Obsah (5)
§ 262§ 12§ 15§ 16§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-20-2808 (kohtuvälise menetluse 2610,20,001050
§ 262
lg 1 järgi Menetlusalune isik Lily Konsap (isikukood 46901252713; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; eposti aadress xxxxxxxxxxxxx), istungil ei osalenud Kohtuväline menetleja ja tema Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupp (Võru tn 12, Põlva; eposti aadress louna@politsei.ee), esindaja Toomas Lihtmaa esindaja Kohtuistungi toimumise aeg nr-d 2610,20,000435, 26. november 2020 RESOLUTSIOON Lily Konsap süüdi tunnistada
§ 262lg 1 järgi ning karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
Kohustada Lily Konsapit ilmuma aresti kandma PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna arestimajja (Räpina mnt 20a, Võru) hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua PPA Lõuna prefektuuril Lily Konsap sundkorras arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates Lily Konsapi arestimajja saabumisest. 2 CD-R-i Häirekeskuse kõnesalvestistega ja 1 DVD-RW patrullpolitseinike rinnakaamerate videosalvestistega jätta väärteoasja toimiku juurde. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 26.11.2020 (istungil mitteosalenud menetlusalusel isikul alates kohtuotsuse lõpposa kättetoimetamisest). Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) tervikuna kättesaadav alates 30.12.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 30.12.2020. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Lily Konsapile on 3.06.2020 koostatud väärteoasjas nr 2610,20,000435 väärteoprotokoll (tl 1-2) karistusseadustiku (edaspidi
) § 262 lg 1 järgi selles, et tema 25.01.2020 ajavahemikus kella 00.00 – 04.35 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx, s.o mujal kui avalikus kohas kuulas valjult muusikat (bass) öisel ajal, millega häiris pikaajaliselt ja korduvalt teiste majaelanike öörahu. Antud tegevusega pani Lily Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 mõttes. Samuti Lily Konsap 25.01.2020 kella 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja teises trepikojas, s.o avalikus kohas valas bensiinilõhnalise vedelikuga üle xxxxx xxxxxxxx kuuluva põrandavaiba ning karjus trepikojas "Panen xxxxxxxx põlema, kuradi värdjad", millise tegevusega rikkus Lily Konsap avalikus kasutuses olevat asja ning hirmutas ja ähvardas teisi isikuid avalikus kohas. Antud tegevusega pani Lily Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise KorS § 55 lg 1 p-de 2, 7 mõttes. Lily Konsapile on 3.06.2020 koostatud väärteoasjas nr 2610,20,001050 väärteoprotokoll (tl 19-20)
§ 262
lg 1 järgi selles, et tema 8.03.2020 ajavahemikus kella 02.00 – 05.10 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx, s.o mujal kui avalikus kohas kuulas valjult muusikat öisel ajal, millega häiris pikaajaliselt ja korduvalt teiste majaelanike öörahu. Antud tegevusega pani Lily Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise KorS § 56 lg 2 mõttes. Lily Konsapile on 3.06.2020 koostatud väärteoasjas nr 2610,20,002196 väärteoprotokoll (tl 33-34)
§ 262
lg 1 järgi selles, et tema 1.05.2020 ajavahemikus kella 01.25 – 02.59 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx, s.o mujal kui avalikus kohas kuulas valjult muusikat öisel ajal, millega häiris pikaajaliselt ja korduvalt teiste majaelanike öörahu. Antud tegevusega pani Lily Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise KorS § 56 lg 2 mõttes. 25.01.2020 muusika mängimine Tunnistajad xxxxx xxxxx ja xxxxx xxxxxxx on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et L. Konsap lasi
- jaanuari öösel oma alumisel korrusel asuvas korteris nr 5 valju muusikat. x. xxxxxxx kellaaega ei mäleta, kuid muusikat lasti pikemat aega. x. xxxxx ütluste kohaselt võis see olla pool kaks või üks ja muusikat lasti umbes nelja tunni vältel. Tavaliselt hakkab muusika mängimine pihta peale keskööd. Nii x. xxxxx kui ka x. xxxxxxxx öörahu sai rikutud, sest nad ei saanud enam valju muusika tõttu magada. R. xxxxxxxx ütluste kohaselt politsei saabudes L. Konsap lõpetab muusika mängimise, kuid politsei lahkudes, 10-15 minutit hiljem paneb muusika uuesti käima. x. xxxxxxx arvab, et ka
- jaanuaril oli nii. Häirekeskusesse helistab x. xxxxxxx, kui viskab 2
(12)üle ning tund aega ei ole saanud magama jääda. Häirekeskusesse helistamisi on seoses öise muusikaga olnud korduvalt. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt sai ta 25.01.2020 patrullpolitseinikuna tööl olles juhtimiskeskuselt väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressile xxxxxxxx x seoses valju muusikaga. Sündmuskohale jõudes oli kuulda muusikat maja ette ja trepikotta. Tegemist oli esimese korruse vasakpoolse korteriga. Esimese hooga koputustele keegi ei reageerinud. Kui lugude vahele tekkis paus ja vaikus, siis ühel hetkel koputamise peale uks avati ning uksele tulid meesterahvas ja naisterahvas, kes olid silmnähtavalt alkoholijoobes, kuid said ka ise aru, et muusika oli vali. Kuna L. Konsap kohtuistungile ei ilmunud, tugineb kohus VTMS § 98 lg 5 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlustele (tl 9). 3.06.2020 menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlustes on L. Konsap selgitanud, et 25.01.2020 oli tema sünnipäev ning ta viibis koos abikaasaga kodus ja tarvitas alkoholi. Samuti mäletab ta, et politsei käis. L. Konsap möönab, et vahel võib muusika olla kõvemini kui peaks, aga soovib, et talle ei kutsutaks politseid, vaid naabrid tuleks ja ütleks seda. 31.01.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 12) ja 25.01.2020 helisalvestistelt (failide nimetused 20200125_040154_053758707 ja 20200125_084514_053758707, tl 44) nähtub, et x. xxxxxxx helistas 25.01.2020 öösel Häirekeskusesse seoses sellega, et xxxxxxxx x korteris nr x käib alates kella kaheteistkümnest pidu ning ei saa magada. Mängib vali muusika. 25.01.2020 hommikul tehtud teises kõnes andis x. xxxxxxx Häirekeskusele teada, et kui politsei oli neid korrale kutsunud ja läks ära, pandi tümakat edasi ning pidu algas juba pool üksteist. Hinnates tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi ning asitõendi vaatlusprotokollis ja helisalvestistel kajastuvat kogumis, loeb kohus tõendatuks, et L. Konsap kuulas 25.01.2020 ajavahemikus kella 00.00 – 04.35 oma korteris (asukohaga xxxxxxxx x korter nr x, xxxxxxx) muusikat nii kõvasti, et häiritud oli kõrvaliste isikute, s.o samas majas elavate x. xxxxx ja R. xxxxxxxx öörahu. Nii tunnistajad x. xxxxx kui ka x. xxxxxxx on kinnitanud, et 25.01.2020 pärast südaööd kostis L. Konsapi korterist pikemat aega valju muusikat, mille tõttu x. xxxxx ja x. xxxxxxx ei saanud magada. Kuigi tunnistajatel x. xxxxx ja x. xxxxxxxx oli kohtuistungil raskusi erinevate sündmuste toimumise täpse aja meenutamisel, võimaldavad selles osas teha järeldusi Häirekeskusele tehtud kõne aeg ja sisu. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et kõnede failid sisaldavad endas kõne toimumise kuupäeva ja kellaaega. Häirekeskuse kõnefailist nimetusega 20200125_040154_053758707 tuleneb, et x. xxxxxxx helistas Häirekeskusele 25.01.2020 öösel kella 04.01 ajal. x. xxxxxxx kurtis Häirekeskusele tehtud kõnes, et vali muusika on kostnud alates keskööst. Seega kattuvad tunnistajate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx kohtuistungil antud ütlused x. xxxxxxxx poolt Häirekeskusele avaldatuga, mis suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et L. Konsapi elukohaks olevast korterist kostis 25.01.2020 öösel valju muusikat mitme tunni vältel alates keskööst. Ka tunnistaja x. xxxxxxxx sõnul oli tema xxxxxxxx 5 maja juurde jõudes muusikat kuulda nii välja kui ka trepikotta ja isegi tema koputamist ei kuulnud L. Konsapi korteris olijad enne, kui muusikas tekkis paus. Tunnistajate (sh patrullpolitseiniku) ütluste kokkulangevus muusika valjuse osas suurendab oluliselt tunnistajate ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et muusika oli häirivalt vali. x. xxxxxxxx ütlustest nähtub selgelt, et 25.01.2020 ei olnud tegemist üksnes x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ülereageerimisega, vaid muusika valjus oligi selline, et seda võib n-ö keskmine mõistlik inimene pidada öist aega arvestades häirivaks. Seetõttu saab asuda seisukohale, et L. Konsapi korterist kostuv muusika oli teisi majaelanikke häiriva tugevusega ning rikkus ilmselgelt x. xxxxx ja x. xxxxxxxx öörahu. L. Konsap on ka ise möönnud, et vahel laseb ta 3
(12)muusikat kõvemini kui peaks. L. Konsapi ütlustest tuleneb, et kuigi 25.01.2020 öösel oli ta kodus koos abikaasaga, oli muusika valjult mängima pannud just L. Konsap ise. KorS § 56 lg 2 sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. KorS § 57 kohaselt käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Karistusõiguslik vastutus oluliselt häiriva müra tekitamise eest on sätestatud
§-s 262 (avaliku korra rikkumine), mis näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Riigikohtu hinnangul nimetatud säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Avaliku korra rikkumine
§ 262
mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb muu hulgas käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevuse avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti (RKKKo nr 3-1-1-78-05, p 7.3). Riigikohtu kriminaalkolleegium on muu hulgas märkinud seda, et iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist
§ 262järgi.
Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Seega tuleb süüteo avaliku korra rikkumisena kvalifitseerimisena lisaks tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda (RKKKo nr 3-1-1-102-03, p 8-9; RKKKo nr 3-1-1-78-05, p 7.2; RKKKo nr 3-1-1-707, p 7.1-7.2; RKKKo nr 3-1-1-15-07, p 13; RKKKo nr 3-1-1-24-07, p 6.1; RKKKo nr 3-1-1-29-10, p 7; RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 21). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et
§ 262hõlmab nii Kor
S § 56 lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (RKKKo nr 4-16-6493, p 8-8.2). See tähendab, et KorS
- peatüki
- jagu laiendab avalikus kohas käitumise üldnõuded teatud erandjuhtumitel ka kohtadele, mis ei ole avalikud KorS § 54 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 otsus nr 4-20-618, p 8). Seejuures tuleb silmas pidada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona
§ 262järgi.
Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Samas ei nõua seadus avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist (RKKKo nr 3-1-1-102-03, p 8-9). Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka võimalust, et avaliku korra rikkumist saab toime panna mujal kui avalikus kohas, isegi isiku kodus (RKKKo nr 3-1-1-24-07, p 6 edasiste viidetega). Küll aga on 4
(12)jätkuvalt vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid ja need isikud tuleb kindlaks teha (RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 21-22). Nagu kohus eespool tuvastas, häiris 25.01.2020 öösel xxxxxxxx 5 korteris nr 5 L. Konsapi poolt mängima pandud vali muusika pikema aja jooksul sama maja teises korteris viibivaid naabreid. 25.01.2020 oli laupäevane päev. Muusika mängimine toimus ajavahemikus 00.00 - 04.35. Juhul kui ühe isiku korteris tekitatav müra häirib teistes korterites viibivate isikute rahu, on tegemist KorS § 56 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga. Seega L. Konsap rikkus KorS §-s 56 lg 2 sätestatud keeldu korteris, s.o mujal kui avalikus kohas puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. L. Konsap on täitnud
§ 262lg 1 objektiivse koosseisu.
25.01.2020 bensiini kallamine vaibale ja ähvardamine x. xxxxx ütluste kohaselt avastas ta 25.01.2020 hommikul kella poole kaheksa, kaheksa ajal välja minnes, et trepikojas on bensiinihais ning ta märkas keldrikorrusel tema keldriukse taga oleval vaibal loiku. Vaiba peale oli bensiini valatud. See mõjus x. xxxxxxxx ähvardavalt, sest enne seda käis L. Konsap ukse taga karjumas, et panen teid värdjaid põlema. x. xxxxxxxx ütluste kohaselt tema elukaaslane avastas ühel hommikul, et keldrikorrusele oli bensiini maha valatud. L. Konsap on ühe korra ähvardanud, et paneb korteri ukse põlema, kuid tunnistaja ei täpsustanud kohtuistungil, mis kuupäeval selline ähvardamine aset võis leida. 25.01.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 3-5) nähtub, et 25.01.2020 kella 9.15 ajal on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx külas xxxxxxxx tn x kortermaja teises trepikojas keldrikorrusel paremale poole asuva keldriukse ette pandud rohekas punakale 1 x 1 meetrise mõõduga vaibale valatud bensiinilõhnalist vedelikku (fotod nr 4-5, tl 5) ja terve trepikoda haiseb tugevalt bensiinilõhnalise vedeliku järgi. 3.06.2020 antud ütlustes on L. Konsap selgitanud, et 25.01.2020 hommiku poole pesi ta oma keldriboksis pintsleid bensiiniga, sest soovis korteris ühes kohas koridori värvida. Bensiini ta kuskile ei valanud ning vandaalitsemist korda ei saatnud. L. Konsap ei mäleta, et oleks kedagi näinud ja ähvardanud. Bensiini lõhn sattus trepikotta L. Konsapi keldriboksist. 31.01.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 12) ja 25.01.2020 helisalvestiselt (faili nimetus 20200125_084514_053758707, tl 44) nähtub, et x. xxxxxxx helistas 25.01.2020 hommikul Häirekeskusesse seoses sellega, et xxxxxxxx x L. Konsap pool tundi tagasi röökis, et paneb terve xxxxxxxx põlema ning on keldrikorrusel keldriukse taha vaiba peale bensiini valanud ja terve koridor haiseb. Hinnates tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi ning asitõendi vaatlusprotokollis ja helisalvestisel kajastuvat kogumis, loeb kohus tõendatuks, et L. Konsap 25.01.2020 kella 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja teise trepikoja keldrikorrusel, s.o avalikus kohas valas bensiinilõhnalise vedelikuga üle x. xxxxxxxx kuuluva põrandavaiba ning karjus trepikojas "Panen xxxxxxxx põlema.“ Tunnistajad x. xxxxx ja x. xxxxxxx on kinnitanud, et 25.01.2020 hommikul oli nende keldriukse taga olevale vaibale bensiini valatud. Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on 25.01.2020 hommikul xxxxxxxx x keldrikorrusel ukse ette pandud vaibal olnud bensiinilõhnaline vedelik. Tunnistaja x. xxxxx ütlustest tuleneb, et ta avastas bensiini vaibale kallamise 25.01.2020 kella poole kaheksa, kaheksa paiku. 25.01.2020 Häirekeskuse kõne failist 5
(12)nimetusega 20200125_084514_053758707 tuleneb, et x. xxxxxxx helistas Häirekeskusesse 25.01.2020 kell 8.45. x. xxxxxxx on Häirekeskusele tehtud kõnes teatanud, et L. Konsap pool tundi tagasi röökis xxxxxxxx põlema panekust. Eeltoodust tulenevalt võis bensiini maha kallamine aset leida 25.01.2020 hommikul kella 8 paiku, nagu on märgitud väärteoprotokollis. Et ta 25.01.2020 hommikul midagi bensiiniga xxxxxxxx x teise trepikoja keldrikorrusel tegi, pole eitanud ka menetlusalune isik ise, kuid tema väitel pesi ta oma keldriboksis pintsleid. Kohtu arvates ei ole L. Konsapi ütlused oma keldriboksis bensiiniga pintslite pesemise kohta usaldusväärsed ja tuleb seetõttu tõendite kogumist välja jätta. L. Konsapi ütlused on antud kohtu arvates vastutusest vabanemise eesmärgil ning ei ole pintslite pesemise osas tõsiseltvõetavad. Esiteks on menetlusaluse isiku väide, et ta bensiiniga toimetas ainult oma keldriboksis, ümber lükatud sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatuga, mille kohaselt bensiinilõhnaline vedelik oli keldriukse ees oleval vaibal. L. Konsapi ütluste usaldusäärsuses annab alust kahelda ka asjaolu, et menetlusalune isik samal hommikul ähvardas xxxxxxxx põlema panna. Sellise sisuga ähvardust on kuulnud tunnistajad x. xxxxxxx ja K. xxxxx. Et L. Konsap ähvardas 25.01.2020 hommikul xxxxxxxx põlema panna, on R. xxxxxxx avaldanud ka samal hommikul Häirekeskusele tehtud kõnes. Kattuvus x. xxxxxxxx Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatu ja kohtuistungil antud ütluste vahel suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et L. Konsap karjus 25.01.2020 hommikul xxxxxxxx x maja trepikojas, et paneb xxxxxxxx põlema. Asjaolu, et L. Konsap ähvardamise hetkel trepikojas kedagi ei näinud, ei kahanda tunnistajate ütluste usaldusväärsust ega muuda ähvardamist olematuks. Seda on kuulnud oma korteris viibinud x. xxxxxxx ja x. xxxxx. On ka eluliselt usutav, et kõva häälega (karjudes) trepikojas öeldut võisid tunnistajad x. xxxxxxx ja x. xxxxx kuulda ka oma korterisse. Avalikus kohas ähvardamise toimepanemiseks ei pea ähvarduse adressaat silmaga nähtav olema, vaid võib viibida ka näiteks korteris. KorS § 54 sätestab, et avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 lg 1 p-de 2, 7 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada ning reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RKKKo nr 3-1-1-102-03, p 8-9; RKKKo nr 3-1-1-7-07, p 7.1). Riigikohus on näiteks asunud seisukohale, et ridaelamu sisehoov on avalik koht, kuna kaasomanikud ei ole toimepanijaga isiklikult seotud (RKKKo nr 3-1-1-93-14, p 7). Tunnistajate ütlustest tuleneb ja on näha ka sündmuskoha vaatlusprotokollist, et xxxxxxx alevikus asuv xxxxxxxx x on korterimaja. Kohtu hinnangul tuleb kortermaja trepikoda lugeda avalikuks kohaks, sõltumata sellest, kas trepikoja välisuks on lukustatud või mitte. x. xxxxxxx on Häirekeskusele tehtud kõnes muuhulgas avaldanud, et xxxxxxxx x teise trepikoja välisuks ei ole öösiti lukustatud. Seega on xxxxxxxx x kortermaja trepikotta võimalik igal ajal pääseda ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Kuna x. xxxxx oli vaip jäetud trepikoja keldrikorrusele keldriukse taha, siis saab seda vaipa lugeda avalikus kasutuses olevaks asjaks, sest sellele vaibale võivad kõrvalise kontrollita jalgu pühkida sisuliselt kõik sinna sattuvad isikud. Kohus on kindlaks teinud, et L. Konsap kallas kortermaja trepikoja keldrikorrusel, s.o avalikus kohas ühiskasutuses olevale x. xxxxx vaibale bensiinilõhnalist vedelikku. x. xxxxx kinnitusel oli vaip vana ja kahju talle ei tekkinud, mistõttu puudub alus selle rikkumist käsitleda eraldi süüteona väheväärtusliku vara vastu. Ent kohtu hinnangul L. Konsapi toimepandu tervikuna (keldrikorrusel asuvale vaibale bensiinilõhnalise vedeliku valamine ja trepikojas karjumine „Panen xxxxxxxx põlema“) on vaadeldav
§ 262lg 1 objektiivse koosseisu täitmisena. L. Konsap 6
(12)vaibale bensiinilõhnalist vedelikku kallates muutis selle täiesti kasutuskõlbmatuks. Vaibale tuleohtliku vedeliku valamine koos sõnalise ähvardusega ühiseks elukohaks olev xxxxxxxx põlema panna hirmutas teisi kortermajas elavaid isikuid - x. xxxxxxx ja x. xxxxx. Seega L. Konsap rikkus KorS §-s 55 lg 1 p 2 ja 7 sätestatut. 8.03.2020 muusika mängimine Tunnistajate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ütluste kohaselt oli 8.03.2020 öösel vastu hommikut jälle L. Konsapi korteris pidu. K. xxxxx ütluste kohaselt oli vali muusika pikaajaliselt. x. xxxxxxxx ütluste kohaselt kestis see vähemalt poolteist tundi, mis häiris nende öörahu. Kui politsei poole tunni pärast tuli, oli L. Konsapil muusika pandud vait. Kui politsei ära läks, läks muusika edasi. Vali muusika mõjus häirivalt ning unerahu oli rikutud. Tunnistaja xxxxxx xxxxx sõnul 8.03.2020 pärast südaööd sündmuskohale jõudes oli väljast kosta muusikat, mis tuli trepikoja esimese korruse korterist. Kui politseinikud selgitasid korteris viibivale mehele ja naisele, et sellisel kellaajal peaks ka naabritega arvestama, siis nad ei tahtnud sellest väga aru saada. Isikud olid alkoholi tarbinud ning tahtsid pidutseda. Mees aga lubas, et rohkem muusikat ei tule. Kui patrull ära sõitis, tuli uus väljakutse, et ikka on samasugune lärm. Siis läksid politseinikud tagasi ning lärmi oli uuesti korterist kuulda. Seetõttu toimetati L. Konsap kainenema. 10.03.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 28) ja 8.03.2020 helisalvestistelt (failide nimetused 20200308_040737_053758707 ja 20200308_051046_053758707, tl 44) nähtub, et x. xxxxxxx helistas 8.03.2020 öösel Häirekeskusesse seoses sellega, et xxxxxxxx 5 korteris nr 5 naabrid rikuvad öörahu, sest kuulavad all väga kõvasti muusikat. Naabriga ei ole mõtet vestelda, sest juba aasta aega mängib naaber lolli. Tegemist on pideva probleemiga. Pärast patrulli esimest kohal käimist helistas x. xxxxxxx uuesti Häirekeskusesse ja rääkis, et politsei läks ära, aga naaber paneb oma muusikat kõvasti jälle edasi. 3.06.2020 antud ütlustes on L. Konsap selgitanud, et mäletab 8.03.2020 politsei külaskäiku seoses muusikaga ning kainestusmajja toimetamist. Hinnates tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi ning asitõendi vaatlusprotokollis ja helisalvestistel kajastuvat kogumis, loeb kohus tõendatuks, et L. Konsap 8.03.2020 ajavahemikus kella 02.30 – 05.10 kuulas oma korteris (asukohaga xxxxxxxx x korter nr x, xxxxxxx) muusikat nii kõvasti, et häiritud oli kõrvaliste isikute, s.o samas majas elavate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx öörahu. Nii tunnistajad x. xxxxx kui ka x. xxxxxxx on kinnitanud, et 8.03.2020 öösel vastu hommikut kostis L. Konsapi korterist pikaajaliselt valju muusikat. Kuigi tunnistajatel x. xxxxx ja x. xxxxxxxx oli kohtuistungil raskusi erinevate sündmuste toimumise täpse aja meenutamisel, võimaldavad selles osas teha järeldusi Häirekeskusele tehtud kõnede aeg ja sisu. Nii tuleneb x. xxxxxxxx Häirekeskusele tehtud kõnede failidest nimetustega 20200308_040737_053758707 ja 20200308_051046_053758707, et x. xxxxxxx helistas Häirekeskusesse esimest korda 8.03.2020 kell 04.07 ja teist korda kell 05.10. x. xxxxxxx kurtis Häirekeskusele tehtud kõnedes, et naaber kuulab muusikat väga kõvasti. Seega kattuvad tunnistajate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx kohtuistungil antud ütlused x. xxxxxxxx Häirekeskusele avaldatuga, mis suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et L. Konsapi korterist kostis 8.03.2020 öösel valju muusikat. Kuigi tunnistaja K. xxxxx pole osanud konkretiseerida, kaua vali muusika kestis, on tunnistaja x. xxxxxxx kinnitanud, et see kestis vähemalt poolteist tundi. Kuna x. xxxxxxx helistas Häirekeskusesse 8.03.2020 esimest korda kell 04.07, järeldub eeltoodust, et L. Konsap kuulas muusikat valjult vähemalt alates kella 02.30-st. Tõendid on kattuvad asjaolus, et peale politseipatrulli L. Konsapi 7
(12)juurest lahkumist hakkas 8.03.2020 öösel tema korterist uuesti kostma valju muusikat ning tunnistaja x. xxxxxxxx Häirekeskusele kell 05.10 tehtud teise telefonikõne peale naasis politsei sündmuskohale. Seega saab asuda seisukohale, et vali muusika kostis L. Konsapi korterist kuni kella 05.10-ni. Ka tunnistaja x. xxxxx sõnul oli pärast südaööd tema xxxxxxxx x juurde jõudes muusikat kuulda ka väljas, samuti oli L. Konsapi korterist tulenevat lärmi kuulda teist korda sündmuskohale saabudes. Tunnistajate (sh patrullpolitseiniku) ütluste kokkulangevus muusika valjuse osas suurendab oluliselt tunnistajate ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et muusika oli häirivalt vali. x. xxxxx ütlustest nähtub selgelt, et 8.03.2020 ei olnud tegemist üksnes x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ülereageerimisega, vaid muusika valjus oligi selline, et seda võib n-ö keskmine mõistlik inimene pidada öist aega arvestades häirivaks. Seetõttu saab asuda seisukohale, et L. Konsapi korterist kostuv muusika oli teisi majaelanikke häiriva tugevusega ning rikkus ilmselgelt x. xxxxx ja x. xxxxxxxx öörahu. L. Konsap on ka ise möönnud, et vahel laseb ta muusikat kõvemini kui peaks. L. Konsap pole eitanud asjaolu, et kuigi 8.03.2020 öösel oli ta kodus koos abikaasaga, oli muusika valjult mängima pannud just L. Konsap ise. Nagu kohus eespool tuvastas, häiris 8.03.2020 öösel xxxxxxxx x korteris nr x L. Konsapi poolt mängima pandud vali muusika pikema aja jooksul sama maja teises korteris viibivaid naabreid. 8.03.2020 oli pühapäevane päev. Muusika mängimine toimus ajavahemikus kell 02.30 - 05.10. Juhul kui ühe isiku korteris tekitatav müra häirib teistes korterites viibivate isikute rahu, on tegemist KorS § 56 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga. Seega L. Konsap rikkus KorS §-s 56 lg 2 sätestatud keeldu korteris, s.o mujal kui avalikus kohas puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. L. Konsap on täitnud
§ 262lg 1 objektiivse koosseisu.
1.05.2020 muusika mängimine Tunnistajate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ütluste kohaselt tuli 1.05.2020 L. Konsapi korterist peale keskööd pikema aja jooksul valju muusikat, mis häiris öörahu. x. xxxxxxxx ütluste kohaselt oli see kella poole ühe või ühe ajal. Politsei käis ka hiljem seal, kuid x. xxxxxxx politseid ise enam välja ei kutsunud. Tunnistaja xxxxx xxxxx ütluste kohaselt sai ta patrullpolitseinikuna 1. mai öösel tööl olles kuskil kella 3 paiku väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressile xxxxxxxx tn x. Väljakutse oli saanud ka eelmine patrull, kuid nemad ei saanud vist korterisse sisse. x. xxxx jõudis paarimehega sündmuskohale natuke enne poolt nelja. Koridori astudes oli kuulda korterist muusikat ja jutukõminat. Korterisse sisenedes oli muusika nii tugev, et ei olnud võimalik rääkida. Korteris viibivad mees ja naine olid alkoholijoobes. L. Konsapi abikaasa xxxxxx xxxxxx lubas naisterahva magama panna ning muusikat mitte rohkem mängima panna. Kuna oli teada, et sealt võib veel tulla väljakutse, jäid politseinikud mõneks minutiks küla vahele. Paarikümne minuti pärast suundusid nad korteri juurde tagasi. Paarimees ütles maja tagant, et korterist on muusikat ka välja kuulda. Seejärel sisenes patrull uuesti korterisse. Korteris mängis taas muusika sama kõvasti kui eelmisel korral. L. Konsap keeldus politseiga koostööd tegemast, ei saanud aru öörahu ajal naabrite häirimise lubamatusest ja hakkas naabreid süüdistama ning muutus üleolevaks. L. Konsap toimetati seetõttu arestimajja kainenema. 3.06.2020 menetlusaluse isikuna antud ütlustes on L. Konsap selgitanud, et 1.05.2020 oli ta koos abikaasaga kodus, tarbisid alkoholi ja muusika mängis. Ta ise ei oska alati hinnata muusika kõvadust ja kui palju see naabreid häirib. L. Konsapi kurvastuseks ei tule naabrid kahjuks tema ukse taha ise ütlema, et ta paneks muusika vaiksemaks, kui see neid häirib. L. Konsapi muusika häirib ainult ühte naabrit, teised ei ole tema teada avaldusi teinud. Naabrite xxxxx ja xxxxx on kahjuks 8
(12)suhted halvad ja omavaheline suhtlemine sisuliselt null. Viimane kord pani L. Konsap peale politsei lahkumist nimelt uuesti muusika kõvasti mängima ning siis ta viidi Võru kainestusmajja. 14.05.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 40) ja 1.05.2020 patrulli vormikaamera videosalvestistelt (failide nimetused E102475_E102474_BCU_P19622_2020-04-30_225043000_732953982 ja E102565_E102564_BCU_P25177_2020-05-01_002357000_945797471, tl 44) nähtub, et 1.05.2020 ajavahemikus kella 1.53.37 – 1.54.09 patrullile esimesel korrusel asuva vasakpoolse korteri ust koputamise peale ei avatud. Muusika aga keerati kinni. Patrulli teistkordsel saabumisel on alates kella 3.24.04 kuulda trepikojas tümpsuvat muusikat. Kui patrull suundub esimesel korrusel asuva vasakpoolse korteri ukse juurde, siis on tümpsuvat muusikat selgemini kuulda (alates kell 3.24.15). Kell 3.24.27 – 3.27.29 on korterist kuulda kellegi kõvahäälset huilgamist, hääletoon viitab naisterahvale. Ukse avab meesterahvas ja uksele tuleb patrulliga rääkima ka naisterahvas (L. Konsap). L. Konsap ütleb politseinikule, et „äkki on neil probleemid, mitte meil. Ma arvan, et äkki on neil seal üleval probleemid, neil on kogu aeg probleemid, sest me ei saa juba aasta aega läbi. Aga neil on väga raske sealt ülevalt trepikojast tegelt alla tulla onju ja koputada naabritele uksele ja öelda, et kui muusika häirib, siis tulge ja koputage onju.“ Temaga koos korteris olev meesterahvas ütleb L. Konsapile, et lõpetame selle asja nüüd ära ja üritab teda tagasi hoida. Meesterahvas tutvustab ennast korteri omanikuna ja kutsub politsei korterisse. Korteris on kuulda valju muusikat, kuid mees lülitab muusika välja. L. Konsap selgitab, et teiste naabritega ei ole tal probleeme, neil on ainult ühed ja samad naabrid kogu aeg, kogu aeg ja neil on probleemid. Tund, kaks tagasi politsei korteri ukse taga käimise kohta ei osanud naine ja mees midagi patrullile öelda. Politsei selgituse peale, et ei või öörahu ajal teha seda, mida tahab, vastab L. Konsap, et ei tee alati seda. Hinnates tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi ning asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestistel kajastuvat kogumis loeb kohus tõendatuks, et L. Konsap 1.05.2020 ajavahemikus kella 01.00 - 03.23 kuulas oma korteris (asukohaga xxxxxxxx x korter nr x, xxxxxxx) muusikat nii kõvasti, et häiritud oli kõrvaliste isikute, s.o samas majas elavate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx öörahu. Nii tunnistajad x. xxxxx kui ka x. xxxxxxx on kinnitanud, et 1.05.2020 kostis L. Konsapi korterist peale keskööd pikema aja vältel valju muusikat, mis häiris nende öörahu. Väärteoprotokollis on L. Konsapile ette heidetud valju muusika mängimist 1.05.2020 alates kella 01.25 kuni 02.59. Tunnistaja x. xxxxxxxx sõnul võis see aset leida kella poole ühe või ühe ajal. Kuigi tunnistajatel x. xxxxx ja x. xxxxxxxx oli kohtuistungil raskusi erinevate sündmuste toimumise täpse aja meenutamisel ja käesoleva episoodi puhul puudub Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, võimaldavad selles osas teha järeldusi sündmuskohal käinud patrullpolitseinike vormikaamerate salvestised. Nii nähtub nendest, et esimene patrull käis sündmuskohal 1.05.2020 ajavahemikus kella 01.53.37 – 01.54.09 ja teine patrull jõudis sinna kell 03.24. On eluliselt usutav, et mõningane aeg kulus politseil ka väljakutsele reageerimiseks, mistõttu võis x. xxxxxxxx väljakutse toimuda 1.05.2020 öösel kella 1 paiku. Seega võis vali muusika alguse saada ka juba kella 1 paiku, nagu on kohtuistungil kinnitanud tunnistaja x. xxxxxxx. Nagu kinnitab patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis (fail nimetusega E102475_E102474_BCU_P19622_2020-0430_225043000_732953982), esimese patrulli sündmuskohalt lahkudes L. Konsapi korterist valju muusikat ei kostnud. Tunnistaja x. xxxxx ütlused ja patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis (fail nimetusega E102565_E102564_BCU_P25177_2020-05-01_002357000_945797471) tõendavad, et politseipatrulli sündmuskohale naastes kella 03.24 ajal oli L. Konsapi korteris muusika uuesti kõvasti mängima pandud. Tunnistaja S. xxxxx sõnul korterisse sisenedes oli muusika nii kõva, et ei olnud võimalik rääkida ning teist korda maja juurde tagasi tulles oli muusikat isegi maja taga väljas kuulda. Tunnistajate (sh patrullpolitseiniku) ütluste kokkulangevus muusika valjuse osas suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust selles, et muusika oli häirivalt vali. x. xxxxx ütlustest ja vormikaamera salvestiselt (millelt on kuulda trepikojas muusika mängimist just L. 9
(12)Konsapi korteri ukse taga) tuleneb selgelt, et 1.05.2020 öösel ei olnud tegemist üksnes x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ülereageerimisega, vaid muusika valjus oligi selline, et seda võib n-ö keskmine mõistlik inimene pidada öist aega arvestades häirivaks. L. Konsap on ka ise möönnud, et vahel laseb ta muusikat kõvemini kui peaks. L. Konsapi ütlustest tuleneb, et kuigi 1.05.2020 öösel oli ta kodus koos abikaasaga, oli muusika valjult mängima pannud just L. Konsap ise. Nagu kohus eespool tuvastas, häiris 1.05.2020 öösel xxxxxxxx x korteris nr x L. Konsapi poolt mängima pandud vali muusika pikema aja jooksul sama maja teises korteris viibivaid naabreid. 1.05.2020 oli reedene päev, kuid riigipüha. Muusika mängimine toimus faktiliselt ajavahemikus kella 01.00 - 03.
- Väärteoprotokollis on L. Konsapile ette heidetud valju muusika mängimist 1.05.2020 üksnes kella 01.25 - 02.59 vahelisel ajal. Vältimaks süüdistuse piiridest väljumist asub ka kohus seisukohale, et L. Konsapile on etteheidetav valju muusika kuulamine 1.05.2020 ajavahemikus kella 01.25 - 02.
- Juhul kui ühe isiku korteris tekitatav müra häirib teistes korterites viibivate isikute rahu, on tegemist KorS § 56 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga. Seega L. Konsap rikkus KorS §-s 56 lg 2 sätestatud keeldu korteris, s.o mujal kui avalikus kohas puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. L. Konsap on täitnud
§ 262lg 1 objektiivse koosseisu.
Seoses L. Konsapi etteheitega, et naabrid ei tule talle ütlema, et ta paneks muusika vaiksemaks, kui see neid häirib, märgib kohus järgmist. Kohtu arvates ei tee L. Konsapi poolt toimepandud öörahu rikkumisi 25.01.2020, 8.03.2020 ja 1.05.2020 olematuks asjaolu, et x. xxxxxxx kutsus välja politsei selle asemel, et ise minna L. Konsapiga rääkima. Tunnistajate x. xxxxxxxx ja x. xxxxx ning menetlusaluse isiku enda ütlustest tuleneb ilmselgelt, et heanaaberlikud suhted neil tõesti puuduvad. Arvestades rikkumiste arvukust ja asjaolu, et L. Konsap on kõigil juhtudel olnud alkoholijoobes, puudub alus eeldada, et x. xxxxxxxx pöördumine L. Konsapi poole oleks olnud tulemuslik. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt on muusika kuulamisest L. Konsapiga juttu olnud ja ühel korral viimane ka lubas, et enam ei tee, aga paari päeva pärast tegi jälle. x. xxxxx ütluste kohaselt on majas elavad mitmed pensionärid samuti kurtnud valju muusika üle, kuid nad ei lähe kaebama, sest kardavad L. Konsapit tema agressiivse käitumise tõttu. x. xxxxxxxx väidab samuti, et L. Konsap on vägivaldne. Selliste kartuste olemasolul (isegi kui need ei ole võib-olla täielikult põhjendatud) ei olegi kohtu arvates ilma politsei sekkumiseta mõistlik rahurikkujat korrale kutsuma minna ja seda eriti veel siis, kui õigusrikkuja on teadaolevalt joobeseisundis. L. Konsap on naabritele teadaolevalt öörahu rikkumise ajal eranditult alkoholijoobes (seda tõendavad ka politseiametnikest tunnistajad ja 1.05.2020 patrulli vormikaamera videosalvestis). Joobes isiku käitumine aga võib olla täiesti ettearvamatu ning kujutada ohtu kõrvalise isiku tervisele ja mõnikord isegi elule. Ka politsei 1.05.2020 vormikaamera videosalvestiselt on näha, et L. Konsap käitub alkoholijoobes väljakutsuvalt ning lausa ootab, et naabrid tuleksid tema juurde valju muusika kohta etteheiteid tegema. Selline L. Konsapi käitumine viitab kohtu arvates juba eelnevale valmisolekule agressiivseks käitumiseks, konfliktiks naabritega, millise olukorra eskaleerumise vältimiseks tulekski kutsuda politsei. Samuti ei väära avaliku korra rikkumisi 25.01.2020, 8.03.2020 ja 1.05.2020 asjaolu, et L. Konsapi sõnul on tema peale kaevanud terve maja peale ainult ülemised naabrid x. xxxxx ja x. xxxxxxx. Nagu kohus eespool tuvastas, pole valju muusikat kuulnud mitte ainult x. xxxxxxx ja x. xxxxx, vaid ka sündmuskohal käinud politseiametnikud. Piisab ainult ühest kõrvalisest füüsilisest isikust, kelle igapäevast elu objektiivselt valju muusikaga öötundidel häiritakse ning sellega on ka
§ 262lg 1 koosseis täidetud.
Asjaolu, et teised naabrid (kas kartusest, millele viitas kohtuistungil tunnistaja x. xxxxx, või mingist muust asjaolust tingituna) pole L. Konsapi öörahu rikkumiste osas kaebusi esitanud, ei tähenda, et valju muusikaga antud asjas tunnistajateks olevate naabrite öörahu ei rikutud. 10
(12)
§ 12lg 3 1.
lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus.
§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Nagu kohus eespool tuvastas, kuulas L. Konsap 25.01.2020 ajavahemikus kella 00.00 – 04.35, 8.03.2020 ajavahemikus kella 02.30 – 05.10 ja 1.05.2020 ajavahemikus kella 01.25 - 02.59 oma korteris (asukohaga xxxxxxxx x korter nr x, xxxxxxx) muusikat nii kõvasti, et häiritud oli kõrvaliste isikute, s.o samas majas teisel korrusel elavate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx öörahu. L. Konsap rikkus KorS §-s 56 lg 2 sätestatut. L. Konsap on ka ise möönnud, et ta vahel kuulab muusikat kõvemini kui peaks. Ka on ta kinnitanud, et 1.05.2020 öösel pani peale politsei lahkumist muusika kõvemini mängima nimelt. Kuulates öisel ajal (kui igasugused muud hääled majas puuduvad) kortermajas muusikat nii kõvasti, et see kostab ülemise korruse korterisse ja ka trepikotta ning isegi välja (nagu tõendavad sündmuskohal käinud patrullpolitseinike ütlused), pidas L. Konsap võimalikuks ja möönis, et tekitab valju muusikaga müra, mis häirib naabrite öörahu. Igale normaalse elukogemusega inimesele on arusaadav, et öörahu ajal kortermajas valjult muusika mängimine pole aktsepteeritav. Nagu kohus eespool tuvastas, jätkas L. Konsap valju muusika kuulamist mitmel korral isegi pärast politseipatrulli lahkumist (8.03.2020 ja 1.05.2020). Igal juhul pidi menetlusalusel isikul arusaam oma käitumise lubamatusest tekkima pärast seda, kui politsei oli talle teada andnud, et ta segab valju muusika kuulamisega oma naabreid. Kuid L. Konsap jätkas sellest hoolimata müra tekitamist seni, kuni politseinikud ta kainenema viisid. Seetõttu ei saa tõsiselt suhtuda L. Konsapi väitesse, et ta ei saa aru, kui kõvasti tema korteris muusika mängib. Pärast patrulli külaskäiku uuesti muusika valjult mängima panemine näitab ilmselgelt, et L. Konsapil on kindel soov ja eesmärk naabreid valju muusikaga häirida ning provotseerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik tegutses 25.01.2020 öörahu rikkumise toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega
§ 16
lg 4 mõttes ning 8.03.2020 ja 1.05.2020 öörahu rikkumise toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega
§ 16lg 3 mõttes.
Seega on L. Konsap täitnud ka
§ 262lg 1 subjektiivse koosseisu.
Nagu kohus eespool tuvastas, L. Konsap 25.01.2020 kella 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja teises trepikojas, s.o avalikus kohas valas bensiinilõhnalise vedelikuga üle avalikus kasutuses oleva x. xxxxxxxx kuuluva põrandavaiba ning karjus trepikojas "Panen xxxxxxxx põlema,“ millega hirmutas teisi kortermajas elavaid isikuid - x. xxxxxxx ja x. xxxxx. Seega L. Konsap rikkus KorS §s 55 lg 1 p 2 ja 7 sätestatut. L. Konsapi toimepandut tervikuna vaadeldes kohus leiab, et L. Konsap tegutses 25.01.2020 hommikul avaliku korra rikkumist toime pannes vähemalt kaudse tahtlusega
§ 16lg 4 tähenduses.
Kallates maha bensiini ja ähvardades ühiseks elukohaks olev maja põlema panna, pidi L.Konsap ka ise aru saama, et see mõjub teistele majaelanikele hirmutavalt. L. Konsapi tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus kvalifitseerib L. Konsapi poolt toimepandud süüteod
§ 262lg 1 järgi.
Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et
§st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks (RKKKo nr 3-1-1-106-04, p 9). Kuna käesoleva väärteomenetluse esemesse kuulusid L. Konsapi neli tegu, mis kõik vastasid avaliku korra rikkumise koosseisule, tuleb kohtul mõista menetlusalusele isikule üks karistus.
§ 262
lg 1 näeb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti.
§ 56
lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 11
(12)hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüd väärtegude toimepanemisel tuleb pidada suureks. L. Konsap, pannes kolme kuu jooksul toime kolmel korral mitmeid tunde kestvad öörahu rikkumised (sh otsese tahtlusega), ähvardades avalikus kohas naabreid ja rikkudes avalikus kasutuses olevat asja, on sellise käitumisega näidanud üles äärmist lugupidamatust kehtivate reeglite vastu. Menetlusaluse isiku käitumine on olnud täiesti ükskõikne ja üleolev, sest ta jätkas kahel korral (8.03.2020 ja 1.05.2020) valju muusika mängimist ka peale politseipatrulli lahkumist. Öörahu rikkumise lõpetamiseks oli politsei sunnitud L. Konsapi kahel korral kainenema toimetama. L. Konsapi süüd suurendab asjaolu, et teda on 23.12.2019 karistatud avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga ja vastav karistus on 27.06.2020 karistusregistri väljatrüki kohaselt (tl 15) kehtiv. L. Konsap on 3.03.2020 tasunud 23.12.2019 kohtuvälise menetleja otsusega nr 2610,19,006501/6 mõistetud rahatrahvi. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi muuhulgas siis, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. KarRS § 25 lg 1 p 1 järgi registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab muuhulgas põhikaristuse ärakandmisest. KarRS § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et L. Konsap omas vaidlusaluste süütegude toimepanemise ajal ka teist kehtivat karistust
§ 262lg 1 järgi, ent see on käesolevaks ajaks kustunud.
Käesoleva kohtuotsuse tegemisel saab kohus tugineda L. Konsapile 23.12.2019 kohtuvälise menetleja otsusega nr 2610,19,006501/6 määratud karistusele. Uute analoogiliste süütegude toimepanemine annab alust järelduseks, et menetlusalune isik ei ole eelmisest karistusest õppust võtnud. L. Konsap ei ole mõistnud, et kortermajas elamisel kehtivad ühiselu reeglid, millest üks reegel on kohustus kinni pidada öörahust. Süüd vähendavaid asjaolusid L. Konsapi puhul ei esine. L. Konsapi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse eesmärgiks on muuhulgas mõjutada süüdlast edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L. Konsapi puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga ning maakohus nõustub selle seisukohaga. Menetlusalune isik on juba varasemalt pannud toime praeguses väärteoasjas arutluse all olevate tegudega samalaadse rikkumise ning teda on selle eest karistatud rahatrahviga, mis aga ei ole L. Konsapit õiguskuulekale teele suunanud. L. Konsap on korduvalt pikemaja aja jooksul jätkanud naabrite öörahu häirimist valju muusikaga, millele on lisandunud avalikus kohas ähvardamine ja avalikus kasutuses oleva asja rikkumine. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul L. Konsapi suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. L. Konsap tuleb karistada raskemaliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna L. Konsap käesoleval ajal omab ainult ühte kehtivat karistust ja pole varem aresti kandnud, võib käesolevas asjas mõistetav arest olla sanktsiooni keskmisest veidi väiksem, s.o 12 päeva. Asja juures on 2 CD-R-i Häirekeskuse kõnesalvestistega ja 1 DVD-RW patrullpolitseinike rinnakaamera salvestistega, mille kohus jätab VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 12
(12)