) § 214, § 217 lg 1, § 217-1 lg 1, § 246 lg 2, § 248 lg 1, § 249 lg 1 ja 2, § 250, Autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) § 68 järgi Menetlusalune isik Mihhail Bobkov isikukood 38303205214, XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel – vene keel, töökoht XXX Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Rahu 38, Jõhvi. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Mihhail Bobkov Kohtuvälise menetleja esindaja – E B Ida Jõhvi prefektuuri Tunnistaja – K T Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 28.09.
Lisaks rikkus juht regulaarsetele ööpäevastele puhkeaegadele kehtestatud nõudeid järgmistel perioodidel: 02.07.2020 kella 08:03 kuni 03.07.2020 kella 08:03 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 11 minutit, 03.07.2020 kella 09:31 kuni 04.07.2020 kella 09:31 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 23 minutit, 07.07.2020 kella 22:28 kuni 09.07.2020 kella 01:10 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 6 tundi ja 02 minutit, 10.07.2020 kella 08:19 kuni 11.07.2020 kella 08:19 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 7 tundi ja 18 minutit, 13.07.2020 kella 10:16 kuni 14.07.2020 kella 10:16 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi ja 58 minutit, 16.07.2020 kella 12.11 kuni 17.07.2020 kella 04:20 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 49 minutit, 23.07.2020 kella 11:13 kuni 24.07.2020 kella 11:13 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 08 minutit, kuigi antud perioodidel oli lubatud regulaarset ööpäevast puhkeaega lühendada 9 tunnini. Lisaks rikkus juht regulaarse ööpäevase sõiduaja nõudeid järgmisel perioodil: 07.07.2020 kella 22:28 kuni 09.07.2020 kella 01:10 oli juhi ööpäevase sõiduaja kestvus 13 tundi ja 45 minutit, kuigi lubatud oli ööpäevast sõiduaega pikendada kuni 10 tunnini. Samuti rikkus juht vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendatud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 08.07.2020 kella 16:16 kuni kella 22:11 oli kasutatud sõiduaja kestvus 5 tundi ja 3 minutit, 13.07.2020 kella 10:16 kuni kella 16:36 oli kasutatud sõiduaja kestvus 5 tundi ja 9 minutit. Lisaks rikkus juht iganädalasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. 05.07.2020 kella 15:22 kuni 07.07.2020 kella 04:14 kasutas kehtestatust lühemat iganädalast puhkeaega (36 tundi ja 52 minutit), kuigi nõutud oli mitte vähem kui 45 tundi. Lisaks puudusid juhil kontrollimisel esitamiseks juhikaardile kantud käsitsi digitaalseid kandeid, salvestuslehti või digitaalse sõidumeetriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 järgmiste perioodide kohta: 01.07.2020 kella 00:00 kuni 02.07.2020 kella 03:13, 04.07.2020 kella 01:08 kuni 05.07.2020 kella 02:53, 05.07.2020 kella 15:22 kuni 07.07.2020 kella 04:12, 18.07.2020 kella 22:23 kuni 20.07.2020 kella 03:59, 21.07.2020 kella 11:32 kuni 23.07.2020 kella 11:05 ja 27.07.2020 kella 21:09 kuni 29.07.2020 kella 06:53, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. 3 Lisaks jättis M. Bobkov digitaalsesse sõidumeetrikusse sisestamata riigitähise, kus ta igapäevast tööpäeva alustas või lõpetas järgmistel kuupäevadel: 09.07.2020, 10.07.2020, 11.07.2020, 12.07.2020, 13.07.2020, 16.07.
sätestab vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.
lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 1 kohaselt veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 1 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle 5 võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik M. Bobkov juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeetrikut, kuigi juht jättis sõidumeetriku kasutamata ajavahemikel 10.07.2020 kell 23.41 kuni 11.07.2020 kell 00.13; 17.07.2020 kell 04.22 kuni kell 04.26 ja 23.07.2020 kell 01.04 kuni 01.09 ei kasutanud sõidumeetrikut. Samuti ei laienenud sõidukile Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja
Kohtuistungil menetlusalune isik Mihhail Bobkov tunnistas rikkumist. Menetlusaluse isikuna ülekuulatud M. Bobkov seletas, et 11.07.2020, 17.07.2020 ning 23.07.2020 ületas riigi piiri juhikaardi sisestamata, kuna unustas kaardi sisestada. Väljatrükist nähtuvalt (lk 20-24) ületas Mihhail Bobkov Eesti Vabariigi - Vene Föderatsiooni piiri 10.07.2020 kell 00:13 veoautoga XXX, 17.07.2020 kell 04:26 veoautoga XXX, 23.07.2020 kell 01:04-01:09 veoautoga XXX. Tahhograafi andmete aruandest (lk 17) nähtub, et 10.07.2020 kell 23.41 - 11.07.2020 kell 00.13 juht sõidumeetrikut sõidukis XXX ei kasutanud. 17.07.2020 ning 23.07.2020 sõidumeeriku kasutamata jätmise kohta ei ole väärteotoimikus tahhograafi väljavõtteid. Menetlusalune isik, ei vaidlusta 17.07.2020 ja 23.07.2020 sõidumeeriku kasutamata jätmise episoodi. Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtub, et menetlusalune isik Mihhail Bobkov juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut vastavalt
§-le 131 lg 1, jättis sõidumeeriku kasutamata 10.07.2020 kell 23.41 kuni 11.07.2020 kell 00.13; 17.07.2020 kell 04.22 kuni kell 04.26 ja 23.07.2020 kell 01.04 kuni 01.09. Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 131 lg 3 sätestatud nõudeid. Kohtuistungil tunnistas M. Bobkov rikkumist. Menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt ta teadis oma kohustusest sõidumeetrikut kasutada. Süüteo asjaoludest ning menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Mihhail Bobkov rikkus
lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artiklite 32–37 nõudeid ja pani toime
ettenähtud väärteo.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
-1 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
lg 3 alusel kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 1 kohaselt veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 1 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. Juhid kaitsevad piisavalt salvestuslehti või juhikaarte ega kasuta määrdunud või rikutud salvestuslehti või juhikaarte (lg 2). Juht sisestab digitaalsesse sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus igapäevast tööaega alustati ja kus see lõpetati. (lg 7). Väärteoprotokollist nähtuvalt puudub juhil kontrollimisel esitamiseks juhikaardile kantud käsitsi digitaalseid kandeid, salvestuslehti või digitaalse sõidumeetriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 järgmiste perioodide kohta: 01.07.2020 kella 00:00 kuni 02.07.2020 kella 03:13, 04.07.2020 kella 01:08 kuni 05.07.2020 kella 02:53, 05.07.2020 kella 15:22 kuni 07.07.2020 kella 04:12, 18.07.2020 kella 22:23 kuni 20.07.2020 kella 03:59, 21.07.2020 kella 11:32 kuni 23.07.2020 kella 11:05 ja 27.07.2020 kella 21:09 kuni 29.07.2020 kella 06:53, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Lisaks jättis M. Bobkov digitaalsesse sõidumeetrikusse sisestamata riigitähise, kus igapäevast tööpäeva alustas või lõpetas järgmistel kuupäevadel: 09.07.2020, 10.07.2020, 11.07.2020, 12.07.2020, 13.07.2020, 16.07.
lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artikli 32-37 nõudeid ja pani toime
lg 1 ning § 217-1 lg 1 ettenähtud väärteod.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt kehtestatust üle kahe tunni pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest. 7
lg 1 alusel sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 6 lg 1 alusel ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus M. Bobkov regulaarse ööpäevase sõiduaja nõudeid, nimelt 07.07.2020 kell 22:28 kuni 09.07.2020 kell 01:10 ööpäevase sõiduaja kestvus oli 13 tundi ja 45 minutit, kuigi lubatud oli ööpäevast sõiduaega pikendada kuni 10 tunnini. Seega juht ületas ööpäevase sõiduaja pikkust üle kahe tunni (3 tundi 45 minutit). Menetlusaluse isikuna ülekuulatud M. Bobkov seletas, et rikkus ööpäevase sõiduaja pikkust, kuna oli vaja töö lõpuni teha. Kohtuistungil menetlusalune isik Mihhail Bobkov tunnistas rikkumist. Nädalagraafiku alusel juhtis sõidukit XXX alates 07.07.2020 kellast 22:28 kuni 09.07.2020 kellani 01:10, s.o 13 tundi ja 45 minutit. Seega ületas M. Bobkov ööpäevase sõiduaja pikkust üle kahe tunni, rikkudes sellega liiklusseaduse § 130 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Kohtuistungil tunnistas M. Bobkov rikkumist. Menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt ta on teadlik sellest, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi, aga ta ignoreeris seda, kuna oli vaja tööd lõpuni teha. Süüteo asjaoludest ning menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 6 lg 1 nõudeid ja pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt pärast 4,5-tunnist sõiduaega kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest.
lg 1 alusel sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 7 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest.
lg 1 alusel sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 8 lg 1 alusel peab juht kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Sama artikli lg 2 alusel 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Sama artikli lg 5 alusel erandina lõikest 2 peab juht mitme juhiga sõiduki puhul 30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olema vähemalt 9 tunni pikkune. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus juht regulaarsetele ööpäevastele puhkeaegadele kehtestatud nõudeid: 02.07.2020 kella 08:03 kuni 03.07.2020 kella 08:03 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 11 minutit, 03.07.2020 kella 09:31 kuni 04.07.2020 kella 09:31 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 23 minutit, 10.07.2020 kella 08:19 kuni 11.07.2020 kella 08:19 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 7 tundi ja 18 minutit, 16.07.2020 kella 12.11 kuni 17.07.2020 kella 04:20 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 49 minutit, 23.07.2020 kella 11:13 kuni 24.07.2020 kella 11:13 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 08 minutit, kuigi antud perioodidel oli lubatud regulaarset ööpäevast puhkeaega lühendada 9 tunnini. Menetlusaluse isikuna ülekuulatud M. Bobkov seletas, et arvestas puhkeperioodiks 9 tundi, aga mitte 9 ööpäevast puhkeperioodi. Tunnistaja ütluste kohaselt kontrolli käigus on tuvastatud, et M. Bobkov rikkus töö- ja puhkeaega. M. Bobkov tunnistas kohtuistungil, et olid ööpäevase puhkeaja rikkumised. M. Bobkovi nädalagraafiku alusel (lk 48) ajavahemikul 02.07.2020 kell 08:03 - 03.07.2020 kell 08:03 puhkas ta kellast 23:52 kellani 08:03, s.o 8 tundi 11 minutit, ajavahemikul 03.07.2020 kell 09:31 – 04.07.2020 kell 09:31 puhkas isik kellast 01:08 kellani 09:31, s.o 8 tundi 23 minutit, ajavahemikul 10.07.202 kell 08:19 kuni 11.07.2020 kell 08:19 puhkas isik kellast 01:01 kellani 08:19, s.o 7 tundi 18 minutit, ajavahemikul 16.07.2020 kell 12:11 – 17.07.2020 kell 04:20 puhkas isik 8 tundi 49 minutit, ajavahemikul 23.07.2020 kell 11:13 – 24.07.2020 kell 11:13 puhkas isik kellast 03.05 kellani 11:13, s.o 8 tundi 8 minutit. Ööpäevase puhkeperioodiks on 9 tundi. Seega rikkus M. Bobkov liiklusseaduse § 130 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artiklis 8 sätestatud nõudeid. Kohtuistungil tunnistas M. Bobkov rikkumist. Ta seletas, et arvestas puhkeperioodiks 9 tundi, aga mitte ööpäevast puhkeperioodi. Menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt ta on teadlik sellest, et ööpäevase puhkeperiood peab olema vähemalt 9 tundi. Süüteo asjaoludest ning menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 8 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus juht regulaarsetele ööpäevastele puhkeaegadele kehtestatud nõudeid: 07.07.2020 kella 22:28 kuni 09.07.2020 kella 01:10 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 6 tundi ja 02 minutit, 13.07.2020 kella 10:16 kuni 14.07.2020 kella 10:16 oli juht regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi ja 58 minutit, kuigi antud perioodidel oli lubatud regulaarset ööpäevast puhkeaega lühendada 9 tunnini. Menetlusaluse isikuna ülekuulatud M. Bobkov seletas, et arvestas puhkeperioodiks 9 tundi, aga mitte ööpäevast puhkeperioodi. Tunnistaja ütluste kohaselt kontrolli käigus on tuvastatud, et M. Bobkov rikkus töö- ja puhkeaega. M. Bobkov tunnistas kohtuistungil, et olid ööpäevase puhkeaja rikkumised. M. Bobkovi nädalagraafiku alusel (lk 48) ajavahemikul 07.07.2020 kell 22:28 – 09.07.2020 kell 01:10 puhkas ta 08.07.2020 kellast 04:58 kellani 11:00, s.o 6 tundi 2 minutit, ajavahemikul 13.07.2020 kell 10:16 – 14.07.2020 kell 10:16 puhkas juht 14.07.2020 kellast 04:18 kellani 10:16, s.o 5 tundi 58 minutit. Ööpäevaseks puhkeperioodiks on 9 tundi. M. Bobkovi puhkeaeg oli kehtestatust üle kahe tunni lühem. Seega rikkus M. Bobkov liiklusseaduse § 130 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artiklis 8 sätestatud nõudeid. Kohtuistungil tunnistas M. Bobkov rikkumist. Ta seletas, et arvestas puhkeperioodiks 9 tundi, aga mitte ööpäevast puhkeperiood. Menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt ta on teadlik sellest, et ööpäevase puhkeperiood peab olema vähemalt 9 tundi, tema puhkeaeg oli kehtestatust üle kahe tunni lühem. Süüteo asjaoludest ning menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 8 nõudeid ja pani toime
10
sätestab vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase puhkeaja nõuete rikkumise eest.
lg 1 alusel sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 8 lg 1 alusel peab juht kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Sama artikli lg 2 alusel peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Sama artikli lg 6 alusel peab juht kahe mis tahes üksteisele järgneva nädala jooksul võtma vähemalt järgmised puhkeperioodid: kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või üks regulaarne iganädalane puhkeperiood ja üks vähendatud iganädalane vähemalt 24tunnine puhkeperiood. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeperiood samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu. Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24tunnise ajavahemiku lõppu. Sama artikli lg 7 alusel iganädalaste puhkeperioodide vähendamise eest saadud kompensatoorne puhkeaeg tuleb võtta koos teise vähemalt üheksa tunni pikkuse puhkeperioodiga. Väärteoprotokolli alusel rikkus juht iganädalasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. 05.07.2020 kella 15:22 kuni 07.07.2020 kella 04:14 kasutas kehtestatust lühemat iganädalast puhkeaega (36 tundi ja 52 minutit), kuigi nõutud oli mitte vähem kui 45 tundi. Menetlusaluse isikuna ülekuulatud M. Bobkov seletas, et rikkus iganädalast puhkeaega, kuna arvestas aega ebaõigesti. Kohtuistungil tunnistas M. Bobkov rikkumist. M. Bobkovi nädalagraafiku alusel (lk 48) nädalane puhkeaeg on ajavahemikul alates 05.07.2020 kell 15:22 kuni 07.07.20202 kell 04:14, s.o 36 tundi 52 minutit. Seega rikkus M. Bobkov liiklusseaduse § 130 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artiklis 8 sätestatud iganädalase puhkeajale kehtestatud nõudeid. Kohtuistungil tunnistas M. Bobkov rikkumist. Ta seletas, et rikkus iganädalast puhkeaega, kuna arvestas aega ebaõigesti. Süüteo asjaoludest ning menetlusaluse isiku ütlusest nähtuvalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 8 nõudeid ja pani toime
S
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 11
-1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud otsene tahtlusega seitse erinevat väärtegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus on seisukohal, et Mihhail Bobkov tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel ehk toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel. Kuivõrd toimepandust raskeimat karistust näeb ette
-1 lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
-1 lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel.
-1 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalune isik on korduvalt väärteokorras karistatud, s.h AutoVS § 68,
Menetlusalune isik töötab ametlikult. Vaatamata sellele eelnevalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata, mistõttu ei ole vaatamata töökoha olemasolule põhjendatud veelkord rahatrahvi määramine. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Mihhail Bobkovit ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Mihhail Bobkovit arestiga 15 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Arvestades Mihhail Bobkovi poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumistega, mille raskus on keskmine. Süüd suurendab see, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ning seda, et ta pani seitse erinevat väärtegu toime otsese tahtlusega. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et põhjendatud on käesoleval juhul Mihhail Bobkovit karistada 7 päeva arestiga. Karistusseadustiku § 66 lg 1 alusel mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse 12 osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Arvestades menetlusaluse isiku perekondlikku seisundit, töökoha olemasolu kohaldab kohus KarS § 66 lg 1 sätet ning annab menetlusalusele isikule võimaluse ära kanda 7 (seitse) päeva aresti ositi hiljemalt 31.12.2020 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajas. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et juhul kui ta jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.