Obsah (5)

§ 162§ 654§ 652§ 175§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-5047 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande T

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja II ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ja kulude kandmist ei nähtunud ka toimikust, siis kostja II menetluskulusid kindlaks ei määrata.

1. Kostja I põhjendatud õigusteenuse osutamise mahuks on 62 tundi ja 20 minutit tunnitasuga 130,36 eurot, kogusummas 8125,77 eurot (käibemaksuta), millele lisandub tõendite saamise kulu 21,67 eurot. Seega tuleb hagejal kostjale I hüvitada 8147,44 eurot ja tasumisega viivitamisel tasuda seaduses sätestatud määras viivist.
2. Põhjendatud ei ole kostja I kulud transpordile suurusega 2,25 eurot, sest tegemist ei olnud õigusabi osutamiseks vajaliku kuluga. Esindajatel on Tallinna piires võimalik istungile jõudmiseks kasutada tasuta ühistransporti.
3. Kostjat I esindas menetluses kaks esindajat ja õigusabikulud on kahe esindaja kulud. Käesolev menetlus ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et kahe lepingulise esindaja kasutamine oleks olnud vajalik ja põhjendatud.
4. Hagi tagamise osas seisukoha koostamiseks kokku 7 tundi ja 10 minutit on põhjendatud 4 tunni ulatuses, arvestades seisukoha mahtu ja sisu. Vastuse koostamiseks hagile, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu 10 tundi. Hageja 21.06.2018 seisukoha analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega koostamisega seoses äritoimiku dokumentide analüüsimiseks on põhjendatud ajakuluks 11 tundi, arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid ja nende mahtu. 17.12.2018 eelistungi ettevalmistumiseks ja sellele osalemiseks, mis kestis 1 tund ja 30 minutit, on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi ja 30 minutit. 06.05.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks on põhjendatud ajakulu valmistumiseks 1 tund ja 1 tund istungil osalemiseks. Viimaseks istungiks valmistumiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund. Viimane (s.o 11.09.2019) istung kestis 2 tundi, mistõttu tuleb kostja I esindaja ajakulule lisada 2 tundi. Muus osas on kostja I esindamiseks kulunud aeg põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Kostja I esindaja tunnitasu 130,36 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja mõistlik. Hageja apellatsioonkaebus
5. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
6. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja jättis hageja väidetele osaliselt vastamata.
7. Maakohus jättis tuvastamata, millised on need konkreetsed hagejale omistatavad teod, ilma milleta ei oleks Sangaste loss omanikku vahetanud, et need teod on juriidiliselt ebakorrektsed või moraalselt taunitavad ning et neid sai toime panna üksnes hageja ja mida ei oleks samas olukorras teinud ükski teine isik. Tehingud Sangaste lossiga on hagejaga seotud samal määral, kui mistahes muu vallavalitsuse või volikogu liikmega. Ainus vahe on see, et QQ on hageja tädipoeg aga see ei tõenda, et hageja tegutses tema huvides. 15
8. OÜ Sangaste Mõis asutamine oli praktikas laialdaselt kasutatav toimimine, kus valla mingi ettevõte antakse üle eraõiguslikus vormis äriühingule, mis oli sageli lausa eelduseks nt struktuuritoetuste saamisel. See, et vallal ei olnud enam omandiõigus lossile, ei tähendanud automaatselt seda, et see oleks ebakohane, sest vald sai kinnistu omandi vastu samas väärtuses osaluse äriühingus.
9. Põhjendamatu on hagejale ette heita, et otsused võeti vastu tema ettepanekul, mis ei olnud moraalselt taunitavad ega juriidiliselt ebakorrektsed. Otsused võttis vastu volikogu. Seega ei ole määrav, kelle ettepanekul otsustus tehti. Hageja ei olnud volikogu liige ega volikogu esimees. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et vastava idee autoriks oli hageja ainuisikuliselt, sest võimalikud tegevused ja variandid arutati läbi kollektiivselt. Kohus on jätnud tähele panemata, et lahendada tuli lossi investeerimisega seonduv seoses võimalusega kaasata selleks struktuuritoetust, mitte lihtsalt vallavanema initsiatiiv lossi omaniku vahetamiseks.
10. Kohtu käsitlus OÜ Sangaste Mõis sissemaksetega on õigusvastane. Esmalt ei ole kohus hageja selgituste ja tõenditega arvestanud. Kohus jättis tähele panemata, et vandeaudiitor RR lähtus uuemast (s.o 22.01.2015) hindamisaktist ning selle, et hindamisaktis on arvestatud lossi väärtust investeeringute tegemise järgselt (s.o koos OÜ Lossihaldus ja SA Sangaste Loss mitterahaliste sissemaksetega). Kohus on meelevaldselt seostanud hagejaga teiste OÜ Sangaste Mõis osanike mitterahaliste sissemaksete väärtuste hindamise. Arvestades ÄS § 143 lg-d 1 ja 3 ning § 142, oli see audiitori kohustus.
11. Maakohus leidis ebaõigesti, et omavalitsuse otsus lõpetada valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis oli midagi sellist, mida saaks tehingu heaks kiitnud isikule (vallavolikogule) ette heita. Vald müüs lossi omava äriühingu osa, mitte ei andnud seda tasuta ära. Asjaolu, et selle eest tasumine toimub tulevikus, ei saa olla määrav. Omandajaks oli MTÜ Sangaste Asundused, mille liige oli ka vald ise ja selline asjaolu oli piisavaks, et lugeda ostja usaldusväärseks ilma täiendava tagatiseta. Seejuures puudub vaidlus, et siiani on lepingut täidetud. Lisaks on vallal õigus kuni osakute eest täieliku tasumiseni ka need tagasi saada (vt lepingu lisa 4 p 5), millega kohus ei arvestanud.
12. Valla põhjus osaluse müümisel oli see, et tal puudusid vahendid lossi renoveerimiseks ja isegi omaosaluse maksmiseks EAS poolt finantseeritud projektis. Puudus ka võimalus saada omaosaluse katmiseks Maaelu Edendamise SA-lt laenu, sest seda ei anta kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingule. Seega oli valla jaoks osaluse müümine parimaks perspektiiviks ja võimaluseks lossi renoveerimisel, mis kaalusid üles iga hinna eest omandi säilitamise.
13. Meelevaldsed on kohtu järeldused tunnistaja ütluste kohta. Ainuüksi hageja teema ettekandmisest ja valla esindamisest ei ole põhjendatud teha järeldust, et see oli hageja ainuidee. Tegemist on väikse omavalitsusega, kus sageli arutati teemasid läbi mitteformaalsetel kohtumistel. Lisaks ei olnud ükski ettekanne ja ettepanek volikogule kohustuslik, vaid vastupidi, volikogul oli pädevus otsustada, kas kiita ettepanek heaks või mitte.
14. Müügi eesmärk oli kohaliku kogukonna huvide realiseerimine lossi renoveerimisega, mis on saavutatud. Siiani ei ole ükski isik tehingut vaidlustanud ja Rahandusministeeriumi hinnang ongi vaid hinnanguks jäänud. Hagejale etteheidetav tegevus taandub tema ettekannetele ja seejärel volikogu volitusel valla esindamisele ehk siis vallavanema tavapärase töö tegemisele. Ainuüksi see, et hagejal on tädipoeg, kes on olnud eelnevalt 15 aastat sama lossi rentnik avaliku enampakkumise võitmise tulemusena, ei saa olla määravaks hagejale etteheidete tegemisel. 16
15. MTÜ Sangaste Asundused põhikirja muutmine oli tingitud sellest, et ei tekiks liikmete ebavõrdset ja õigusvastast kohtlemist ning valla eelistamist. Kohtu etteheited hagejale pärast OÜ Sangaste Mõis osade võõrandamist on alusetud, sest need ei olnud hageja kontrolli all.
16. Arvestades seda, et SA Sangaste Loss juhatus järgib nõukogu, kuhu kuulusid DD, GG ja RR, seaduslikke korraldusi, on kohus ebaõigesti järeldanud, et tulenevalt SAS § 18 lg-test 1 ja 3 saab QQ kui sihtasutuse juhatuse liiget pidada isikuks, kelle kontrolli all sihtasutus oli. Seega on ebaõige väide, et enamusosaluse olid selleks hetkeks omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad, sest tegelikult kontrollis QQ vaid 49,60% osalust.
17. Ebaõige on kohtu järeldus, et lause „XX ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida“ on väärtushinnang. Tegevus on alati faktiline. Kohus jättis tähele panemata, hageja andis kokkulepitult ajakirjanikuga intervjuu pärast istungit, kuid arvestades saate eksitavat kokku monteerimist on jäetud mulje, nagu hageja oleks keeldunud intervjuu andmisest.
18. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et lause „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ ei ole faktiväide, millega viidatakse kuriteole, minimaalselt moraalselt hukka mõistetavale teole. Kohus ei põhjendanud, miks tädipoeg kuulub „pere“ hulka, arvestades seda, et perekonnaks defineeritakse esmalt isikute kooslust, keda ühendab abielu või põlvnemine ning kes jagavad kodu, ühiseid ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Kuna tõendatud ei ole, et hageja tegi tädipoja kasuks vallale ebasoodsaid tehinguid, siis on tegemist valeväitega.
19. Arvestades seda, et kostja II suhtes esitatud nõuded kattuvad kostja I osas esitatud nõuetega, siis on ebaõiged maakohtu järeldused kostja II osas hagi rahuldamata jäetud osas samadel põhjendustel kui kostja I suhtes. Kostja I vastuapellatsioonkaebus
20. Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagejalt välja mõistmata menetluskulude hüvitise 8147,44 eurot ületavas osas ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt täiendavalt välja menetluskulude hüvitis suurusega 5889,92 eurot.
21. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja I menetluskulude nimekiri sisaldab kahe esindaja ajakulu nn dubleerituna. Nõustuda ei saa sellega, et asja keerukus, mis sisaldas hulgaliselt faktilisi asjaolusid, ei õigustanud kulutusi kahele lepingulisele esindajale.
22. Eeltoodud põhjustel on kohus ebaõigesti leidnud, et põhjendatud on vaid ühe esindaja ajakulu hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamiseks 4 tunni ulatuses, vastuse koostamiseks hagile vaid 10 tunni ulatuses ning hageja 21.06.2018 seisukoha analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega koostamisega seoses äritoimiku dokumentide analüüsimiseks vaid 11 tunni ulatuses.
23. Põhjendamatult on maakohus jätnud transpordikulu 2,25 eurot välja mõistmata, sest lepingulise esindaja sõidukulu ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et kohtusse sõitmiseks on võimalik kasutada ühistransporti. Vastused apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusele
24. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.

1. Hageja palus kohustada kostjaid ümber lükkama tema poolt vaidlustatud ebaõiged faktiväited. Muu hulgas palus hageja ümber lükata ja avaldada, et ta ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida. Ilmselt on hageja eksinud hagiavalduses nõude sõnastusega ja ta soovib, et ümber lükatakse väide, et ta on proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida. Maakohus leidis õigesti, et artiklis ja saates ei ole sellist väidet avaldatud. Saates oli üldine lause „Vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ See, et hageja arvates jättis vaidlusalune saade mulje, nagu ta oleks keeldunud intervjuu andmisest, ei ole ebaõige faktiväite avaldamine. Ringkonnakohus leiab, et faktiväidet, mida kostjad ei ole esitanud, ei saa ümber lükata ja hagi selles osas rahuldada. Seetõttu on asjakohatud maakohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt juhul, kui sellise väite esitamist võiks isegi järeldada, oleks tegemist kohase väärtushinnanguga.
2. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et väärtushinnang on sõna „näppama“ lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“. Sellega ei ole kostja I avaldanud, et hageja pani toime kuriteo, nagu hageja ka apellatsioonimenetluses leiab. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist, mistõttu oleks hagi tulnud juba sel põhjusel jätta eelmärgitud osas rahuldamata. Ka selle väite osas on asjakohatu maakohtu seisukoht, et eelnimetatud väärtushinnang on kohane. 100.Vaidlustatud faktiväidete õigsuse hindamisel ei oma tähtsust, kas vaidlusaluste tehingute tegemine oli vallale kasulik või kahjulik. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad kohtuotsuse põhjendused osas, milles kohus andis hinnangu OÜ Sangaste Mõis osanike poolt tehtud mitterahalistele sissemaksetele ja OÜ Sangaste Mõis osa müümise tingimustele. 101.Käesoleva otsuse eelmistes punktides märgitud osas tuleb maakohtu põhjendused otsusest välja jätta ja seetõttu puudub vajadus anda hinnang apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad maakohtu eelmärgitud seisukohti. 102.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel muus osas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

103.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 104. Tõele ei vasta hageja väide, nagu ei oleks maakohus tuvastanud, milliste hageja tehtud toimingute ja tehingutega jäi vald jäi Sangaste lossist ilma. Maakohus on selle nõuetekohaselt tuvastanud. Kohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel andma hinnangut sellele, kas mõni teine isik oleks samas olukorras teinud midagi teisiti, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. 105.Nõustuda ei saa väitega, et tehingud Sangaste lossiga on hagejaga seotud samal määral, kui ükskõik millise muu vallavalitsuse või volikogu liikmega. Maakohus tuvastas, et vastavate volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise algataja ja istungitel ettekandja oli hageja ning otsused ja tehingud tehti tema soovitatud tingimustel. Muu hulgas hindas maakohus selles 18 osas õigesti tunnistaja FF ütlusi. Tehingud viisid lõpptulemusena selleni, et hageja tädipoja QQ-ga seotud äriühingud said Sangaste lossi kinnistu omanikuks OÜ Sangaste Mõis kaudu. QQ ja tema abikaasa on ise kinnitanud, et OÜ Sangaste Mõis on nende kontrolli all olev äriühing. 106.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tädipoja QQ kontrolli all oli 54,54% OÜ Sangaste Mõis osadest, mitte 49,60%, millele hageja jätkuvalt tugineb. Maakohus arvestas seejuures õigesti asjaolu, et SA Sangaste Loss põhikirja järgi oli selle asutajatele antud suur pädevus ja otsustusõigus. Üheks asutajaks oli OÜ Lossihaldus, mis oli QQ kontrolli all. Maakohus leidis õigesti, et eeltoodust tulenevalt omas ta kontrolli ka SA Sangaste Loss üle. 107.Lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ kasutatud sõna „perele“ hindas maakohus õigesti selliselt, nagu tavaline mõistlik lugeja või vaataja seda mõistaks, st pere laiemas tähenduses hõlmab ka lähemaid sugulasi, kelleks saab pidada ka tädipoega. 108.Kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjaolusid ja tõendeid teisiti ning teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata osas, milles kohus jättis hagi mõlema kostja suhtes rahuldamata. 109.Kostja I vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tema kasuks hagejalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. 110.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 111.Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus põhjalikult menetluskulude nimekirjas välja toodud toiminguid ja kulusid ning põhjendas, millisel määral on need põhjendatud ja vajalikud ning millises osas mitte. Kostjal I oli maakohtu menetluses kaks esindajat. Maakohus ei toonud välja seda, kumma esindaja ajakulu ta mingi toimingu osas arvestab, vaid andis hinnangu sellele, milline ajakulu oli kliendi õiguste kaitsmiseks põhjendatud ja mõistlikult vajalik. Seejuures arvestas kohus kõiki esindajate tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning ka asja vähest keerukust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud ajakulu 103,5 tundi (lisandub ajakulu 11.09.2019 istungil osalemise eest 2 tundi) on ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et tehtud toimingutele kulus rohkem aega, kui maakohus arvesse võttis. 112.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et transpordikulu 2,25 eurot maakohtusse sõitmiseks ei ole õigusabi osutamiseks vajalik kulu, mille hageja peaks kostjale I hüvitama. Vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. 113.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle kaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

114.Kostja I taotluse kohaselt on tema menetluskuludeks apellatsioonimenetluses õigusabikulud 1599 euro suuruses summas (käibemaksuta) 11,10 töötunni eest, millele lisandub kulu seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega vastavalt istungi kestusele, 19 samuti vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Esindaja tunnihind on 144 eurot, v.a kohtuistungil osalemise osas, milles see on 170 eurot (käibemaksuta). 115.

178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, st vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seoses kantud kulud jäävad neid kandnud isikute endi kanda. Seega ei pea hageja kostjale I hüvitama vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 2,20 tundi, sellele esitatud hageja vastusega tutvumise ajakulu 0,80 tundi, kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ning osaliselt ringkonnakohtu istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu, mis seondub vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega. Muus osas on kostja I esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ja nende ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistliku suurusega ka esindaja tunnitasu 144 eurot käibemaksuta). Põhjendatud ei ole arvestada kõrgemat tunnihinda istungil osalemise aja eest, mistõttu lähtub ringkonnakohus ka selles osas tunnihinnast suurusega 144 eurot. 116.Eeltoodu alusel tuleb hagejal hüvitada kostjale I apellatsioonimenetluses õigusabikulud esindaja 9 töötunni eest tunnihinnaga 144 eurot, kokku 1296 euro suuruses summas (käibemaksuta). 117.Kostja I taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale I kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 118.Kostjal II hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 20