tema varasem liiklusalane rikkumine ja selle eest määratud karistus ei ole menetlusaluse isiku liikluskäitumisele veel piisavat mõju avaldanud ja 9 kinnitab isiku hoolimatut suhtumist oma teosse (vt RKKKo, nr 3-1-1-122-13 p 11), mistõttu on vajalik tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamisega. Võttes arvesse, et mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades on menetlusalune isik toimepannud raske liiklusrikkumise, millega on ohtu seatud lisaks rikkujale endale ka teiste isikute elu, tervis ja vara. Süü suurust, süüdlase isikut, kohaldatud põhikaristuse määra ning eripreventiivseid vajadusi arvestades, peab kohus igati põhjendatuks ning süü suurusele vastavaks lisakaristuse kohaldamist selle alumises määras. Kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks menetlusaluse isiku ja tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ja oleksid proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga. Menetlusalune isik ei ole kaebuses ega ka kohtuistungil antud ütlustes mitte vähimalgi määral väitnud, et juhtimisõiguse äravõtmine nii teda kui ka tema lähedasi kuidagi mõjutaks. Seega ei ole kohtul alust arvamuseks, et kohaldatav lisakaristus toob Priit Koidule ja tema perekonnale kaasa ebamõistlikult raskeid tagajärgi. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo, nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Menetlusalune isik ei ole avaldanud andmeid temal võimaliku liikumispuude kohta. Seega, kuna liikumispuude olemasolu kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, puudub seadusest tulenev alus juhtimisõigust KarS § 50 lg 2 alusel menetlusalusele isikule alles jätta. Lisakaristusega menetlusalusele isikule kaasnevad võimalikud ebamugavused ja piirangud ei kaalu üles võimalikku ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Kohus märgib, et eeltoodust lähtudes tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust tema mõju ja eesmärki silmas pidades lugeda proportsionaalseks. Priit Koidu süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi ja
Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Väärteoasjas on menetluskuluks riigi õigusabi tasu kohtumenetluses 236,40 eurot. Kuna kohus jätab Priit Koidu kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses välja mõista menetlusaluselt isikult. Tulenevalt eeltoodust tuleb Priit Koidult riigi kasuks välja mõista menetluskuluna riigi õigusabi tasu 236,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.