← Eesti

2-21-455/9

Obsah (8)§ 84§ 94§ 87§ 108§ 97§ 96§ 99§ 101

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-455 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi D. T.i hagi M. K. v

) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui

§ 84lg 1 p 1 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest isana kindlaks tehtud.

D. T.i sünniaktis kanne isa kohta puudub (tl 8).

§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud (§ 84 lg 1 p 1). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (

§ 94lg 2).

Kostja võttis omaks, et D. on tema poeg (tl 31). Seega on lapse põlvnemine tuvastatud M. K. omaksvõtuga (

§ 87). 6.

Lapse põlvnemine on tagasiulatuv kuni laps sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Ülalpidamist saab üldjuhul nõuda alates elatisehagi esitamisest, erandina

§ 108

järgi ka aasta eest enne hagi esitamist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 p 12 ja 13). Hageja seaduslik esindaja märkis oma hagiavalduses, et soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates põlvnemise tuavastamisest. 7. Tulenevalt

§ 97

p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2 kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär on

  1. aastal 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
  2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus D. T. hagi M. K. vastu õigeksvõtuotsusega. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 12.02.2021.a. Menetluskulude jaotus
  3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad M. K. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.