Rene Niinet süüdistatakse selles, et tema, olles 06.03.2018 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 26 päeva koos lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega – 1 aastaks ning olles 20.11.2018 vabanenud karistuse kandmisest ennetähtaegselt, hoidis teadlikult kõrvale 06.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud
sätestatud lisakaristuse (sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 19.11.2019) täitmisest ning • 03.09.2019 kella 20.47 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Sõle tänavalt kuni Paldiski mnt 52 asuva majani mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, • 09.11.2019 kella 18.20 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Tammsaare tee 80 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja • 12.11.2019 kella 14.28 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Vabaduse pst 18 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Seega Rene Niine kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmisega pani toime
Rene Niinet süüdistatakse selles, et tema, olles 03.09.2019, 09.11.2019, 12.11.2019 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, uuesti, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis 31.10.2020 kella 17.54 Tallinnas Narva mnt 13 asuva maja juurest Jõe tänava suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sellise tegevusega rikkus Rene Niine süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 (mootorsõidukist võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole piiratud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud( nõuet. Seega Rene Niine mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
Rene Niinet süüdistatakse selles, et tema, olles 06.03.2018 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 alusel, juhtis tahtlikult 09.11.2019 kella 18.20 ajal Tallinnas Tammsaare tee 80 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist, GHB › 1000 μg/ml ja zopikloonist). Sellise tegevusega rikkus Rene Niine • liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras( • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides( ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 (Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove( nõudeid. Seega Rene Niine korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
Rene Niine tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 31.10.2020 episood –
• 31.10.2020 Rene Niine kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 2 – 3); • 31.10.2020 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 5); • Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk koos lisadega (lk 6 – 11); • 31.10.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 12); • Tunnistaja K R ütlused (lk 14); • Väljatrükk juhtimisõiguse andmetega (lk 15); • Rene Niine 01.11.2020 kahtlustatavana antud ütlused (lk 16 – 18); 03.09.2019 episood -
• Tunnistaja V O ütlused (lk 44 – 45); • Rene Niine kahtlustatavana antud ütlused (lk 47 – 49; lk 101 – 103); • Väljatrükk juhtimisõiguse andmetega (lk 54); 09.11.2019 episood–
ja
lg 2 • 09.11.2019 Rene Niine kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 57 – 58); • Rene Niine kahtlustatavana antud ütlused ( lk 59 – 60; lk 101 – 103); • Tunnistaja A D ütlused (lk 61 – 62); • J09.11.2019 oobeseisundi tuvastamise saatekiri 1630T, 17, 09.11.2019 terviseseisundi kirjeldamise protokoll 510 koos hinnanguga isiku joobeseisundi kohta (lk 65 – 70); • Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, 09.11.2019 (lk 71); • Väljatrükk juhtimisõiguse andmetega (lk 105); 12.11.2019 episood –
• Rene Niine kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 12.11.2019 (lk 80 – 81); • Rene Niine kahtlustatavana antud ütlused (lk 82 – 83; tlk 101 – 103); • Tunnistaja M M ütlused (lk 84 – 85); • Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, 12.11.2019 (lk 87); • Väljatrükk juhtimisõiguse andmetega (lk 105); • Karistusregistri väljavõte (lk 107 – 109); • Harju Maakohtu kohtuotsus, 06.03.2018 (lk 110 – 111); 2 • 02.11.2018 Tartu Maakohtu kohtumäärus (lk 112 – 114); • Väljatrükk kinnipeetavate isikute registrist (lk 114); • Kohtueelne ettekanne, 17.02.2020 (lk 119 – 121); • Vastused päringutele kriminaalasjas 1-20-7916, 12.11.2020 nr 8-1(20(25058-2 (lk 129 – 145). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:
Rene Niinele on esitatud süüdistus selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.
sätestab vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Tegude toimepanemise asjaoludes, kvalifikatsioonis ja süüdistusaktis nimetatud tõendite lubatavuses vaidlust ei ole. Rene Niine tunnistas, et juhtis 03.09.2019 kella 20.47 Tallinnas Sõle tänavalt kuni Paldiski mnt 52 asuva majani mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitavad ka tunnistaja V O ütlused ning juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka väljatrükk juhtimisõiguse andmetega ning Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus, mille kohaselt Rene Niinelt võeti juhtimisõigus kohtuotsusega ära üheks aastaks. Kohtuotsus jõustus 07.03.2018.a. Lisakaristus oli täitmisele pööratud (lk 52). Tartu Maakohtu 02.11.2018 kohtumäärusega vabastati Rene Niine Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne tähtaega. Kohtumäärus jõustus 20.11.2018, samal päeval vabastati ka Rene Niine kinnipidamisasutusest.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seega, võttes arvesse isiku vabanemist 20.11.2018 ning asjaolu, et Rene Niinelt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud üheks aastaks, on tuvastatud, et Rene Niine, juhtides mootorsõidukit 03.09.2019, hoidis kõrvale temale kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmisest. Samuti tunnistas Rene Niine, et juhtis 09.11.2019 kella 18.20 ajal Tallinnas Tammsaare tee 80 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja A Di ütlused ning R. Niine kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati isik 09.11.2019 juhtimiselt mh seetõttu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks väljatrükk juhtimisõiguse andmetega, millelt nähtub samuti, et isikult on juhtimisõigus ära võetud ning Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus, mille kohaselt Rene Niinelt võeti juhtimisõigus kohtuotsusega ära üheks aastaks. Kohtuotsus jõustus 07.03.2018.a. Lisakaristus pöörati täitmisele (lk 52). Tartu Maakohtu 02.11.2018 kohtumäärusega vabastati Rene Niine Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne tähtaega. Kohtumäärus jõustus 20.11.2018, samal päeval vabastati ka Rene Niine kinnipidamisasutusest.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seega, võttes arvesse isiku vabanemist 20.11.2018 ning asjaolu, et Rene Niinelt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud üheks aastaks, on tuvastatud, et Rene 3 Niine, juhtides mootorsõidukit 09.11.2019, hoidis kõrvale temale kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmisest. Ka tunnistas Rene Niine, et juhtis 12.11.2019 kella 14.28 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Vabaduse pst 18 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitavad ka tunnistaja M Mu ütlused ning R. Niine kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati isik 12.11.2019 juhtimiselt seetõttu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka väljatrükk juhtimisõiguse andmetega ning Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus, mille kohaselt Rene Niinelt võeti juhtimisõigus kohtuotsusega ära üheks aastaks. Kohtuotsus jõustus 07.03.2018.a. Lisakaristus pöörati täitmisele (lk 52). Tartu Maakohtu 02.11.2018 kohtumäärusega vabastati Rene Niine Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne tähtaega. Kohtumäärus jõustus 20.11.2018, samal päeval vabastati ka Rene Niine.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seega, võttes arvesse isiku vabanemist 20.11.2018 ning asjaolu, et Rene Niinelt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud üheks aastaks, on tuvastatud, et Rene Niine, juhtides mootorsõidukit 12.11.2019, hoidis kõrvale temale kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist
sätestatud teo objektiivse koosseisu realiseerimine Rene Niine poolt ning seda kolmel korral. Subjektiivsest küljest eeldab
vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtes või mööndes seda. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta teadis kõikides episoodides, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. On püüdnud esitada Suurbritannia juhiluba ning kohtuistungil öelnud, et sai kohtuotsusest valesti aru. Arvestades isiku ütlusi 03.09.2019 episoodi kohta, mille kohaselt isik tunnistas ennast süüdi, et juhtis juhtimisõiguseta ja kahetseb, on kohus seisukohal, et isik teadis nii 03.09.2019 kui ka kõik järgnevad episoodid, et temalt on juhtimisõigus ära võetud, karistus täitmisele pööratud ning ta rikub kohtuotsusega määratud kohustust sõidukit mitte juhtida, kuid tegi seda ikkagi. Seega, leiab kohus, et kõik kolm episoodi on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust johtuvalt asub kohus seisukohale, et Rene Niine hoidis teadlikult kõrvale lisakaristuse täitmisest, seega on Rene Niine süü temale
järgi esitatud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud.
4231 Rene Niine süü mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistatavale ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. 4 Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Rene Niine juhtis 31.10.2020 kella 17.54 Tallinnas Narva mnt 13 asuva maja juurest Jõe tänava suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Rene Niine tunnistas kohtuistungil enda süüd ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Ka eeluurimisel on R. Niine oma süüd tunnistanud ning tunnistas, et juhtis 31.10.2020 mootorsõidukit, kuna käis matustel. Arvas, et võib sõita Suurbritannia juhiloaga. Juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja K Ri ütlused ning Rene Niine kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et isik on 31.10.2020 juhtimiselt kõrvaldatud mh põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka väljatrükk juhtimisõiguse andmetega. Kohus on eelnevalt (lk 3-4) tuvastanud Rene Niine poolt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise 03.09.2019, 09.11.2019 ja 12.11.2019. Seega on tõendamist leidnud, et Rene Niine juhtis mootorsõidukit korduvalt, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Riigikohtu lahendi 3-1-1-75-15 kohaselt on süstemaatilisuse näol tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, mis
koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise Rene Niine poolt aasta jooksul neljal korral, seega võib R. Niine käitumises tõdeda süstemaatilist juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Rene Niinele
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
Rene Niine ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal oli juhtimisõigus ära võetud ning et ta oli 03.09.2019, 09.11.2019 ja 12.11.2019 juba juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud ja sellega seoses on tema suhtes menetluses kriminaalasjad, kuid ta otsustas siiski ka 31.10.2020 sõiduauto rooli istuda ning seda uuesti juhtida. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd Rene Niine oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas ta korduvalt mootorsõidukit juhtida. Rene Niine teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis seda, s.t sooviks oli juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Liiklusseaduse § 129 lg 1 ja 2 näevad ette liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise kohustuse, kui isikult on mootorsõidukijuhtimise õigus võetud ära vähemalt 12 kuuks. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust kas R.Niinel olid Inglismaal väljastatud juhiload vahetatud või mitte, kuna peale aastase lisakaristuse kandmist tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada eksamid. R.Niine kinnitas kohtuistungil ka ise, et oli teadlik, et ei tohtinud sõidukit juhtida. Isik selgitas, et pidi sõitma matustele ja oli hiljaks jäämas. Kohtu hinnangul ei õigusta antud asjaolu õigusvastast käitumist. Rene Niinel puudub juhtimisõigus 2018. aastast, mistõttu on isikul olnud aega kohandada oma elukorraldust ja käitumist selliseks, et ei tekiks vajadust seadust rikkuda. Kohus on veendunud, et R. Niine käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning temale inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.
lg 2 5 Rene Niine süü 09.11.2019 mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ühtlasi peab tegu olema toime pandud rohkem kui ühel korral. Rene Niine tunnistas, et juhtis 09.11.2019 kella 18.20 ajal Tallinnas Tammsaare tee 80 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles eelnevalt tarvitanud narkootikume - kokaiini ja GHB-d. Samuti selgitas isik, et 08.11.2019 võttis unerohtu, mis sisaldab zopiklooni. Tunnistaja A.Di ütluste kohaselt said nad 09.11.2019 väljakutse, mis seisnes selles, et juht, kelleks osutus Rene Niine, on liikluse kinni pannud, seistes kahe sõiduraja peal. Isik eiras politsei korraldusi sõidukist väljuda, oli agressiivne ja ebaadekvaatne. Juht osutas füüsilist vastupanu, mistõttu kasutati jõudu ja käeraudu isiku kinnipidamiseks. Isik oli nähtavalt narkojoobes. Isik toimetati xxxx haiglasse, kus ta osutas vastupanu ning keeldus uriiniproovi andmisest. Seejärel toimetati isik xxxx keskhaiglasse uriiniproovi võtmiseks. Isik andis uriiniproovi vabatahtlikult ning proov toimetati xxxx haiglasse. Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitavad ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri xxxx kinnitab, et Rene Niine uriinist tuvastati narkootilised ained kokaiin ja GHB › 1000 μg/ml, samuti psühhotroopne aine zopikloon. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Terviseseisundi kirjeldamise protokoll koos hinnanguga isiku joobeseisundi kohta kinnitavad, et Rene Niinel tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega, on tõendatud nii juhtimise fakt kui narkojoobe olemasolu 09.11.2019 episoodis, mistõttu on süüteo objektiivne koosseis täidetud. Rene Niinele inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Asjaolu, et isikule oli arst kirjutanud välja ravimi, mis sisaldas psühhotroopset ainet, ei anna isikule õigust ravimist tingitud psühhotroopse aine mõju all olles asuda mootorsõidukit juhtima. Lisaks oli R.Niine tarvitanud kokaiini ja GHB-d. Rene Niine objektiivsest käitumisest – tarvitas narkootikume ning istus mootorsõiduki rooli, asus sõitma - nähtub, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik selgitas eeluurimisel, et tundis ennast kehvasti ja seetõttu otsustas sõidukit juhtida. Kohus märgib, et kehv enesetunne on üks põhjustest, miks mitte asuda ise sõidukit juhtima. Arvestades, et isik peatas liikluse, mistõttu kutsusid kaasliiklejad politsei, on selge, et isik ei tulnud sõiduki juhtimisega toime. Seega pidi Rene Niine ka aru saama, et on narkojoobes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Rene Niine teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Karistusregistrist nähtuvalt on Rene Niinet karistatud Harju Maakohtu 06.03.2018 otsusega
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse isikut taaskord mootorsõiduki joobes juhtimises, seega on Rene Niine joobes juhtimise toime pannud korduvalt. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Rene Niine tegevus kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid üheski episoodis ei tuvastatud. Rene Niine on süüvõimeline ning
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Sama sätte lõike 4 kohaselt lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Rene Niinel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Rene Niine on varem kriminaalkorras karistatud. Karistuse määramisel tuleb lähtuda mh õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Rene Niinet süüdistatakse neljal korral juhtimisõiguseta juhtimises, neist kolmel korral eiras ta kohtuotsust. Lisaks süüdistatakse Rene Niinet sõiduki joobes juhtimises, kusjuures isik oli narkojoobes. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et Rene Niine ei olnud liikluses nii ohtlik, arvestades teisi isikuid, tema joove ei olnud suur. Kohtule jääb arusaamatuks, millisel alusel kaitsja süüdistatava joobe suurust hindab. Tunnistaja A Di ütlustest nähtub, et politsei sai väljakutse põhjusel, et isik seiskas liikluse ja seisab kahe sõiduraja peal. Lisaks oli isik agressiivne ja ebaadekvaatne ning silmnähtavalt narkojoobes. Narkojoove muudab isiku käitumise liikluses täiesti ettearvamatuks ning on asjakohatu väita, et selline isik ei ole liikluses ohtlikum kui nt alkoholijoobes isik. Tunnistaja sõnul vajusid Rene Niinel pidevalt silmad kinni, isik magas pidevalt (on üldteada asjaolu, et tegemist on GHB tarvitamisest tingitud kõrvalnähuga). On selge, et Rene Niine ei tulnud sõiduki juhtimisega 7 toime, kuid ometi pidas vajalikuks asuda sõidukit juhtima. Asjaolu, et 31.10.2020 episoodis oli R.Niine alkoholijoove alla kriminaalvastutuse aluseks olevat piirmäära, ei vähenda kuidagi R.Niine süü suurust süüdistuses § 4231 järgi. Rene Niine on vabandanud ja kahetseb, kuid kahetsus on karistust kergendav asjaolu, mis ei muuda olematuks fakti, et Rene Niine seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud ning nende vara, seda neljal korral. Rene Niine näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava Rene Niine puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Arvestades tegude toimepanemise asjaolusid, sh, et isikule on esitatud süüdistus neljas liiklusalases süüteos, kusjuures ühes episoodis oli isik ka narkojoobes, hindab kohus Rene Niine süüd keskmisest suuremaks. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tasumata trahve on tal paar tuhat, mida vaikselt tasub. Võttes arvesse isiku varasemat karistatust ning uute episoodide rohkust, ei pea kohus rahalist karistust kui kergeimat sanktsiooniliiki R. Niine puhul põhjendatuks. Isikule on mõistetud juba reaalne vangistus, mille kandmiselt ta ennetähtaegselt vabanes ning see karistus ei olnud piisav, et R. Niine oma käitumist korrigeeriks õiguskorrale vastavaks. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et Rene Niine pani kriminaalasja esemeks olevad teod toime katseajal. Nimelt karistati Rene Niinet Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtuotsusega
lg 2 ja
20.11.2018 vabanes Rene Niine karistuse kandmisest ennetähtaegselt, katseajaga kuni 20.02.2020. Olukorras, kus isik paneb uued kuriteod toime temale eelmise kohtuotsusega määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseajal juba iseenesest näitab, et Rene Niine puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga.
lg 8 ei näe ette võimalust R.Niine suhtes veelkord tingimisi vangistuse kohaldamist. Seega, kuigi Rene Niine ja tema kaitsja paluvad süüdistatavale veelkord kergemat karistust, et isik ei peaks reaalselt vangistust kandma (nt ÜKT) või saaks hakata vangistust kandma R. Niinele sobivamal ajal, ei pea kohus seda R. Niine käitumist ja suhtumist õiguskorda arvestades võimalikuks. R. Niine varasem karistatus ning uued neli samaliigilist kuriteoepisoodi näitavad selgelt R. Niine ükskõikset suhtumist õiguskorda. Isikule on antud eelnevalt mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, kuid R. Niine ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, isegi pärast reaalse vangistuse kandmist. Seega, on liiklusrikkumiste toimepanemine kujunemas R. Niine elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kuivõrd kergemad karistused ei ole R. Niine käitumisele positiivset mõju avaldanud ning uued teod on toime pandud ajal, mil isiku suhtes oli kohaldatud vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel ettenähtud katseaega, ei ole kohtul ühtegi põhjendust vangistuse täitmisele pööramata jätmiseks või ÜKT-ga asendamiseks. Asjaolu, et süüdistataval on vastutusrikas töö, oli R. Niinele teada enne õigusvastaste tegude toimepanemist. Ometigi ei takistanud see teadmine süüdistataval käitumast viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse uutes kuritegudes. Asjaolu, et isik soovib lõpetada tööalaseid projekte ja ilmuda vanglasse talle sobivamal ajal, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks reaalse vangistuse kandmise edasilükkamise. 06.03.2018 Harju Maakohtu otsusega mõisteti R.Niinele
Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Rene Niinet edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Rene Niine tuleb 03.09.2019 ja 12.11.2019 episoodides süüdi tunnistada
järgi ning mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud. 09.11.2019 episoodis pani R. Niine toime teo, mis vastab mitmele 8 eri süüteokoosseisule, seega tuleb isik süüdi tunnistada
ja
lg 2 järgi ning
lg 1 alusel karistada sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, vangistusega 2 aastat 6 kuud. 31.10.20120 toimepandud episoodis tuleb Rene Niine süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud.
lg 1 alusel suurendab kohus üksikkaristustest raskeimat ning mõistab liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks aastat vangistust. Arvestades, et Rene Niine pani uued teod toime temale eelmise kohtuotsusega määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseajal, tuleb
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud vangistust.
Karistusaja alguseks lugeda 31.10.2020, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast, kaitsjatasust ja ekspertiisikulust. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 751,20 eurot ja ekspertiisikulud 253 eurot riigituludesse. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja kaitsja sõidukulud, seega mõistab kohus süüdistatavalt välja 751.20 eurot kaitsetasu ning jätab sõidukulud summas 1.80 riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Süüdi tunnistada Rene Niine 09.11.2019 episoodis
Süüdi tunnistada Rene Niine 09.11.2019 episoodis
järgi.
Süüdi tunnistada Rene Niine
järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks aastat vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.11-10.11.2019 ja 12.11-14.11.2019 s.o 5 päeva karistusaja hulka Karistusaja alguseks lugeda 31.10.2020, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata 10 Välja mõista Rene Niinelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulud 253 eurot ja kaitsetasu 751.20 eurot riigituludesse. Kohustada Rene Niinet tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 156.68 eurot. Sundraha, kaitsetasu, ekspertiisikulud kogusummas 1880.20 eurot tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.