KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- veebruar 2021 Kohtuasja number 1-20-4821 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Ants Kuninga (Kuning, isikukood 38304145220) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- veebruari 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Ants Kuninga kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Osaühingule K. Kooga Advokaadibüroo Ants Kuningale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 16 eurot 20 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ants Kuningalt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- juuli 2020 otsusega tunnistati Ants Kuning süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati seda karistust A. Kuningale Viru Maakohtu
- juuni 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti A. Kuninga kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
- juuli
- Karistusaeg lõppeb
- veebruaril
- Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2021 Viru Maakohtule materjalid A. Kuninga tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ja prokuratuur toetasid A. Kuninga vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- veebruari 2021 määrusega A. Kuninga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ja mõistis temalt välja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 64,80 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused A. Kuninga vabastamiseks on täidetud.
- Küll aga ei saa A. Kuningat vabastada materiaalsete eelduste mittetäidetuse tõttu.
- A. Kuningal on neli kehtivat kriminaalkaristust. Kuritegude läbivaks tunnuseks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuriteod on tingitud alkoholi tarvitamisest ning alkoholi tarvitamine on ka A. Kuninga suurim uute kuritegude toimepanemise riskitegur. Tema sõprusringkonda kuuluvad varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos tarvitab ta alkoholi. A. Kuning tunnistab, et teda on kerge mõjutada, millele viitavad ka toimepandud kuriteod. A. Kuning on ilmselgelt alkoholisõltlane ning ilma spetsialistide sekkumiseta ja pideva ravita, aga eelkõige arusaamiseta, et alkoholi tarvitamine peab tema puhul olema välistatud, ei ole süüdimõistetul võimalik uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
- A. Kuning on varem olnud kriminaalhooldusel.
- aasta augustis tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga.
- aasta novembris pöörati karistus täitmisele, kuna A. Kuning hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Samuti rikkus ta kriminaalhooldusel korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu – kokku pöördus kriminaalhooldusametnik tema suhtes erakorraliste ettekannetega kohtu poole neljal korral. Kohtu hinnangul ei täitnud karistuse kandmine vabaduses A. Kuninga puhul eesmärki. Karistuse kandmiselt vabanes ta
- aasta septembris ning
- aasta juunis tunnistati ta uuesti KarS § 424 lg 2 järgi süüdi. Koheselt ärakantava karistuse kandmisele pidi A. Kuning ilmuma mitte hiljem kui
- juulil 2020, kuid
- juulil 2020 pani ta toime juba uue samasuguse kuriteo. Varasem kriminaalhooldus näitas, et A. Kuning ei suuda vabaduses tema üle kehtestatud kontrollile alluda ega kuritegelikust käitumismustrist loobuda. A. Kuning jättis pooleli ka alkoholivastase ravi.
- Kui isik asub alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, seejuures viimati vaid kuu enne viimast süüdimõistvat kohtuotsust, näitab see kohtu hinnangul selgelt, et isik ei hooli enda tegude võimalikest tagajärjest mitte ainult endale, vaid ühiskonnale laiemalt. Asja materjalide ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal ei tekkinud kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud. Kohus leiab, et A. Kuning ei ole senini saanud aru toime pandud kuritegude ohtlikkusest.
- A. Kuningal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. See määrati
- jaanuaril 2021 ebaviisaka käitumise tõttu. Kuigi tal on 4630,82 euro ulatuses rahalisi nõudeid, ei ole ta vangistuses motiveeritud töötama ega nõudeid tasuma. Ta on nõus töötama ainult õues. Ametnikega A. Kuning 2
(6)kuigivõrd koostööd teha ei soovi – ta võib jätta dokumendid allkirjastamata ja käituda ebaviisakalt. Enne vangistust töötas ta juhutöödel, vabanedes tal kindlat töökohta ei ole.
- A. Kuninga eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ja tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb enne tähtaega vabastada ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Puudub veendumus, et A. Kuninga käitumist oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega piisavalt korrigeerida ning kriminaalhoolduse positiivne läbimine on A. Kuninga puhul pigem ebatõenäoline.
- Elektroonilise valve kohaldamine ei takista isiku alkoholi tarvitamist ja sõprade mõjutusel alkoholijoobes uuesti mootorsõiduki juhtima asumist. Seda eriti olukorras, kus isik ei ole näidanud üles motiveeritust alkoholisõltuvusega tegelda, süüdistab kuritegudes pigem teisi ega näe oma käitumise ohtlikkust ja võimalikke raskeid tagajärgi. Kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral.
- Kohus leidis, et riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu peab hüvitama süüdimõistetu. Väljamõistmisele kuuluv summa ei ole ebaproportsionaalselt suur ega hakka oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kuninga kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Kuninga vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti taotleb kaitsja kaitsjatasu riigi kanda jätmist.
- Kaitsja leiab, et maakohtu järeldused on ühepoolsed ja põhjendamatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta vangla ja prokuratuuri arvamused, mis toetavad A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist. Kui lugeda prokuratuuri arvamust formaalsuseks, siis vangla arvamus põhineb süüdimõistetu käitumisel vanglas seitsme kuu jooksul ja vangla ei toeta süüdimõistetute ennetähtaegset vabastamist kergekäeliselt.
- Maakohus ei ole arvestanud A. Kuninga vaimse arengu- ja haridustasemega. A. Kuningal on kuus klassi haridust ja ta õppis lihtsustatud õppekava alusel. Tal on ühiskonnast algeline ja lihtsustatud arusaamine ning ta ei oska eristada olulist mitteolulisest. Tema jaoks oli istungil kõige olulisem võõraste juures asuv vara, millest ta kartis mittevabanemise korral ilma jääda. Maakohus märgib õigesti, et A. Kuninga probleemide peamine allikas on alkoholi tarvitamine. Samas ei käsitlenud kohus seda küsimust istungil üldse. Pärast istungit toimunud telefonivestlustes tunnistas A. Kuning kaitsjale alkoholismiprobleemi, sai aru, et tema pahandused on suures osas sellega seotud ja soovis probleemiga tegeleda. Vanglas ei ole sellega tegeletud, ta ei oska ise sellele rõhku panna, kuid vangla iseloomustuses on kirjas, et seoses COVID-19 viiruse levikuga ei olnud võimalik 2020 IV kvartalis isikut resotsialiseeruvaid tegevusi läbi viia.
- Ekslik on maakohtu seisukoht elektroonilise valve kohaldamise ebaotstarbekusest. Elektrooniline valve ei takista alkoholi tarvitamist, kuid mootorsõidukit ei ole võimalik elektroonilise valve nõudeid rikkumata juhtida. Elektroonilise valve kohaldamisel on võimalus A. Kuninga poolt uue kuriteo toimepanemist tuvastada ja takistada ning see hoiab kõige paremini ära uute sarnaste kuritegude toimepaneku. Elektrooniline valve takistab A. Kuningal endal alkoholi hankimist, samuti oleks tal katseaja jooksul alkoholi tarvitamise keeld. 3
(6)- Maakohus leidis, et kriminaalhooldus ei ole meede, mis vähendaks A. Kuninga poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Sellise hinnangu juures ei arvesta maakohus aga asjaoluga, et A. Kuning vabaneks elektroonilise valve alla. Iseloomustusest ei nähtu, et A. Kuninga suhtes oleks varem elektroonilist valvet kohaldatud ning just elektrooniline valve oleks hea garantii uute kuritegude ärahoidmiseks. Kui vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, on vangla täheldanud süüdimõistetu käitumises positiivseid muutusi, mis annavad alust uskuda kriminaalhoolduse positiivset läbimist.
- A. Kuning on end vanglas hästi üleval pidanud ja see on peamine eeldus tema vabastamiseks. Vabaduses on tal olemas alaline elukoht ja iseloomutuse kohaselt tellimuste olemasolul ka võimalus asuda tööle OÜ-sse Siberi Puidutööstus. Tema vabastamine on põhjendatud.
- Kaitsjatasu on otstarbekas jätta süüdimõistetu resotsialiseerumise huvides riigi kanda. Maakohus küll leidis, et kaitsjatasu ei ole ebaproportsionaalselt suur, ent A. Kuning peab sedagi summat talle üle jõu käivaks. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus alust selle tühistamiseks ei anna.
- A. Kuninga ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus A. Kuninga ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi ilmset kaalutlusviga teinud. Maakohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa A. Kuningat KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Maakohus asus seisukohale, et A. Kuninga puhul on risk uue kuriteo toimepanemiseks suur ja ringkonnakohus nõustub sellega täielikult.
- A. Kuninga puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha olemasolu ning venna ja lapsepõlvesõbra toetus. Sellega aga A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ka piirduvad. Kuigi kaitsja on neile asjaoludele lisaks nimetanud ka süüdimõistetu võimaluse asuda tellimuste olemasolul tööle OÜ-sse Siberi Puidutööstus (ilmselt on kaitsja siiski pidanud silmas OÜ-d Siberi Puidutöökoda), leiab kohus, et seda asjaolu ei saa arvestada. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et garanteeritud töökohta süüdimõistetul vabanemisel ei ole ning OÜ Siberi Puidutöökoda esindaja on märkinud üksnes seda, et ennetähtaegse vabastamise korral on süüdimõistetul võimalik pöörduda tööandja poole ning kui süüdimõistetu ise on töötegija ja tööandjal on hetkel tööd pakkuda, on võimalik tööd ka saada. Sellises olukorras ei saa kõneleda töökoha olemasolust. 4
(6)- A. Kuninga näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes on korduvalt kandnud ka vangistust. Samuti on A. Kuningale antud võimalused kanda oma karistust vabaduses üldkasulikku tööd tehes ja käitumiskontrollile allutatuna, kuid neidki võimalusi ei ole ta osanud hinnata. Üldkasuliku töö tegemisest hoidus ta kõrvale, rikkus korduvalt üldkasuliku tööga kaasnevat registreerimiskohustust ja temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Käitumiskontrollile allutatuna pani ta toime uue kuriteo ja seda vaid kuu pärast kohtuotsuse tegemist. Seega on ilmne, et varasemad karistused A. Kuningale mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud.
- Kõik karistused on A. Kuningale mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Alkoholi tarvitamine oli vabaduses süüdimõistetu peamine vaba aja veetmise viis. Alkoholi on A. Kuning tarvitanud juba teismeeast. Vanglas on süüdimõistetul diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid sellega seonduvaid riske maandavaid tegevusi ei ole temaga läbi viidud. On ilmne, et alkoholi tarvitamine on olnud A. Kuninga kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise jätkumiseks.
- Kaitsja heidab maakohtule ette, et ennetähtaegse vabastamise istungil ei käsitlenud kohus A. Kuninga alkoholi tarvitamisega seonduvat teemat. See etteheide on põhjendamatu. Alkoholi tarvitamise kohta on A. Kuningalt kohtuistungil küsinud kaitsja. A. Kuning on kaitsja küsimusele vastanud ja seetõttu jääb arusaamatuks, miks pidanuks kohus kaitsja küsimust üle kordama. Kaitsja küsimusele on A. Kuning vastanud, et alkoholi tarvitamine ei too head ning ta lõpetab joomise ära.
- Ringkonnakohtul ei ole sarnaselt maakohtuga usku, et vabaduses suudaks A. Kuning alkoholi tarvitamisest loobuda. Seniselt ei ole A. Kuningat mõjutanud alkoholi tarvitamisest loobuma korduvad kriminaalkaristused, kuigi nende põhjal pidanuks ta aru saama, et alkoholi tarvitamine on tema puhul oluline riskitegur. Samuti ei ole ta suutnud end kontrollida kriminaalhoolduse ajal ning on vaatamata alkoholi tarvitamise keelule siiski alkoholi tarvitamist jätkanud. Ka tuleb arvestada, et vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu alkoholiprobleemiga tegeletud. Kuigi sõltuvusprobleemiga seonduvate tegevuste läbiviimine ei ole olnud takistatud süüdimõistetust tulenevatel asjaoludel, ei muuda see olukorda: olulisi riske ei ole maandatud.
- Kaitsja viitab määruskaebuses, et arvestada tuleb ka A. Kuninga vaimse arengu- ja haridustasemega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mida kaitsja sellega öelda soovib. Kriminoloogilised uurimused ja ringkonnakohtupraktika kinnitab, et madalad vaimsed võimed võivad kätkeda endas kuritegude toimepaneku riski. A. Kuninga senine elukäik kinnitab, et tema puhul see nii ongi: A. Kuning ei suuda õiguskuulekalt käituda ja on põhjust arvata, et oma rolli mängivad selles suutmatuses ka A. Kuninga piiratud intellektuaalsed ja sotsiaalsed oskused. Karistusõigus aga ei saa kõrvaldada neid ohutegureid, mis tekkisid A. Kuninga nooruses tehtud otsustusega õpingutest loobuda. Nüüd peab A. Kuning selle otsustuse tagajärgi aktsepteerima.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Kuninga uue kuriteo toimepanemise riski ei saa piisavalt maandada ka kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamine. Arvestades süüdimõistetu varasemaid korduvaid kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi, on igati põhjust kahelda, et ta oleks võimeline neid järgima nüüdki. See kehtib ka elektroonilise valve kohta: süüdimõistetule oleks küll ette nähtud ajavahemikud ja eesmärgid, mida arvestades võib ta kodunt lahkuda, kuid kriminaalhooldusametnik ei saa pidevalt jälgida, et isik ei tarvitaks sellel ajal alkoholi ega asuks mootorsõidukit juhtima. Nõustuda ei saa kaitseväitega, et elektrooniline valve takistaks A. Kuningal alkoholi hankimise: poes saaks A. Kuning aeg-ajalt käia ka elektroonilise valve ajal ja ta võiks ka pöörduda alkoholi toomise sooviga oma sõprade poole (kellega koos ta on korduvalt alkoholi joonud). 5
(6)- Sellele, et A. Kuning ei pruugi käitumiskontrolli (sh elektroonilise valve) nõudeid alati järgida, viitab kaude ka tema käitumine vanglas. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et A. Kuning ei soovi ametnikega palju koostööd teha ja võib käituda ebaviisakalt. Ebaviisaka käitumise tõttu on määrati talle alles hiljuti ka distsiplinaarkaristus.
- Alust süüdimõistetu vabastamiseks ei saa anda ka asjaolu, et vangla ja prokuratuur tema vabastamist toetavad. KarS § 76 lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Seetõttu ei saa vangla ja prokuratuuri ennetähtaegset vabastamist toetav seisukoht tingida A. Kuninga vabastamist. Prokuratuuri ja vangla seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur vaid märkinud, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuses aga öeldakse, et A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist toetatakse süüdimõistetu „ohtlikkuse taset“ ja „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendi
(47). Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jäävad need seisukohad tähelepanuta.
- Maakohus on põhjendatult mõistnud A. Kuningalt välja ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Selliseks ülierandlikuks juhuks ei ole kindlasti tõik, et vangil pole parajasti piisavalt raha või et tal on teisigi võlgu. A. Kuningal on tulevikus võimalik võtta samme oma majandusliku olukorra parandamiseks ja rahaliste kohustuste tasumiseks. Lõppeks aga on võimalik rakendada täitemenetlust, mille käigus saab võtta arvesse ka A. Kuninga majanduslikku olukorda ja jätta tema käsutusse elatusmiinimumi.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 90 minutit. Selle eest soovib ta tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Kuningalt riigi kasuks välja mõista. Kuigi võib järeldada, et kaitsja taotleb ka selle kulu riigi kanda jätmist, ei pea ringkonnakohus kaitsja taotlust põhjendatuks – vt käesoleva määruse p
- (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)