Obsah (20)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 146§ 65§ 158§ 157§ 162§ 163§ 28§ 165§ 193§ 23§ 169§ 170§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S.-A. S. (pankrotis

§ 153lg 1 p 2) Tunnustatud Jaotise nõue € % 1.

2. Võlausaldaja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu 448,00 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 2387,40 Kohtutäitur K. P. 566,98 VäljaSaamata makse € nõue € 13,17 0,00 448,00 70,17 16,66 0,00 0,00 2387,40 566,98 III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) 1. Võlausaldaja Aktiva Finants OÜ Tunnustatud Jaotise nõue € % Välja

Saamata makse € nõue € 2690,63 0,00 100,00 2690,63 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihalduri tasuks S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses 315 eurot, millele lisandub käibemaks summas 63 eurot, kokku summas 378 eurot. Kinnitada pankrotihaldur Margo Normann vajalikud ja põhjendatud kulud S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses summas 98,40 eurot, sh käibemaks. 4.
2. Pankrotihalduri tasu summas 276,81 eurot, sh käibemaks, hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt. 4.
3. Anda S.-A. S. (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu (summas 101,19 eurot, sh käibemaks) ning kulude (summas 98,40 eurot, sh käibemaks) hüvitamiseks riigi vahenditest kogusummas 199,59 eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri tasu ning kulude katteks riigi vahenditest 199,59 eurot, sh käibemaks, büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Normann & Partnerid, arveldusarve nr XXX.
4. Algatada S.-A. S. (pankrotis, isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta S.-A. S. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada S.-A. S. täitma usaldusisiku kohustusi ise.
2. Vangistuses viibides kehtib S.-A. S. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta
4. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.
5. Kuni S.-A. S. viibib XXX, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. veebruaril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku XXX ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
7. veebruaril
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
10. veebruaril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
11. Pärast S.-A. S. XXX tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta
12. augustil ja
13. veebruaril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
14. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata menetlusosalistele. Resolutsiooni neljanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Jõustunud määrus saata teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 14. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 09.09.

1. a määrusega välja S.-A. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.12.
2. a. Tartu Maakohtu 21.02.
3. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 18.01.
4. a esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule järgmised taotlused:
5. lõpetada S.-A. S. (isikukood XXX) pankrotimenetlus;
6. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest S.-A. S. pankrotimenetluses;
7. määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 378 € (sh käibemaks);
8. kinnitada pankrotihalduri Margo Normanni poolt ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 98,40 € (sh käibemaks);
9. Pankrotihalduri tasu 276,81 € jätta S.-A. S. kanda.
10. Pankrotihalduri tasu 101,19 € ja kulud 98,40 € hüvitada riigi vahenditest ning määrata maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr XXX;
11. algatada S.-A. S. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus avaldas 21.01.
12. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus S.-A. S. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 11.02.
13. a maksta kohtu deposiiti 300,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta S.-A. S. kannab XXX. Tema isikukontole laekuvatest summadest on pankrotipessa alates pankroti väljakuulutamisest laekunud 276,81 €. II Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta 1)

§ 146

lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: Ajutise halduri tasu 432,00 EUR Ajutise halduri kulutused 44,40 EUR Ajutise halduri tasu ja kulud on hüvitatud riigivahenditest. 2)

§ 65

lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (§ 23. Ajutise halduri tasu). Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: • võlausaldajate I koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund • nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund • jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi • aruande koostamine – 1 tund Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 3,5 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 3,5*90=315 €, millele lisandub käibemaks 63 €, kokku 378 €. Pankrotihalduri vajalikud kulud (bürookulud pankrotiperioodil: kommunaalmaksed, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad) on 82 €, millele lisandub käibemaks 16,40 €, kokku 98,40 €. Pankrotihalduri tasust on 276,81 € on võimalik tasuda pankrotipessa laekunud rahast. Ülejäänud halduritasu summas 101,19 € (378-276,81) ja pankrotihalduri kulude 98,40 € hüvitamist taotleb haldur riigi vahenditest. III Andmed jaotise alusel väljamakstava raha kohta Jaotusettepanek on kinnitatud kohtumäärusega. Jaotisi ei ole võimalik S.-A. S. pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu. II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja Tunnustatud nõue eurodes Jaotise % 1.

Eesti Vabariik 13,17 Sotsiaalkindlustusameti kaudu 448,00

1. Eesti Vabariik Maksu- ja 70,17 Tolliameti kaudu 2387,40
2. Kohtutäitur K. P. 566,98 16,66 Kokku 3402,38 100 III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 3) Võlausaldaja Tunnustatud nõue eurodes Jaotise % 1.

Aktiva Finants OÜ 2690,93 100 Tunnustatud nõuete kogusumma on 6 093,31 eurot. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid ei olnud. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärk Tunnustatud Jaotise VäljaSaamata nõue € % makse € nõue € Võlausaldaja

1. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu 448,00 13,17 0,00 448,00
3. Eesti Vabariik MaksuTolliameti kaudu Kohtutäitur K. P. ja 2387,40 566,98 70,17 16,66 0,00 0,00 2387,40 566,98 III rahuldamisjärk
4. Võlausaldaja Aktiva Finants OÜ Tunnustatud Jaotise nõue € % VäljaSaamata makse € nõue € 2690,63 0,00 100,00 2690,63 VIII Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud 44,40 €. Pankrotihalduri kulud 98,40 € Kohtukulusid ei ole. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Üle 50% võlgnevustest on tekkinud võlgniku õigusvastase tegevuse tõttu algatatud kriminaalasja menetluskuludena. S.-A. S. mõisteti süüdi 27.04.
5. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX. Ta kannab XXXX. Kriminaalasjast tuleneva võlgnevuse suurus on kokku 2835,40 €. Võlgniku eeldatav vabanemise aeg on oktoobris 2025.a. XI Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158

lõike 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad rahalised vahendid, taotleb pankrotihaldur lõpetada S.-A. S. pankrotimenetluse raugemise tõttu. XII Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Pankrotihaldur leiab, et pankrotiseaduse § 171 lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise küsimuse. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse oma pankrotiavalduses. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid S.-A. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib kohus kohustada võlgnikku S.-A. S. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. XIII Info võlausaldajate kontode ja viitenumbrite/selgituste kohta Jrk nr Võlausaldaja Konto number Viitenumber 1. Sotsiaalkindlustusamet XXX SEB Pank või XXX Swedbank XXX 2. 3. 4. Maksu- ja Tolliamet Kohtutäitur K. P. Julianus Inkasso OÜ XXX XXX XXX XXX XXX KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses, vaid muu asjaolu.

§ 165lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest S.-A.

S. pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 3,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 315 eurot, millele lisandub käibemaks summas 63 eurot, kokku summas 378 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Margo Normann taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 315 eurot, millele lisandub käibemaks summas 63 eurot, kokku summas 378 eurot. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud terve pankrotimenetluse vältel summas 98,40 eurot (sh käibemaks). Tegemist on büroo kuludega. Kohus kinnitab pankrotihaldur Margo Normanni vajalikud ja põhjendatud kulud S.-A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses taotletud summas. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu ning kulude kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 199,59 eurot, sh käibemaks, ning tasu ülejäänud osas, st summas 276,81 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu ning kulud summas 199,59 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Margo Normanni pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamiseks 199,59 eurot, sh käibemaks, Advokaadibüroole Normann & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osas ehk summas 276,81 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel või menetluse raugemisel. S.-A. S. esitas 22.04.2019. a kohtule avalduse, milles palub algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Avalduses sisalduvad ka kinnitused vastavalt

§ 170

lg-le 2.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole S.-A. S. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S.-A. S. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et S.-A. S.on võimeline täitma usaldusisiku kohustusi ning kohustab S.-A. S. täitma usaldusisiku kohustusi oma kohustustest vabastamise menetluses ise. Kohus kohustab S.-A. S. XXX ajal esitama kord aastas (iga aasta

1. veebruaril) ning pärast XXX kaks korda aastas (iga aasta
2. augustil ja
3. veebruaril) kohtule aruandeid. S.-A. S. vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast XXX tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. XXX viibides kehtib S.-A. S. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab XXX töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad XXX isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse XXX isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse XXX XXX kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui XXX vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast XXX vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. veebruaril). TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. S.-A. S. on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik