Obsah (8)

§ 113§ 158§ 76§ 142§ 145§ 65§ 152§ 143

Tsiviilasi nr 2-20-13798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13798 H

) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Praegusel juhul oli liisinguandjaks hageja ning liisinguvõtjaks kostja

2. Kostja 2 on vaidlustanud üksnes võlgnevuse suuruse. Kostja 2 hinnangul on võlgnevuse suuruseks ligikaudu 21 000 eurot ning hageja nõuab temalt alusetult liiga suurte summade välja mõistmist. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et kostja 2 vastuväited ei ole asjakohased. Kohus nõustub hageja põhjenduste ja arvestuskäikudega ega hakka neid siinkohal täies ulatuses üle kordama. Kostja 2 hinnangul peaks võlgnevuse kogusumma olema väiksem, kuna lepingutest on näha, et kostjad on tasunud kummagi lepingu sõlmimisel ka avansilise makse. Kohus möönab, et lepingu praegune sõnastus võib olla mõnevõrra segadust tekitav, kuna rendilepingus pole eraldi väljatoodud lepingu kogu hinda. Lepingute p-st 4.
3. nähtub, et kostja on kummagi kauba vastuvõtmisel tasunud ka avansilise makse. Samas ei nähtu kusagilt lepingu tingimustest, et nimetatud anvansilised maksed oleks tulnud rendimaksete kogusummast veel täiendavalt maha 3 Tsiviilasi nr 2-20-13798 lahutada. Seega moodustus rendilepingu hind eelduslikult avansilise makse ja osamaksete summast ning pärast avanasilise makse tasumist pidigi hageja tasuma täiendavalt rendilepingutes ettenähtud igakuiseid rendimakseid. Kostja 2 ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Eelnevast tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue rendilepingust nr XXX tuleneva põhivõla 17 966,02 eurot ja rendilepingust nr XXX tuleneva põhivõla 6462,65 eurot väljamõistmiseks.
4. Kostja 2 on oma vastuväidetes võlgnevuse suuruse arvestamisel lähtunud üksnes võlgnevuse põhisummast, jättes arvestamata tasumisele kuuluvad kõrvalkulud, sh viivised ja intressid. Võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ja mõlema lepingu üldtingimuste p-st 7.1 (tlk 18 ja 45) tulenevalt nõuab hageja viivist määraga 0,15% päevas. Hageja on arvestanud viivist igalt tasumata rendimakselt selle tasumise tähtpäevast kuni lepingu ülesütlemiseni ning seejärel kogusummadelt lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus nõustub hageja arvestusmetoodika ja väljatoodud summadega. Kostja 2 ei ole esitanud viivisearvestusele matemaatilisi ega õiguslikke vastuväiteid. Seetõttu kuulub rahuldamisele hageja nõue lepingust nr XXX tuleneva viivise summas 2986,70 eurot ja rendilepingust nr XXX tuleneva viivise 1126,63 eurot väljamõistmiseks. 8. Lepingumuutmise tasu nõude aluseks on lepingute muutmise kokkulepete p 1.4 (tlk 24 ja 51). Leppetrahvi nõude aluseks on

§ 158lg 1 ja mõlema lepingu üldtingimuste p 7.2.

Kostjad on lepingute sõlmimisel ise selliste tingimustega nõustunud, majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikutena pidid nad lepingute sõlmimisel hindama lepinguga kaasnevaid riske ja tagajärgi. Seetõttu kuulub rahuldamisele hageja nõue rendilepingu nr XXX muutmise tasu 100 eurot, ning leppetrahvi 150 eurot väljamõistmiseks ning samuti rendilepingust nr XXX lepingu muutmise tasu 100 eurot ning trahvide 150 eurot, väljamõistmiseks. Kokku on rendilepingust nr XXX tulenevalt võlgnevus kokku 21 202,72 eurot, millest põhivõlg 17 966,02 eurot, lepingu muutmise tasu 100 eurot, viivis 2986,70 eurot, leppetrahv 150 eurot. Rendilepingust nr XXX tulenevalt kokku 7839,28 euro väljamõistmist, millest põhivõlg 6462,65 eurot, lepingu muutmise tasu 100 eurot, viivis 1126,63 eurot, leppetrahv 150 eurot. Hagi resolutsioonis rendilepingus nr XXX osas märgitud summa 7938,28 eurot on ilmselge arvutusviga, ka igal pool hagi tekstis lähtunud õigest summast 7839,28 eurot. Mõlema lepingu alusel kokku on võlgnevuse suuruseks 29 042 eurot. 9. Kostja 1 Metsatehnika Forester OÜ vastutab põhivõlgnikuna omale lepinguga võetud kohustuste eest.

§ 76lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Seega tuleb kostjalt 1 kui põhivõlgnikult välja mõista lepingutest nr XXX ja XXX tulenev võlgnevus põhi- ja kõrvalnõuete eest kogusummas 29 042 eurot. 10.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kummagi rendilepinguga koos samas dokumendis on kostja 2 sõlminud ka käenduslepingud. Seega on kostja 2 käenduslepingutega kohustunud võlausaldaja (hageja) ees vastutama põhivõlgniku (kostja 1) kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kostja 1 kui põhivõlgnik ning kostja 2 kui käendaja kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kohus selgitab, et solidaarne vastutus tähendab

§ 65

lg 1 kohaselt, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kas mõlemalt kostjalt korraga või ainult ühelt neist. Kui kostja 2 käendajana täidab kostja 1 kohustuse võlausaldaja ees, on tal õigus

§ 152lg 1 alusel esitada kostja 1 vastu tagasinõue.

4 Tsiviilasi nr 2-20-13798

§ 143

lg 2 ja lepingute p 8.2 kohaselt on kostja 2 vastutus piiratud rendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste puhul 28 434 euroga ja rendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste puhul 9360 euroga. Praegusel juhul on hageja taotlenud kostjatelt rendilepingust nr XXX tulenevalt kokku 21 202,72 euro väljamõistmist ning rendilepingust nr XXX tulenevalt kokku 7839,28 euro väljamõistmist. Seega jäävad kostjatelt nõutavad summas allapoole kostja 2 vastutuse piirmäära ning nende vähendamiseks puudub õiguslik alus.

1. J. P. poolt 20.01.2020 esitatud venekeelse seisukoha jätab kohus tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast avalduste esitamiseks ettenähtud tähtaja lõppu (TsMS § 331 lg 1). 09.12.2020 istungil määras kohus kostjale 2 tähtaja oma vastuväidete esitamiseks kuni 21.12.
2. Pärast nimetatud kuupäeva esitatud väiteid kohus enam asja lahendamisel arvesse võtta ei saa. Samuti ei ole seisukoht eestikeelne (TsMS § 32 ja 33). Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldab ka TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja nõuab menetluskuludena üksnes riigilõivu summas 1000 eurot hüvitamist. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5