1-17-2511/232

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-2511 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2021 määrus Juri Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Šraineri (ik 37301060214) kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. rahuldamata. määrus muutmata ja määruskaebus Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega tunnistati J. Šrainer süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
8. juuli
9. a otsusega mõistetud kandmata 3 aasta pikkuse vangistuse võrra. J. Šrainerile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 4 kuud vangistust. J. Šraineri karistusaeg algas
10. septembril
11. a ja lõppeb
12. jaanuaril
13. a.
14. Viru Vangla esitas
15. detsembril
16. a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 1
17. Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega jäeti J. Šrainer vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
20. J. Šraineril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kinnipidamiskohas omandab ta riigikeelt. Positiivne on seegi, et tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest. Tema tutvusringkonnas on aga arvestades tema korduvat karistatust palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Narkootiliste ainete käitlemise pani ta samuti toime grupis. Negatiivne suhtlusringkond on seega mõjutanud tema hoiakuid. Vabanemise korral asuks ta elama oma varasemasse elukohta, ümbritsenuna oma varasematest tuttavatest, mis suurendab maakohtu hinnangul kuritegude toime panemise riski. Tal on vabanemise korral olemas töökoht, võlgnevused puuduvad ja tema lähedased on nõus teda majanduslikult toetama. Samas on ta pigem nõus töötama tasuval töökohal selliselt, et sissetulek võimaldaks n-ö head elu. J. Šraineril puudub töökogemus- ja harjumus. Vanglas ei soovi ta neid kogemusi hankida ja on tööst keeldunud. Vabanemise korral olemasolev töökoht ei pruugi tema eesmärke täita ja sellest tulenevalt võib ta kuritegude toimepanemist jätkata. J. Šraineril on põhjendamatult kõrge enesehinnang ja piiratud empaatiavõime. Tema peamiseks eesmärgiks on materiaalne heaolu ja selle tagamiseks on ta toime pannud kuritegusid. Eelmisel korral karistati J. Šraineril šokivangistusega, kuid pärast vabanemist jätkas ta kuritegude toimepanemist ja pani toime käesoleva otsuse aluseks olevad narkokuriteod. J. Šrainer on kriminaalhoolduse suhtes kriitiline. Maakohtu hinnangul ei kaalu J. Šrainerit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mistõttu tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Šraineri kaitsja vandeadvokaat G. Palm, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja arvates on maakohus, jättes J. Šraineri ennetähtaegselt vabastamata, teinud kaalutlusvea.
22. J. Šraineril on üks kehtiv kriminaalkaristust. Maakohus on määruses aga avaldanud viie arhiveeritud kriminaalkaristuse aluseks olevate asjaolude sisu. Sellest tulenevalt on väärad maakohtu viited J. Šraineri korduvkaristatusele. Määrusest ei selgu, missuguse tähenduse maakohus neile andmetele omistanud on. Enamus maakohtu argumente, millega põhjendati tema ennetähtaegselt vabastamata jätmist, tuginevad tema varasemal karistatusel.
23. J. Šraineri eelmise karistuse puhul on oluline, et sellest kuulus koheselt kandmisele kümme kuud ja talle ei koostatud sellest tulenevalt vanglas individuaalset täitmiskava. J. Šrainer osaleb seega esmakordselt vangla poolt pakutavates rehabiliteerivates tegevustes. Praeguseks on ta vangistuses viibinud kauem, kui kunagi varem. Ta osaleb aktiivselt sotsiaalprogrammides, harib ennast ja tal ei ole distsiplinaarkaristusi. J. Šraineri tõekspidamised on muutunud.
24. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et J. Šrainer on teiste poolt mõjutatav ja võib seeläbi toime panna kuritegusid. J. Šrainer on küll kuriteo toime pannud grupis, kuid sellest ei saa automaatselt järeldada, et kõik grupis kuritegusid toime pannud isikud on mõjutatavad. Vangla iseloomustuses on samuti leitud, et J. Šrainer on tasakaalukas inimene, kes ei lase endale inimesi kergesti ligi. Kaitsja hinnangul ei ole tõenäoline, et J. Šrainer võiks vabaduses teiste õhutusel toime panna uusi kuritegusid. Seda ei muuda ka elama asumine Loksa linna, kus ta elas enne vangistust. Ta pani toime kuriteo väljaspool Loksa linna. Seal elektroonilise järelevalve all viibides on vähe tõenäoline, et ta võiks kokku puutuda kurjategijatega, kes teda mõjutada võiksid. 2
25. J. Šraineri poolt kinnipidamiskohas tööst keeldumine ei oma praegu tähtsust, sest tal puuduvad sellega seoses distsiplinaarkaristused. Kaitsja hinnangul on väär omistada J. Šrainerile subkultuurseid hoiakuid ka seetõttu, et ta küll sööb vangla toitu, aga ei ole vaimustuses selle välimusest. Rahulolematus toidu suhtes ei kujuta endas julgeolekuriski.
26. Maakohus leidis, et J. Šraineri eeldatav töötasu summas 1200 eurot ei pruugi olla piisavalt suur ja ta võib sissetuleku suurendamise eesmärgil toime panna uusi kuritegusid. Keskmine brutopalk hetkel on 1457 eurot. J. Šraineri eeldatav palk on sellest veidi madalam. Seega ei saa maakohtuga nõustuda. Eriti olukorras, kus J. Šraineri elukaaslane käib samuti tööl. J. Šraineri vabanemisfondis on 1770 eurot ja tal puuduvad võlgnevused. Teda ei oota vabaduses ees majanduslikud raskused. J. Šraineri soov hästi teeninda, ei ole piisav, põhjendamaks üle mõistuse kõrge elustandardi poole püüdlemist. Isiku vabastamata jätmine põhjendusel, et tema palk ei pruugi olla piisavalt hea, ei ole õiguspärane. Vastasel korral oleks ainult jõukamal järjel kinnipeetavaid võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. J. Šraineri prioriteedid on samuti muutunud. Ta on selgelt välja öelnud, et eelistab perereiside asemel välismaale lähedastega koosolemist.
27. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku kohaldada J. Šraineri suhtes elektroonilist järelevalvet pikkusega seitse kuud. J. Šrainer on nõus elektroonilise järelevalvega ka pikema aja vältel, kui see on tema ennetähtaegse vabastamise korral vajalik. J. Šrainerit on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral, ta on vangistuses viibinud pikalt, läbinud sotsiaalprogramme ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kõik see on piisavalt positiivne, õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
28. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Šrainerit vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
29. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole vastupidiselt kaebuses toodule J. Šrainerit vangistusest tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
30. Maakohus on tõepoolest määruses avaldanud, mille eest J. Šrainerit varasemalt karistatud on, kuid maakohus ei ole määruse põhjendavas osas arhiveeritud karistustele tuginenud. Maakohus viitab, et J. Šrainerit on korduvalt karistatud samaliigiliste süütegude eest, mis vastab tõele. J. Šrainer omab kehtivat liitkaristust. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu
31. aprilli
32. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
33. juuli
34. a otsusega J. Šrainerile KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud kandmata kolme aasta pikkuse vangistuse võrra. Kehtiva liitkaristuse aluseks olevate kuritegude asjaoludele tuginemine on lubatud.
35. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et J. Šraineri iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset: ta on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Aga nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist 3 kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
36. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
37. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
38. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et J. Šrainer hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Karistusregistri andmetel omab J. Šrainer ühte kehtivat liitkaristust narkokuritegude eest. Eelmisel korral karistati teda
39. a veebruaris toime pandud amefetamiini käitlemises ja ta pidi vangistuses viibima kümme kuud. Mitte kaua pärast vangistusest vabanemist, s.o enne
40. a oktoobrit, käitles J. Šrainer grupis narkootilist ainet buprenorfiini sisaldavaid Subutex tablette, tuues neid Leedu Vabariigist, selle edasise salakaubaveo ja edasimüügi eesmärgil Soome Vabariiki. J. Šrainer pani kuriteo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Kuritegude motiiviks oli majandusliku tulu teenimise soov. Sellest tulenevalt on õigustatud maakohtu kõhklused J. Šraineri võimekuses ametlikku töökohta hoida ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. J. Šraineril puudub pikaajaline töökogemus- ja harjumus. Ta isegi ei mäleta, millal ta viimati ametlikult töötas, eelistades seega sissetulekut teenida kuritegelikul teel. Seda kinnitab seegi, et pärast viimast šokivangistust asus J. Šrainer sissetuleku teenimise eesmärgil praktiliselt koheselt narkootikume käitlema. Enne praegust vangistust kriminaalhooldusel viibides ta samuti töökohta ei omanud, olles vaid Töötukassas töötuna arvel. Ja nagu selgus, teenis ta elatist kuritegude toimepanemise kaudu. Seega on kahtlused tema edasiste sissetulekute seaduslikkuse osas õigustatud. Eriti olukorras, kus ta ametliku töökoha hoidmiseks ei peaks suuteline olema, soovides aga siiski materiaalset heaolu.
41. Vastuseks määruskaebuses toodule märgib ringkonnakohus sedagi, et J. Šrainer ei pruugi vabaduses olla mitte niivõrd mõjutatav, vaid omada negatiivset suhtlusringkonda. Tema suhtlusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid ja vangla hinnangul ta jagab nende vaateid. Nendega suhete taastamine võib olla kerge. Eriti siis, kui J. Šraineril peaksid taaskord kuritegelikud plaanid tekkima. Viimasel korral leidis ta ju samuti pärast vangistust endale kaaslased, kellega asus Leedust Soome narkootikume toimetama. J. Šrainer narkootikume ei tarvita, mis on positiivne. Tema ühiskonnaohtlikkust suurendab aga tõsiasi, et narkootikumidega seoseid omas ta vaid majandusliku kasu teenimise eesmärgil. J. Šrainer ei hoolinud seega vähimalgi määral nende isikute tervisest, kes tema kaudu ainet omandasid. Ta planeeris enda kuritegusid ette ja tegi kaalutletud otsuseid, isegi üritamata elu ilma kuritegusid toime panemata elada. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt piisavalt veendunud, et J. Šrainer on selgi korral piisavalt motiveeritud oma elus vastavaid korrektuure tegema ja edasist elu seaduskuulekalt elama. Nagu öeldud, on ta varemgi vangistuses viibinud, kuid see ei avaldanud talle vajalikku eripreventiivset mõju, kuna J. Šrainer jätkas kuritegude toime panemist. J. Šrainerist lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on veel piisavalt suur ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
42. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
43. jaanuari
44. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4