p 1,4 järgi, K.N süüdistuses
V. süüdistuses
p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Katrin Lindpere Prokurör Süüdistatavad ja nende kaitsjad, seaduslikud esindajad: MARTIN LUDVIG isikukood 39001060231 kriminaalkorras karistamata kaitsja Valli Murde; seaduslik esindaja ema Marika Ludvig K.N isikukood xxx kriminaalkorras karistamata kaitsja Marina Valge R. V. isikukood XXX kriminaalkorras karistamata kaitsja Valli Murde RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada MARTIN LUDVIG
p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Martin Ludvig 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – 2 • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Martin Ludvigi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Martin Ludvigi esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Süüdi tunnistada K.N
p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.N-i eelvangistuses 12.-14.08.2006.a kahtlustatavana kinnipeetavana viibitud 3 päeva. Karistusest jääb kanda 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud ja 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui K.N 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. K.N suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse K.N-i esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Süüdi tunnistada R. V.
p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
V. 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 2 3 • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. R. V. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse R. V. esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Menetluskulud Välja mõista K. N riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha. Välja mõista Martin Ludvigilt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 2225 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Välja mõista R. V. riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 2140 krooni 85 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-07-7609, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-07-7609, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 597 krooni 40 senti advokaat Valli Murde süüdistatav Martin Ludvigi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 597 krooni 40 senti advokaat Valli Murde süüdistatav R. V. kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures (suletud ümbrikus toimiku tagakaane küljes), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 3 4 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistused 14.06.2007.a sõlmitud kokkulepetes Martin Ludvig’it süüdistatakse selles, et tema 24.03.2006.a kella 01.00-02.00 vahel viibides Tartu linnas, Lai tn 30 asuva pubi Zavood juures grupis koos K.N-i ja R. V. rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale J.T. ’ile, mille käigus K.N lõi esmalt J.T. rusikaga pea piirkonda, misjärel J.T. üritas ära joosta, kuid K.N, R. V. ja Martin Ludvig jooksid talle järgi. Jõudnud J.T. järgi üritas K.N teda uuesti rusikatega lüüa, kuid J.T. õnnestus K.N- löögid tõrjuda ja seejärel K.N kinni haarata, misjärel kukkusid mõlemad pikali. Pikali olles lõi K.N korduvalt J.T. rusikatega keha piirkonda. Samal ajal peksid Martin Ludvig ja R. V. J.T. jalgadega keha piirkonda. K.N, Martin Ludvig ja R. V. põhjustasid sellega J.T. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani Martin Ludvig toime
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. K.N süüdistatakse selles, et tema: • 12.08.2006.a kella 04.00 paiku, viibides Tartu linnas, Lai tänav 30 asuva pubi Zavood juures rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et lõi R.K. ühel korral rusikaga näopiirkonda, põhjustades sellega R.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. • 24.03.2006.a kella 01.00-02.00 vahel, viibides Tartu linnas, Lai tn 30 asuva pubi Zavood juures grupis koos R. V. ja Martin Ludvig’iga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale J.T., mille käigus K.N lõi esmalt J.T. rusikaga pea piirkonda, misjärel J.T. üritas ära joosta, kuid K.N, R. V. ja Martin Ludvig jooksid talle järgi. Jõudnud J.T. järgi üritas K.N teda uuesti rusikatega lüüa, kuid J.T. õnnestus K.N löögid tõrjuda ja seejärel K.N kinni haarata, misjärel kukkusid mõlemad pikali. Pikali olles lõi K.N korduvalt J.T. rusikatega keha piirkonda. Samal ajal peksid Martin Ludvig ja R. V. J.T. jalgadega keha piirkonda. K.N, Martin Ludvig ja R. V. põhjustasid sellega J.T. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani K.N toime
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. R. V. süüdistatakse selles, et tema 24.03.2006.a kella 01.00-02.00 vahel, viibides Tartu linnas, Lai tn 30 asuva pubi Zavood juures grupis koos K.N ja Martin Ludvig’iga rikkus 4 5 rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale J.T. , mille käigus K.N lõi esmalt J.T. rusikaga pea piirkonda, misjärel J.T. üritas ära joosta, kuid K.N, R. V. ja Martin Ludvig jooksid talle järgi. Jõudnud J.T. järgi üritas K.N teda uuesti rusikatega lüüa, kuid J.T. õnnestus K.N löögid tõrjuda ja seejärel K.N kinni haarata, misjärel kukkusid mõlemad pikali. Pikali olles lõi K.N korduvalt J.T. rusikatega keha piirkonda. Samal ajal peksid Martin Ludvig ja R. V. J.T. jalgadega keha piirkonda. K.N, Martin Ludvig ja R. V. põhjustasid sellega J.T. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani R. V. toime
p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Karistused 14.06.2007.a sõlmitud kokkulepetes
p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Ludvigile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Martin Ludvig ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkusel katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.N karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel arvata K.N eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.08.2006.a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks K.N mõista 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.N ei pane 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkusel katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R. V. karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
V. ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkusel katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 5 6 lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad Martin Ludvig, K.N, R. V. tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Süüdistatav Martin Ludvigi kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Valli Murde. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1628 krooni 40 senti (lk 71, 127-128). Süüdistatav R. V. kaitsjaks kohtueelses menetluses oli määratud korras advokaat Heiki Kuningas. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1543 krooni 44 senti (lk 66, 121-122). Kohtumenetluses oli R. V. kaitsjaks määratud korras asenduskaitsjana advokaat Valli Murde. Kohtumenetluses esitas advokaat Valli Murde kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 597 krooni 38 senti süüdistatav Martin Ludvigi kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest ja 597 krooni 38 senti süüdistatav R. V. kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest ja. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. 6 7 Korra § 8 lg 6 alusel on kaitsja tasuks 75% kohtulikuks arutamiseks ettevalmistumise ja istungil osalemise tasumääradest iga kaitsealuse eest, kui kaitsjal on ühes ja samas kriminaalasjas rohkem kui 1 kaitsealune. 75% 675-st on 506,25. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 506 kroonile 25 sendile käibemaks 18%, see on 506,25 + 91,125 = 597,375. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras ühe kaitsealuse eest 597 krooni 38 senti, mis ümardatult on 597 krooni 40 senti. Heli Sillaots kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.