Obsah (6)

§ 152§ 45§ 2§ 43§ 151§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-253 Määruse kuupäev 15. detsember 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XX kaebus Tartu Vangla 27.12.2019.a otsuse nr 6-24/6871-2 tühist

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse seda sätet ka olukorras, kus haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus oma mõju ja tähenduse kaebaja suhtes kaotanud. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks vaidlustatud otsus praegu või tulevikus mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Tühistamisnõue on muutunud ainetuks ja on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Tühistamisnõude menetlus tuleb lõpetada. 12.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus on selgitanud, et

§ 152

lg 2 kohaldamisel ei ole kohus seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud

§ 45lg 2.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (Riigikohtu 28.10.2020.a määrus kohtuasjas 3-20-580, p 12).

1. Kaebaja taotles menetluse jätkamist põhjendusel, et ta on esitanud vastustajale kahju hüvitamise taotluse ning soovib pärast selle lahendamist täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kohus tõlgendab kaebaja avaldust nii, et kaebaja soovis minna tühistamisnõudelt üle vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. Kohus ei tõlgenda kaebaja avaldust taotlusena kaebuse muutmiseks, kuna kaebaja ei esitanud sellist taotlust, vaid üksnes viitas võimalusele, et ta esitab taotluse tulevikus. Lisaks ei oleks hüvitamisnõue taotluse esitamise seisuga lubatav - Tartu Vangla 05.03.2020.a otsust ei ole enam võimalik vaidlustada kaebetähtaja möödumise tõttu ning kaebaja 22.10.2020 esitatud kahju hüvitamise taotlust ei olnud avalduse esitamise seisuga lahendatud. Kui kaebaja seda soovib, on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõudes uus kaebus.
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhistanud, et menetluse jätkamine on tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis puudub tal vajadus kaitsta tulevikus 3 oma õigusi seoses paigutamisega Tartu Vanglas.

§ 2

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kui tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa enam kuidagi kaebaja õigusi puudutada, siis ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus ei ole määruse punktis 9 toodud asjaolusid arvestades käesoleva kohtuasja menetluse jätkamiseks piisav. Kaebaja on kahju hüvitamise nõudega juba kohtu poole pöördunud kohtuasjas 3-20-445 ning kaebus tagastati seetõttu, et kaebaja ei tasunud riigilõivu. See näitab, et kaebaja väidetav huvi esitada kahju hüvitamise nõue on paljasõnaline. Lisaks on vaieldav, kas kaebajal on veel säilinud võimalus taotleda avavanglasse paigutamise menetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kaebaja on sellekohase taotluse vanglale varem juba esitanud ning riigivastutuse seaduse § 17 lg 2 sätestatud kaebetähtaeg arvates selle taotluse lahendamisest on möödunud. 15. Kokkuvõttes lõpetab kohus menetluse tühistamisnõudes

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

See tähendab, et kohtule ei saa uuesti esitada konkreetse vaidlustatud otsuse ehk Tartu Vangla 27.12.2019.a otsuse nr 6-24/6871-2 tühistamise nõuet. Kohustamisnõue 16. Kohus jätab kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui kaebaja on vabanenud, siis ei ole vastustajal võimalik otsustada tema avavanglasse ümberpaigutamise üle. Muud otsustused

1. Kui kohus asja sisuliselt ei lahenda, siis ei uuri ja ei hinda kohus ka tõendeid. Sh puudub vajadus võtta asja juurde 07.05.2020.a määrusega küsitud kaebaja riskihindamise ankeeti nr 150741, mille vastustaja esitas kohtule 08.06.
2. Kohus tagastab selle tõendi vastustajale. Sel juhul langeb ära ka küsimus, kas tuleks piirata kaebaja õigust selle dokumendiga tutvuda ja sellest ärakirju saada.
3. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastamisele.

Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele isikule ja kontole ta riigilõivu tasumist soovib. Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4