Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-13838 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi L Bi hagi A M ja N Bi vast

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. L B on A M ja N Bi tütar. A Mi ja N Bi hooldusõigus on tütre suhtes peatatud. Tulenevalt perekonnaseaduse (

) § 96 (2. lause) ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust. 7.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 8. Hageja vähendas elatise nõuet kostja A M suhtes summani 100 eurot kuus ja kostja N Bi suhtes summani 200 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Kostjad ei vaidle hagile vastu, kuid paluvad otsuse tegemisel arvestada peale hageja veel teiste alaealiste ülalpeetavatega. Tulenevalt

§ 102

lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et kostjad ei ole suutelised tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 3 Rahvastikuregistri andemete kohaselt on A M ülalpidamisel xxx. a sündinud poeg J M, xxx. a sündinud poeg A M, xxx. a sündinud poeg I M, xxx. a sündinud poeg J M ja xxx. a sündinud tütar S M. N B suhete kohta registris andmed puuduvad kuna kostja elab välismaal. Kohus arvestab lahendit tehes kostjate vanema ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees olenemata hooldusõiguslikest muutustest, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A Mlt välja tütre ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni ning N Bilt tütre ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot kuni tütre täisealiseks aamiseni. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4