(9)- pooled sõlmisid 17.07.2017 töölepingu (edaspidi leping), mille alusel asus hageja kostja juures tööle raamatupidajana 0,75 kohaga; - lepingu punktis 2.2 nimetatud ametikirjeldust töölepingu juurde ei lisatud; - leping lõppes 27.06.2018 TLS § 85 lg 1 alusel; - kostjal on hagejale tasumata 2018 aprilli, mai, juuni töötasu 1672,51 eurot (bruto); - kostjal on hagejale tasumata kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot (bruto).

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja tööülesannete hulka kuulus kolme äriühingu raamatupidamise korraldamine. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et töötajale hoiatuste tegemine seoses töökohustuste rikkumisega ei ole leidnud tõendamist.
2. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust hageja võimalikud vead, mille osas ei ole kostja toonud esile kahju tekkimist ega vastavad tõendid (ekraanitõmmis maksuameti kodulehelt 2017 deklaratsioonide loetelu kohta I kd, tl 22-23; tõendid I.L töövõimetushüvitise arvestamise ja maksmise kohta I kd, tl 24-25; tõendid I.P puhkusehüvitise ja töövõimetushüvitise arvestamise ja maksmise kohta I kd, tl 26-28 ja J.S kogumispensioni maksete tasumise kohta I kd, tl 29-30; Luisa tõlkebüroo e-kirjavahetus ja kostja e-kirjavahetus seoses SMM-ga I kd, tl 78-81; TIR arved II kd, tl 35). Töölepingu ütles üles töötaja ja kostja ei ole seda vaidlustanud.
3. Kostja on väitnud, et vead tekitasid kostjas usaldamatuse töötaja ja tema tehtud töö suhtes. Seetõttu pidi kostja tellima täiendava raamatupidamise ja auditi ning tasus nende teenuste eest vastavalt 3286,80 ja 1152 eurot. Nimetatust tulenevalt tuli kostjal tõendada, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletuse vormis, sellega seoses tuli tellida täiendavaid teenuseid ja tasuda nende eest. 18.
4. Maakohus leidis kokkuvõttes põhjendatult, et tõendamist ei leidnud järgmised asjaolud: - täiendava raamatupidamise tingis hageja tegevus, kes ei lähtunud raamatupidamisel algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest; - täiendava auditeerimise tingis asjaolu, et hageja ei vastanud audiitori esitatud küsimustele. 18.
5. Kostja on nii maakohtus kui apellatsioonkaebuses (p 11) esile toonud, milliseid vigu leidis audiitor kolme äriühingu raamatupidamises. Kostja väited on üldsõnalised ega võimalda hinnata hageja võimalikke rikkumisi. Ringkonnakohus palus kohtuistungil kostjal täpsustada, milles näiteks seisnes ebaselgus laenunõuete ja teise osapoole osas või tuua muid konkreetseid näiteid toodud nimekirjast ning kuidas see mõjutas raamatupidamist. Kostja ei osanud nimetatud küsimusele vastata. Toodud etteheidete pinnalt pole võimalik hinnata, kas audiitori poolt raamatupidamise kohta märgitud vead on tingitud hageja tööst ja kas töötaja lähtus või mitte raamatupidamisel algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest. 18.
6. Kostja esitas hageja lepingu rikkumise kohta järgmised tõendid: - audiitori 05.02.2018 e-kiri (I kd, tl 10), milles audiitor palub töötajalt täiendavaid andmeid mh seisuga 31.12.2016; - audiitori 08.03.2018 e-kiri SMM asjus (I kd, tl 11), milles audiitor kirjutab, et viimati rääkis raamatupidajaga mingitest küsimustest, aga ei ole vastuseid saanud ja tegi nimekirja, mida ta vajab; tõendist nähtub, et tegemist ei ole samade küsimustega, mis eelmises kirjas; - 16.05.2018 audiitori ja töötaja e-kirjavahetus, mille audiitor on saatnud ka kostja seadusliku esindajale (I kd, tl 12-14), millest nähtub, et töötaja oli saatnud SMM 2016 auditi jaoks andmeid, aga audiitoril oli endiselt vastamata küsimusi ja tal olid tekkinud ka uued küsimused; -
7. ja 31.05.2018 töötaja ja audiitori e-kirjavahetus SMM osas (I kd, tl 15-16), millest nähtub töötaja poolt vahepealsel ajal vajalike dokumentide koostamine (nt kassa inventuuri akti 6

(9)koostamine, raamatupidamissaldode parandamine), aga ka audiitori soov saada täiendavalt dokumente ja vastuseid; - audiitori 17.07.2018 e-kiri SMM kohta kostja seaduslikule esindajale (I kd, tl 17), milles audiitor teatab, et raamatupidaja poolt saadud dokumentide alusel ei olnud võimalik 2016 ülevaatuse protseduure läbi viia, sest raamatupidamist ei ole peetud lähtuvalt algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest; - audiitorfirma töötaja KP.V 13.06.2018 e-kiri (I kd, tl 18, tõlge samas tl 21) kostja seaduslikule esindajale, milles tehakse hinnapakkumine hagis märgitud 3 äriühingu osas; kirjutaja avaldab arvamust, et esialgu tundub, et on tehtud palju vigu, on tegemata raamatupidamist ja ka palju küsimusi; kirjast ei selgu, mis perioodi raamatupidamisest jutt käib, aga TIR osas küsitakse, kas vaja on ka aruandeperioodi 01.01.2018 ülevaatamist; - audiitorfirma töötaja KP.V 03.07.2018 e-kiri kostjale hinnapakkumisega (I kd, tl 90, tõlge samas tl 91), milles audiitorfirma töötaja järeldab mingist kostja varasemast pöördumisest (puudub toimikus), et kostjal esineb vajadus vaadata üle

1. aasta majandusaasta aruanne ja lõpetada ning esitada
2. a aruanne; TIR osas vaadataks üle ja lõpetataks
3. a aruanne ning küsib, kas TIR kohta tuleks vaadata üle ka raamatupidamine perioodil 01.01.201831.05.2018; - audiitorfirma töötaja kiri (II kd, tl 117), mille kohaselt esinesid apellatsioonkaebuses märgitud vead
4. raamatupidamises ja eeltoodu tõttu pakkus raamatupidamisfirma SMM juhatusele teha
5. a raamatupidamine algusest peale ise, kuna see on lihtsam kui parandada kellegi teise vigu. 18.
6. Kostja esitas täiendava auditeerimise vajaduse kohta järgmised tõendid: - hinnapakkumine (I kd, tl 8), millest nähtub SMM-le tehtud esialgne hinnapakkumine
7. a osas ajamahuga 32h hinnaga 1920 eurot (+ käibemaks); - audiitori 17.07.2018 e-kiri SMM kohta kostja seaduslikule esindajale (I kd, tl 17), milles audiitor teatab, et töö mahuks lepiti kokku 32 tundi ja tänaseks on kulunud 16 tundi ning audiitor soovib tõsta töömahtu 16 tunni võrra, et oleks võimalik 2016 SMM ülevaatus läbi viia; 18.
8. Eelnimetatud tõenditest nende koosmõjus saab järeldada, et audiitor eeldas, et vajab SMM 2016 raamatupidamise kontrollimiseks ja auditeerimiseks täiendavat aega, kuna selle äriühingu raamatupidamisel oli tehtud vigu. Ka kostja enda raamatupidamises oli tehtud
9. a palju vigu. Tõenditest tuleneb, et kostja osas tuli lõpetada
10. a majandusaasta aruanne ja lõpetada ning esitada
11. a aruanne. SMM osas olid vead tehtud
12. a raamatupidamises ja seetõttu otsustati ka
13. a raamatupidamine kohe algusest peale ise teha. Arvestades, et hageja töötas äriühingus perioodil 17.07.2017-27.06.2018, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et
14. aastal äriühingute raamatupidamises esinenud vigasid ei saa omistada hagejale. Arvestades, et hageja lahkus töölt 27.06.2018, ei saa ka kuni hageja tööle asumiseni ja töölt lahkumisest alates raamatupidamises esinenud vigasid omistada hagejale. Tõenditest ei ole võimalik järeldada, kas üldse ja millised vead raamatupidamises tulenesid hageja tööst. 18.
15. Tõenditest nähtub, et audiitor küsis hagejalt mitmel korral erinevaid dokumente ja lisandusid uued küsimused. Samas on õige maakohtu seisukoht, et esitatud tõenditest ei saa järeldada, et täiendava auditeerimise tingis asjaolu, et hageja ei vastanud piisavalt kiiresti audiitori küsimustele. Hageja poolt küsimustele mittevastamise korral saatis audiitor varasema kirja uuesti ja palus vastata ka vastamata küsimustele. Nimetatu ei saanud tingida audiitori töö suuremat mahtu, v.a kirja uuesti saatmine. Kui ka hageja eksis informatsiooni andmisel sissemaksete tegemise kohta äriühingu osakapitali suurendamisel, ei ole kostja seda seostanud audiitori suurenenud töömahuga. Ka aruande koostamise venimine ei saa tuua kaasa täiendavat töömahtu, lihtsalt töö ei saa valmis lubatud tähtajaks. 7

(9)18.

1. Maakohus leidis siiski põhjendamatult, et puuduvad tõendid, et audiitor auditeeris ka tegelikult SMM raamatupidamist täiendavalt 32 töötunnile 16 töötundi (kokku seega 48h) ja et ta tegi seda seoses kostja tööülesannete täitmata jätmisega. Kostja märgib apellatsioonkaebuses põhjendatult, et audiitori 17.07.2018 kirjast tuleneb audiitori töömahu suurenemine võrreldes varasemalt kokkulepitud 32 tunniga 16 tunni võrra. Samas ei muuda maakohtu poolt tõendite väär hindamine nimetatud osas maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.
2. Kuna maakohus leidis, et hageja ei rikkunud lepingut raske hooletuse vormis (TLS § 74 lg 2), ei tule hinnata asjaolu, kas tööandjal tekkis sellega seoses kahju. Isegi kui kostjal tekkis kahju, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kahju tekkimine hagis toodud ulatuses ei ole tõendatud. 19.
3. Kahju suuruse kohta on kostja esitanud järgmised tõendid: - Raamatupidamise & Maksunõustamise OÜ arved vastavalt kostja, TIR ja SMM kohta (II kd, tl 44-47) vastavalt kostja osas raamatupidamine perioodi eest 01.01.2016-31.05.2018 ja aastaruande koostamine perioodi 2017 kohta nr-tega 218265, 218266, 218267 ja 218270; TIR osas raamatupidamine perioodi eest 01.01.2017-31.05.2018, aastaaruande koostamine perioodi 2017 kohta; SMM osas raamatupidamine perioodi eest 01.01.2016-31.05.2018, aastaaruande koostamine perioodide 2016 ja 2017 kohta; juuni raamatupidamisteenuse kajastamine; - TIR 02.02.2019 arve kostjale selgitusega „kulude kompenseerimine (Arve nr 218266)“ 612 euro tasumiseks (III kd, tl 4); SMM 01.02.2019 arve kostjale selgitusega „kulude kompenseerimine (arve nr 218267 ja ½ arvest nr 218005) (III kd, tl 5);. - TIR seadusliku esindaja 17.07.2018 e-kirja (II kd, tl 68) kostjale, milles viimane kurdab, et pole rahul kostja teenusega juba viimased paar aastat ning alates märtsist 2018 ei ole TIR nõus tasuma raamatupidamisteenuse eest. 19.
4. Tõenditest nende koosmõjus nähtub, et kostja, TIR ning SMM kandsid täiendavaid kulutusi raamatupidamisteenuse osutamise eest. TIR ja SMM esitasid omakorda täiendavate kulude kandmisest tekkinud kulutuste arved 3348 euro ulatuses tasumiseks kostjale. Asjaolu, et kostja pole SMM ja TIR esitatud kulude kompenseerimise arveid tasunud, ei tähenda, et kostjal ei ole kahju tekkinud. Kostjal on kohustus arve tasuda. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsus muuta. Samas ei too maakohtu nimetatud minetus kaasa otsuse tühistamist, sest kostja pole tõendanud, et kahju tekkis lepingu raske hooletuse vormis rikkumisega hageja poolt.
5. Kokkuvõttes jääb kostja vastuhagi rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise apellatsioonimenetluses kostja kanda (

(9)menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 9