) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui
D. T.i sünniaktis kanne isa kohta puudub (tl 8).
Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud (§ 84 lg 1 p 1). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (
Kostja võttis omaks, et D. on tema poeg (tl 31). Seega on lapse põlvnemine tuvastatud M. K. omaksvõtuga (
Lapse põlvnemine on tagasiulatuv kuni laps sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Ülalpidamist saab üldjuhul nõuda alates elatisehagi esitamisest, erandina
järgi ka aasta eest enne hagi esitamist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 p 12 ja 13). Hageja seaduslik esindaja märkis oma hagiavalduses, et soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates põlvnemise tuavastamisest. 7. Tulenevalt
p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning
Vastavalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2 kuupalga alammäära (
Kuupalga alammäär on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.