Obsah (14)

§ 163§ 436§ 657§ 456§ 654§ 651§ 652§ 367§ 445§ 442§ 162§ 175§ 139§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-15293

§ 163lg 2 alusel kostja kanda.

Kohus leidis, et hageja õigusabikulud olid põhjendatud ajalises mahus 19,1 h, mis õigusabi tunnitasu 156 eurot/h alusel vastab summale 2979,6 eurot. Kokku oli kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 8988,72 eurot (riigilõiv 3450 eurot + hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu 2559,12 eurot + õigusabikulu 2979,6 eurot). Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme ning kohtu järeldused on omavahel vastuolus ja eluliselt mitteusutavad.
3. Kohus tuvastas laenu suuruse üksnes pangaülekannete järgi, jättes täielikult tähelepanuta, et poolte kirjalikust vestlusest nähtuvalt tehti ülekanne väiksemas ulatuses põhjusel, et pooled tasaarvestasid uue antava laenu kostja intressi tasumise kohustusega ja osa laenu anti sularahas. Samuti jättis kohus kõrvale nii selle, et Moduland kinnitas kolmepoolses kokkuleppes laenu summat, kui ka 21.11.2019 menetlusdokumendile lisatud poolte kirjaliku vestluse, kus arutatakse, mis summas laenu on antud ja kinnitatakse, et laenu anti 237 500 eurot. Vastuses hagile asus kostja esmakordselt seisukohale, et laenu anti 197 000 eurot. Maakohus leidis vastuoluliselt ühelt poolt, et kolmepoolse kokkuleppe allkirjastamise hetkel oli kohustus 147 000 eurot, ja teiselt poolt, et antud summat kinnitab muuhulgas ka kolmepoolne kokkulepe, kus on kinnitus, et võlgnevus on 237 500 eurot.
4. Kohus tegi eksliku järelduse, et ülekantud summa ja laenulepingus märgitud summa vahe on intressi summa. Hageja tõendas, et intressi kokkulepe ja intressi tasumise graafik sõlmiti kirjalikult ja seda saab lugeda kõikide hageja ja Moduland vaheliste laenulepingute lisaks. Kuigi hageja luges seda kokkulepet maakohtu menetluses eraldi lepinguks ja maakohus leidis, et tegemist ei ole eraldiseisva lepinguga, oleks kohus pidanud tõendite alusel tõlgendama kokkulepet laenulepingute lisana (

§ 436lg 7).

Kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise hetkel oli Moduland tasunud vaid intresse ja ei olnud tagastanud laenu. Sellest tulenevalt märgiti kokkuleppesse laenukohustus 237 500 eurot. 6 2-19-15293

1. Kohus ei võtnud arvesse, et kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise järgselt seati kostja varale kommertspant summas 250 000 eurot. Kui selleks hetkeks oleks kohustuse suurus olnud 147 000 eurot nagu leidis kohus, siis ei oleks seatud kommertspanti summale 250 000 eurot, s.o 70% ülekattega.
2. Maakohus jõudis materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ebaõigele otsusele mitte rahuldada hageja kommertspandilepingust tulenevat nõuet. Hagi tagamise korral saab pöörata sissenõude vaid hagi tagamise määrusele lisatud vara nimekirja alusel. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 2 kohaselt ulatub kommertspant ka muule varale. Seega tuleb hagi tagamise määrus jätta jõusse ning rahuldada taotlus sissenõude pööramiseks kogu kostja vallasvarale.
3. Maakohtul puudus alus menetluskulude vähendamiseks. Hageja ei nõustu, et menetluskulu õigusabi teenuse eest, mis sisaldas materjalidega tutvumist, õigusliku positsiooni kujundamist ja kliendiga nõupidamisi ajalises mahus 2,1 tundi, näol oli tegemist kohtueelse menetluskuluga. Nimetatud menetlustoimingud on vajalikud hagi koostamiseks. Maakohus vähendas ebaõigesti hageja menetluskulu ka seoses hagi tagamise avaldusega 3,8 tunnilt 2 tunnile, leides, et hagi tagamise avalduse täiendus on tehtud seoses kohtupoolse puuduste määrusega. Tegelikkuses oli lisaks puuduste kõrvaldamisele saanud hagejale teatavaks ka täiendavad asjaolud, mis hagi tagamise täienduses esile toodi. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja

§ 657lg 1 p 2 järgi uue otsusega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi (

§ 456

lg 4 teine lause).

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 31.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluses on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi põhivõla, intressi ja viivise nõudes rahuldamata ning milles jäeti osa hageja menetluskuludest hüvitamata. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.

1. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja Modulandi vahel oli sõlmitud viis laenulepingut kokku summas 237 500 eurot: • 11.11.2017 laenuleping nr 0103/17/1 summas 11 000 eurot; • 13.11.2017 laenuleping nr 0510/17/1 summas 25 000 eurot; • 22.01.2018 laenuleping nr 2201/18/1 summas 64 000 eurot; • 01.04.2018 laenuleping nr 0104/18/1 summas 100 000 eurot; • 01.03.2019 laenuleping nr 0103/19/1 summas 37 500 eurot. 7 2-19-15293 Samuti ei olnud vaidlust, et 25.06.2019 sõlmisid hageja, Moduland ja kostja kolmepoolse kokkuleppe, millega Moduland andis laenulepingutest tulenevad laenu tagastamise kohustused üle kostjale. Kolmepoolse kokkuleppe p-s 4 kinnitas Moduland, et ta võlgneb hagejale laenulepingute alusel 237 500 eurot ja p-s 3.4 kinnitasid hageja ja kostja, et kostja laenukohustus hageja ees on 237 500 eurot.
2. Pooled vaidlesid selle üle, millises summas oli tegelikult laenu antud, kas poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe intressi maksmiseks ja kas Modulandi poolt tasutud 90 500 eurot oli tasutud laenu või intressi katteks. Lisaks ei olnud pooled ühel meelel selles, millal pidi kostja oma kohustuse täitma.
3. Maakohus on õigesti 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes sisalduvat kinnitust võla 237 500 eurot kohta hinnanud deklaratiivse võlatunnistusena. Seega pidi kostja tõendama, et Moduland ei ole sellises summas hagejalt laenu saanud. Kostja selgitas vastuses hagile, et laenulepingutes kokkulepitud summad sisaldasid intressi ja tegelikult oli antud laen 197 000 eurot ja intress 40 500 eurot, kokku 237 000 eurot, mis oli laenulepingutes ja kolmepoolses kokkuleppes kokkulepitud summa. Kostja väidetel poolte tahet kokku leppida laenu andmises kostja poolt väidetud viisil tõendab mh see, et 01.04.2018 laenulepingus oli kokku lepitud laenu andmises summas 100 000 eurot, kuid tegelikult kanti hageja poolt üle 95 000 eurot ja intress 5000 oli eurot. 01.03.2019 laenulepingu järgi kandis hageja Modulandile üle ainult 13 000 eurot. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, millest nähtus, et hageja oli Modulandile üle kandnud 197 000 eurot, väites, et see oligi kogu hageja poolt üleantud laen.
4. Hageja väidete kohaselt anti lisaks ülekannetele Modulandile laenu ka sularahas ja muist laenulepingustest oli sõlmitud viisil, kus oli arvestatud Modulandi poolt tähtaegselt tasumata intress laenu summas, s.t tehti tasaarvestus antava laenu ja Modulandi intressi võlaga. Ebaõige on kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väide, et sularahas laenu andmise kohta esitas hageja väite esmakordselt apellatsioonkaebuses. 21.11.2019 menetlusdokumendis on hageja vastuseks kostja väidetele selgitanud osaliselt laenu andmist sularahas (I kd, tl 91–94).
5. Selleks, et tuvastada, milles pooled kokku leppisid, tuleb hinnata lisaks sõlmitud lepingutele ka Facebookis peetud Modulandi juhatuse liikme ja hageja vahelist kirjavahetust. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole kirjavahetust hinnanud. Tulenevalt

§ 652

lg 3 p-st 1 saab ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata tõendeid, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Kuna vaidlust ei olnud, et 197 000 eurot on hageja poolt Modulandile laenuna üle kantud, siis tuli kohtul tuvastada, kas 40 500 eurot (237 500-197 000) oli intress, mis oli arvestatud juba laenusumma hulka, nagu väitis kostja, või oli laenu antud osaliselt sularahas ja tasumata intresside tasaarvestuse teel ning kokku oli laenude summa hageja väidetud 237 500 eurot. Vaidluse lahendamiseks on vajalik esmalt tuvastada, kas poole vahel oli kokkulepe intressi tasumise kohta ja selle sisu, kuna sellest oleneb laenusumma suurus.

1. VÕS § 397 lg 1 teise lause järgi tuleb muult kui majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingutes ega kolmepoolses kokkuleppes ei ole lepinguosaliste poolt kokku lepitud intressi tasumises, kuid samas on pooled selgitanud, et intressi tasumises kokku lepiti. Ringkonnakohtu arvates võisid pooled laenult intressi tasumises eraldi kokku leppida ja selline kokkulepe võis olla sõlmitud suuliselt. Hageja väitel oli tema ja Modulandi vahel intressi tasumise kokkulepe, mis sõlmiti suuliselt ja Facebookis sõnumeid vahetades. Modulandi juhatuse liige M.M, kes oli kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise ajal ka kostja juhatuse liige, on 30.03.2018 saatnud hagejale sõnumi sisuga: „100 000.- aasta lõpuni. Iga kuu intress kokku 6000.- on ok“, millele 8 2-19-15293 hageja vastas: „Nii me oleme kokku leppinud“. 30.03.2018 vestluse lõpus saatis M.M sõnumi, et ta tegi lepingu valmis ja allkirjastas (I kd, tl 16). M.M on samal päeval saatnud hagejale Facebookis sõnumi, mille pealkirjaks on „Maksed: XX“ (I kd, tl 15). M.M saadetud tabelis on hageja väidetel toodud intressi summad, mida Moduland pidi maksma laenu kasutamise eest, kuid kostja väidetel on tabelis toodud summad, mille Moduland pidi laenuna hagejale tagasi maksma. 22.06.2018 Facebooki vestluses on M.M teatanud hagejale: „Kõik jooksvad arved on tasutud. Ainult Sinu intress ongi. Muidu on kõik hästi“ (I kd, tl 17). 19.–25.06.2019 peetud Facebooki vestluses arutasid M.M ja hageja laenukohustuse suuruse üle ja küsimuse all oli viimane laenuleping, mille kohta hageja teatas, et 37 500 oligi õige, sest intress, mida Moduland pidi andma oli 4500 eurot ja juurde andis hageja 33 000 eurot, millele M.M vastas jaatavalt (I kd, tl 96). Eeltoodud tõenditest järeldub, et poolte vahel oli kokku lepitud intressi maksmises kindlas summas, nagu väitis hageja. Intressi suuruses oli kokku lepitud ja selle kohta saatis M.M hagejale tabeli (I kd, tl 15). Hageja väitel ei olnud kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise ajaks Modulandil intressi võlga. See väide on kooskõlas M.M saadetud maksete tabeliga, kuna selle kohaselt tuli Modulandil seisuga kuni juunini 2019, s.o enne kolmepoolse lepingu sõlmimist, tasuda intressi 90 500 eurot ja Moduland oli selleks ajaks tasunud täpselt selle summa. Tabelis toodud igakuiselt tasumisele kuuluvate summade suurus on vastavuses Modulandile antud laenu suurusega. Sellele, et tegemist ei olnud laenu tagasimaksetega, nagu väitis kostja, viitab ka see, et tabeli järgi tuli tagasi maksta kokku 169 025 eurot, mis ei kattu kostja väidetud laenu suurusega. Kolleegium peab kostja väidetud intressi arvestust mitteusutavaks ka seetõttu, et kostja on ainult kahe laenulepingu kohta väitnud, et tegelikult anti laenu vähem ja lepingus fikseeritud laenusumma sisaldas ka intressi, kuid poolte vahel oli sõlmitud kokku viis lepingut, millest kahe puhul oli hageja Modulandile üle kandnud täpselt lepingus toodud summa ja 11.11.2017 lepingu kohta, mille alusel ei olnud raha panga kaudu üle kantud, ei ole kostja üldse selgitanud, kuidas see laen anti. Seega olid hageja ja Moduland kokku leppinud intressi tasumises kindlates summades, mis kajastusid Modulandi juhatuse liikme M.M poolt hagejale saadetud tabelis.
2. Modulandi poolt viie laenulepingu järgi laenu saamist laenulepingutes toodud summades kinnitab lisaks 25.06.2019 kolmepoolsele kokkuleppele, mille p-s 3.4 on kostja kinnitanud hagejale laenukohustust 237 500 eurot, ka M.M 19.06.–25.06.2019 hagejaga peetud Facebooki vestluses. Facebookis on hageja ja M.M kontrollinud vastastikku võla suurust ja kokku leppinud, et võlg on 237 500 eurot, kusjuures võla suuruse on täpsustanud M.M. Lisaks on pooled pärast kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisega samal päeval sõlminud kommertspandilepingu rahalise suurusega 250 000 eurot, mis samuti kinnitab kolmepoolses kokkuleppes olevat võlasumma suurust. Juhul, kui selleks ajaks oleks olnud laenukohustus 147 000 eurot, nagu väitis kostja, ei oleks usutav 100 000 euro võrra suurema pandi seadmine. Seega on tõendatud, et hageja andis Modulandile laenu 237 500 eurot.
3. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust võla sissenõutavuse kohta. Laenulepingutes olid hageja ja Moduland kokku leppinud erinevates laenu tagastamise tähtaegades, kuid kolmepoolse kokkuleppe p 3.4 järgi tuli laen tagasi maksta 01.07.
4. Kostja väidete kohaselt ei olnud hagi esitamise ajaks muutunud laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks. Kõigis eelnevalt sõlmitud laenulepingutes olid pooled kokku leppinud, et hageja võib laenulepingu üles öelda 1 kuu pikkuse etteteatamise ajaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna koos kolmepoolse kokkuleppega kehtisid ka eelnevalt sõlmitud laenulepingud, siis oli hagejal õigus tulenevalt neist lepingutest 31.08.2019 laenulepingud ühekuulise etteteatamisega üles öelda ja nõuda kostjalt tasumata laenu ja intressi tasumist 1.-ks oktoobriks
5. Pooled võisid kokku leppida lepingutes laenulepingute ülesütlemises ilma, et selleks oleks vajalik alusena kostja poolt lepingu rikkumine. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et laenulepingute tingimus, mille kohaselt võis hageja 9 2-19-15293 laenulepingud ühekuulise etteteatamisega üles öelda, on tühine tüüptingimus, kuna see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja on laenulepingutes sisalduva tingimuse tühisuse kohta esitanud väite esmakordselt vastuses apellatsioonkaebusele. Kuna tegemist on majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga, siis ei pidanud kohus ise kontrollima tüüptingimuse kehtivust. Seoses väite esitamisega esmakordselt vastuses apellatsioonkaebusele, jätab ringkonnakohus esitatud väite tähelepanuta.
6. Kuna kostja laenu tagastanud ei ole, tuleb hageja nõue 237 500 euro saamiseks VÕS § 396 lg 1 järgi rahuldada.
7. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressi 24 000 eurot, millise nõude maakohus jättis rahuldamata. Eelnevalt tuvastatu järgi oli kostja kohustatud laenult tasuma intressi kokkulepitud summades vastavalt M.M saadetud tabelile ja perioodi eest. Juuli kuni september 2019 tuli kostjal igakuiselt tasuda laenu kasutamise eest intressi 6000 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta on selle perioodi eest, s.o nelja kuu eest, intressi tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 24 000 eurot (4 x 6000).
8. Arvestades, et ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlga 237 500 eurot, mille tasumisega on kostja viivituses alates 02.10.2019, siis on hagejal õigus nõuda viivituses aja eest VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Hageja ja Moduland on laenulepingutes kokku leppinud, et laenu mittetähtaegsel tagastamisel tuleb laenusaajal tasuda viivist 0,2% päevas. Hageja palub viivise välja mõista alates 02.10.2019 põhivõlaga võrdses summas. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on viivise suurus 187 625 eurot. Alates 31.10.2020 tuleb

§ 367järgi välja mõista viivis 0,2%, kuid mitte enam kui 49 875 eurot.

43. Maakohus jättis rahuldamata hageja

§ 445

lg 1 järgi esitatud taotluse kostja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata kohtuotsuse täitmise korrana sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga, kuna hageja pole esitanud selleks hagimenetluses kohast nõuet ja piisav otsuse täitmiseks on maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu.

1. Poolte vahel oli 25.06.2019 sõlmitud kommertspandileping, mille p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et kostja seab hageja kasuks kostja omandis olevale vallasvarale, ilma vara valdust üle andmata, kommertspandi rahalise suurusega 250 000 eurot, mis kantakse kommertspandiregistris esimesele järjekohale. Lepingu p 6 järgi olid kommertspandiga tagatud mh hageja ja Modulandi vahel viiest laenulepingust ja poolte ning Modulandi vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenevad nõuded. Lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et pandieseme müügiõigus on pandipidajal siis, kui pandiga tagatud nõudeid ei täideta (I kd, tl 10–13).
2. KomPS § 1 lg 1 kohaselt äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kommetspandiseaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust ja lg 3 järgi kommertspandile kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. KomPS § 10 lg 1 sätestab, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise korras või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295 sätestatut. Kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes. Vajalik on saada täitedokument kohtumenetluse kaudu või ka nt 10 2-19-15293 TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokument (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 16). Käesolevas menetluses võla väljamõistmise kohta tehtav lahend on pärast jõustumist täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 järgi. 46.

§ 445

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohtu arvates ei pea täitedokumendi olemasolul kommertspandi arvelt kohtuotsuse täitmiseks olema esitatud selleks eraldi hagi ja kohtul on võimalik

§ 445

lg 1 järgi määrata, et hageja kommertspandiga tagatud nõue täidetakse kommertspandi summa ulatuses pandiga koormatud vara arvel. Seega tuleb hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldada. 47. 30.10.2019 määrusega tagas maakohus hagi ja arestis osa kostjale kuuluvast vallasvarast. Seoses hagi rahuldamisega tuleb

§ 442lg 5 järgi jätta kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist.

48. Vaidlustatud otsusega jättis maakohus

§ 163

lg 2 järgi menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, ei ole põhjust muuta menetluskulude jaotust, sest ka hagi rahuldamise korral jäävad

§ 162lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles tema menetluskulud jäeti hüvitamata. Hageja maakohtule esitatud taotluse järgi oli lepinguline esindaja osutanud teenust 23 tundi hinnaga 156 eurot tund. Maakohus ei pidanud hageja ajakulu põhjendatuks 3,9 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et enne hagi esitamist materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulunud aega 2,1 tundi tuleb pidada vajalikuks ajakuluks, kuna ilma nende toiminguteta ei ole võimalik hagiavaldust koostada. Selle aja arvestamata jätmise osas on maakohtu otsus ebaõige. Osas, milles maakohus vähendas hagi tagamise taotlusega seonduvat ajakulu 3,8-lt tunnilt 2-le, ei näe ringkonnakohus võimalust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Seega on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 21,2 tundi ja selle eest kuulub hüvitamisele 3307,20 eurot. Seega kokku kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele maakohtu menetluskulu 9316,32 eurot (riigilõiv 3450 +hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu 2559,12 eurot + õigusabikulu 3307,20 eurot)
2. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega

§ 162lg 1 järgi jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine menetluskulude rahalise suuruse osas eeltoodud järeldust ei muuda, kuna olulises osas apellatsioonkaebus rahuldati. 51. Hageja 07.10.2020 esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1482 eurot õigusabile ja tasunud riigilõivu 1800 eurot. Hagejat esindas vandeadvokaat Jana Reitsakas, kes osutas teenust 9,5 tundi tunnihinnaga 156 eurot käibemaksuga. Kohtuistungil palus hageja hüvitada ka istungi ajakulu vastavalt tegelikule ajale. Kohtuistung kestis 0,5 tundi. 52.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on 11 2-19-15293 taotluses toodud ajakulu põhjendatud: maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1,2 tundi, apellatsioonkaebuse koostamiseks 6,9 tundi, vastustaja vastusega tutvumiseks 0,4 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja kohtuistungiks 0,5 tundi. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 10 tundi. 53. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 156 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub käibemaks hüvitamisele. Seega kuulub kokku hüvitamisele ringkonnakohtu menetluses hageja kantud kulu õigusabile 1560 eurot (10 x 156). Tasutud riigilõiv 1800 eurot on

§ 139lg 1 mõttes põhjendatud menetluskulu ja kuulub hüvitamisele.

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3360 eurot. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. 54.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) / Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing / 12