) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. jätma need Vastustaja seisukoht
14. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta hageja ema ja kostja vahelised sõnumid, millega kostja soovib tõendada, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt elatise tasumist nõudnud ning hageja ema on hoopis keeldunud kostjalt elatise vastu võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust.
lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid maakohtus esitada. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et hageja ei ole kostjalt elatise tasumist nõudnud ning hageja ema on keeldunud kostjalt elatise vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui 3 2-19-18671 objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt võimalik oma kõiki vastuväiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Samuti pole kostja esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks. 15. Samuti esitas täiendava tõendi hageja. Hageja soovib 21.07.2020 esitatud e-toimiku väljatrükiga tõendada asjaolu, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel selle nõuetekohasust ja leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Seega on hageja tõend asjakohatu ja selle vastuvõtmisest tuleb
16. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab
Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, saab ringkonnakohus uusi asjaolusid ja väiteid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende esitamine ei olnud maakohtus objektiivselt võimalik, seda siis selle tõttu, et asjaolu tekkis maakohtu otsuse tegemise järgselt. Kostja ei ole tuginenud ühelegi nendest olukordadest. Kolleegium leiab, et ehkki
lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, ei ole antud sätte mõttega kooskõlas see, kui kostja hakkab oma vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses esitama. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja väited hageja poolt elatise järjepidevalt nõudmata jätmise ja peretoetuse arvestamise kohta tähelepanuta. 19. Kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks pidanud menetluskulud teisiti jaotama. Kostja viidatud
Ülalpidamisasi sinna hulka ei kuulu. Ülalpidamisasjades on seadusandja ette näinud sõltumata menetluse tulemusest 4 2-19-18671 menetluskulude teistsuguse jaotuse üksnes olukorraks, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (
Hagi rahuldamisel ülalpidamisasjas tuleb maakohtul seega kohaldada eelkõige
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud
21. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-21-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud keskmiselt 80 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot tund (käibemaksuta). 25. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 384 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.