Tsiviilasi nr 2-20-11061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-2

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale II Ü. T., kes on samal ajal ka kostja I seaduslik esindaja, kätte 04.11.

1. Dokumendid jäeti postkasti aadressil XXX. Dokumente ei õnnestunud korduvalt kätte toimetada e-postiga ega postiteenuseid kasutades isiklikult allkirja vatsu üle anda. 22.10.2020 kohtunik helistas Ü. T., kes palus dokumendid nimetatud aadressil postkasti jätta. Tegemist on ka kostja I registrijärgse asukohaga. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ning põhjendused esitab üksnes osas, millises kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata.

1. Hageja palus TB Keelekoda OÜ-lt ja Ü. T. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja mõista 12.09.
2. a laenulepingu nr XXX alusel laenu põhiosa suuruses 9302,02 eurot, intressi suuruses 1162,45 eurot, hagi esitamise aja seisuga arvestatud viivis suuruses 681,69 eurot, edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,25% päevas alates 01.08.
3. a kuni põhinõude suuruses 9302,02 eurot lõpliku tasumiseni, ning võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot.
4. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi Tsiviilasi nr 2-20-11061 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Praegu ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal võiks sissenõudmiskulude osas olla suurem kahjuhüvitise nõue kui seaduses sätestatud 40 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja I poolt tasutust arvestanud 90 eurot hinnakirjajärgsete tasuliste võlateatiste katteks. Tasuliste võlateatiste näol saab tegemist olla võla sissenõudmise kuludega. Seega puudus hagejal õigus nõuda kostjalt I tasuliste võlateatiste eest 90 eurot. Sissenõudmiskulud olid põhjendatud üksnes 40 euro ulatuses ning ülejäänud 50 eurot tuleb ümber arvestada teiste kohustuste katteks. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja täiendav nõue võla sissenõudmiskulude summas 45 eurot hüvitamiseks, kuna võla sissenõudmiskulude hüvitise piirmäär oli juba täidetud.
5. Enamtasutud sissenõudmiskulu tasuliste võlateatiste eest summas 50 eurot tuleb ümber arvestada teiste kohustuste katteks. Laenulepingu üldtingimuste p 3.17 (tlk 9) kohaselt loetakse laekuvatest summadest esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seonduvad kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel intress ja lõpuks laenusumma. Eelnevast tulenevalt tuleb võlateatiste eest alusetult tasutud 50 eurot ümber arvestada viivise tasumisena. Seega on kostjate sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus hageja ees 631,69 eurot (681,69 – 50 = 631,69).
6. Ülejäänud osas on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 444lg 3 alusel kohus hagi rahuldamist ei põhjenda.

Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 11 096,16 eurot, millest laenu põhiosa 9302,02 eurot, intress 1162,45 eurot, hagi esitamise aja seisuga arvestatud viivis suuruses 631,69 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,25% päevas alates 01.08.2020. a kuni põhinõude suuruses 9302,02 eurot lõpliku tasumiseni. Kostja II Ü. T. vastutus on vastavalt käenduslepingule piiratud 22 150 euroga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi peaaegu täielikku rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 8. Hageja on menetluskulude suurusena märkinud 750 eurot, mis koosneb kulutustest riigilõivule. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu see tuleb kostjatelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik