Obsah (4)

§ 118§ 74§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7917 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlus

§ 118

lg 1 p 1 järgi 7 aasta vangistusega.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 ja § 64 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 17.01.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9513 mõistetud karistus kandmata osaga ja suurendati seda uue kuriteo eest käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68alusel arvati karistusaja hulka J.

Toompuu eelvangistuses viibitud aeg alates kinnipidamisest 07.04.2013, millisest kuupäevast hakati lugema J. Toompuule mõistetud vangistusliku karistuse kandmise aja algust. Karistuse kandmise aja lõpp 15.07.

1. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 27.01.2021 määrusega jäeti J. Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
3. J. Toompuu on mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 8 aastat, seega vähemalt 2/3 karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda sõbra naise C.M. le kuuluvasse eramusse, kuhu võimaldatakse J. Toompuule oma tuba. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 2.
2. Maakohus tõi J. Toompuud positiivselt iseloomustavate asjaoludena välja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, osalemise rehabiliteerivates tegevustes, vabanemisjärgse töökoha olemasolu, majandusabitöödel osalemise ja toetava lähivõrgustiku. Küll on maakohtu hinnangul J. Toompuu puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning eelnimetatud vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. 2.
3. Süüdlast on elu jooksul kriminaalkorras karistatud kümnel korral, sh on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust (8 on arhiveeritud). Tegemist on süüdlase kuuenda vangistusega. Käesolevat karistust kannab isik eluohtliku vigastuse tekitamise eest. Varasemalt on karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse, avaliku korra raske rikkumise ja omavolilise sissetungi eest. Vangla hinnangul on kuritegude dünaamika ajaga muutunud raskemaks. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, ajendiks majandusliku kasu saamine, puudulik probleemide lahendamine, seejuures ka grupi mõju. See aga kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja seejuures raskesti prognoositavast ohust. 2.
4. Ehkki kinnipeetaval on olemas toetavad lähedased, olid nad olemas ka varem, enne kuritegude sooritamist, kuid ei suutnud avaldada isikule piisavat mõju õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumiseks. 2.
5. Kuigi vabanemisel on J. Toompuul võimalik raietöölisena tööle asuda ettevõttesse Kirsivälja Invest OÜ, on tal 17.11.2020 seisuga tasumata võlanõudeid summas 16374 eurot. Ehkki kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski, siis arvestades seejuures tema nõuete suurust, on olemas tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel. Pole ka teada, milliseks kujuneb isiku töösuhe. Olgugi et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel, on ta varasemalt elatunud peamiselt juhutöödest ning tema tööstaaž on olnud katkendlik, sestap puudus maakohtul veendumus isiku väljakujunenud tööharjumusest. 2.
6. Süüdimõistetul on probleeme alkoholiga, sest kinnipeetav on alkoholi kuritarvitamise tõttu toime pannud kuritegusid. Materjalidest nähtuvalt pole võimalik ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske välistada, kuivõrd isik ei tunnista alkoholiprobleemi. Hoolimata kohtuistungil nenditud alkoholiprobleemi olemasolust, on isik vanglas toimunud vestluste raames arvanud, 2 et tarvitab alkoholi, kuid ei leia, et kogused oleksid suured ja sellel oleks negatiivne mõju tema elule. Vangla materjalidest nähtub, et isik õigustab alkoholi tarvitamist ja vähendab alkoholi mõju tema toime pandud tegudele. Nüüdseks on J. Toompuu lubanud alkoholist loobuda, põhjendades seda tervisega, kuid seda on teinud varemgi ning paraku on see jäänud üksnes lubaduseks. Olgugi et nüüdseks on isiku sõnul tal diagnoositud tsirroos ja C-hepatiit, minimeerivad need maakohtu hinnangul kahtlemata alkoholi tarvitamise riski, kuid ei välista seda täielikult. 2.
7. Suutmatust vabaduses kehtivast korrast kinni pidada illustreerib ka asjaolu, et J. Toompuu on varasemalt käest lasknud võimaluse kanda karistust tingimisi. Nimelt on viimane karistus mõistetud talle raske vägivallakuriteo eest, mille ta pani toime katseajal: Pärnu Maakohtu 17.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9513 tunnistati ta süüdi kolmes vägivallakuriteos, varguses ja sissetungimises, mille eest mõisteti talle vanglakaristus, mis jäeti kolmeaastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. Sellest hoolimata pani ta juba kohtuotsusest pea kolme kuu möödumisel toime uue vägivallakuriteo. Kuivõrd eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus sedavõrd lühikese ajaga, puudus maakohtul veendumus, et see seekord võiks õnnestuda. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes ning püüeldes paremate vabanemisjärgsete tingimuste saavutamise suunas, on isikul võimalik näidata, et ta on tõepoolest motiveeritud elus jätkama seadusekuulekal teel ning valmis selle nimel pingutama. Määruskaebused ja vastus määruskaebustele
8. Tartu Maakohtu 27.01.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Toompuu kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt katseaja ja käitumiskontrolliga kuni 15.07.
9. 3.
10. Kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, ta on korduvalt osalenud majandusabitöödel. J. Toompuul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel oleks J. Toompuul võimalik asuda tööle Kirsivälja Invest OÜ raietöölisena, seda on kinnitanud tööandja. Ta asuks elama C.M. le kuuluvasse eramusse XXX, kus omanik koos oma elukaaslasega on valmis J. Toompuud toetama, motiveerimaks teda seaduskuulekale elule. Olemas on ka lähedaste, venna ja õe toetus. 3.
11. Kriminaalhooldusametnik on leidnud, et ennetähtaegse vabastamise korral tuleks J. Toompuule määrata katseaeg 15.07.2022 ja käitumiskontroll samuti karistusaja lõpuni. J. Toompuul tuleb keelata alkoholi tarvitamine. Teda tuleb kohustada otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas arvele kohtu poolt määratud ajaks, et ennetada majanduslikke probleeme. Ka peaks J. Toompuu osalema sotsiaalprogrammis, mis võib positiivselt mõjutada isiku elukorraldust, joomiskäitumist ja käitumismustreid. 3.
12. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine järelejäänud karistuse osa kandmisest on võimalik, sest tema individuaalses täitmiskavas ettenähtud abinõud isiku taasühiskonnastamiseks on täidetud. Süüdimõistetule saab tema tingimisi enne tähtaega järelejäänud karistuse kandmisest vabastamisel panna Tartu Vangla iseloomustuses näidatud lisakohustused. Katseaeg ja käitumiskontroll tuleks määrata karistusaja lõpuni.
13. Tartu Maakohtu 27.01.2021 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu J. Toompuu, kes toob välja, et ta soovib maakohtu määruse ümberhindamist ja vabaneda 3 ennetähtaegselt, elektroonilise valvega, on nõus laboratoorsete vereanalüüside tegemise ning lisatavate sotsiaalprogrammidega. Süüdimõistetu tsiteerib mitmeid Riigikohtu lahendeid. J. Toompuu leiab, et maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas võivad kuriteo riski mõjutada isiku elutingimused (elukoht, pere, töökoht). Kriminaalhooldaja väljatoodud lisakohustused võivad mõjutada positiivselt isiku elukorraldust. Kui maakohus ütleb, et kriminaalhooldus ei ole sobiv meede uute kuritegude riskide maandamiseks, siis see seab kahtluse alla kriminaalhooldusesüsteemi vajalikkuse, sest käitumiskontroll koos katseajaga aitaks kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Abiks on seaduse, kohtupraktika ja J. Toompuu hinnangul täiendavate kohustuste panemine. Maakohus oleks saanud ka ise kohustusi välja pakkuda. Maakohus arvestas üksnes karistuse kandmise eelse aja asjaolusid. J. Toompuu ei ole rahul, et heidetakse minevikku ette. Vanglas saadava tasu eest ei saa nõudeid vähendada. J. Toompuu leiab, et maakohus tegi teda vabastamata jättes kaalutlusvea.
14. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2021 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.02.
15. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha prokurör, kes leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selles on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks J. Toompuu jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga ja leiab, et J. Toompuu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning vastupidiseks seisukohaks ei anna alust ka esitatud määruskaebused.
17. Maakohtu määrus on asjakohane ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebustes esitatud seisukohta, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. See, et maakohus ei ole nende asjaolude pinnalt jõudnud menetlusosaliste jaoks soovitud tulemuseni, ei tähenda, et maakohus oleks jätnud need asjaolud arvestamata. Seega täiendavalt nende positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna neile suuremat kaalu. Samuti ei anna kaalu kriminaalhooldaja poolt väljatoodud soovituste kordamine, sest maakohus on leidnud, et J. Toompuu puhul ei ole kriminaalhooldus sobivaks meetmeks uute kuritegude maandamiseks. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et süüdimõistetu tsiteerib lehekülgede viisi Riigikohtu praktikat, millega on kohtud kursis ja mida ka maakohus on lahendi tegemisel arvestanud, kuid jätab märkimata, mida ta Riigikohtu seisukohtadega üritab väita või milliseid maakohtu järeldusi ümber lükata. Omaalgatuslikult ringkonnakohus selliseid seisukohti neis lahendites ei leidnud, mis maakohtu järeldused ümber lükkavad. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt kaalutlusvea tegemist. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta, et süüdimõistetu on läbinud individuaalset täitmiskava ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid tegemist on üksnes ühe osaga, mida tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise kaalumisel kogumis arvestada. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Lisaks ei ole maakohus asunud seisukohale, et kriminaalhooldus kui meede ei ole üldiselt sobiv uute kuritegude riskide maandamiseks, vaid just J. Toompuu osas. Nii on ka maakohus analüüsinud, kuidas on möödunud süüdimõistetu eelmine kriminaalhooldus, mis tuleb lugeda ebaõnnestunuks. Käesolevalt puuduvad argumendid, mille alusel asuda seisukohale, et seekordselt see õnnestuks. Ringkonnakohtu hinnangul, tutvudes individuaalse täitmiskavas toodu läbitavate 4 tegevuste kirjeldustega, ei ole võimalik aru saada, kas süüdimõistetu ka reaalselt on midagi omandanud või on jäänud oma vanade jäikade seisukohtade juurde. Riigikohtu lahendist asjas 1-09-14104 punktist 21 tuleneb tõesti, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Aga see ei ole veel kõik. Individuaalse täitmiskava läbimine ei tähenda automaatsest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nii tuleneb ka ülalviidatud Riigikohtu praktikast, et süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus isik on toime pannud järjest uusi kuritegusid (2 kehtivat karistust) ning tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldus on ebaõnnestunud uue kuriteo toimepanemise tõttu, esineb kõrgendatud risk, et isik hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusel oli isik samuti allutatud kontrollnõuetele ning tal oli väidetavalt kriminaalhooldaja tugi, kuid see ei hoidnud ära uusi kuritegusid. Ringkonnakohus märgib veel ka siinkohal, et kuidas kriminaalhooldusel käesolevalt oleks suurem mõju, kohtule ei nähtu. Süüdimõistetu käitumine näitab süüdimõistetu võimetust probleeme lahendada ning oma käitumist juhtida. Varasemad karistused näitavad, et süüdimõistetu ei oska ka oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtida. Olukorras, kus süüdimõistetu suhtes on kohaldatud kriminaalhooldust, kuid see on ebaõnnestunud, ei lisa veendumust, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldus ja elektrooniline valve hoiaksid ära uusi kuritegusid ning oleksid abiks isiku resotsialiseerumise protsessis. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks rohkem peatuda ka süüdimõistetu alkoholiprobleemil, sest maakohus on seda väga põhjalikult käsitlenud ning määruskaebustes puuduvad argumendid, mis maakohtu järeldused ümber lükkaks. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud süüdimõistetu garanteeritud elu- ja töökohta ning pere toetust vabaduses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest maakohus on seda käsitlenud kogumis kõigi teiste asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul ei erine süüdimõistetu olukord vabaduses suuresti vangistuseelsest ajast. Faktiliselt on küll positiivne, et isikul on elu- ja töökoht ning lähedased, kes on talle toeks ning valmis teda toetama, kuid kui süüvida selle mõjusse süüdimõistetu poolt kuritegude toimepanemisel, siis nähtub, et nimetatu oli süüdimõistetul olemas ka enne vangistust. Nii oli isikul olemas elukoht, lähedased kui ka tal oli võimalus töötada, seda küll juhutöödega ja mitteametlikult. Seega ei tähtsusta ringkonnakohus üle erinevalt määruskaebustes toodule süüdimõistetu elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid tagajärgi, mis suuresti ei erine vangistuseelsele ajale. Seega kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi J. Toompuu käitumises on nähtavad teatud positiivsed muutused, ei ole võimalik kõiki

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis hinnates jõuda tulemuseni, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks käesolevas ajal viidud miinimumi või selleks oleks J. Toompuu puhul sobivaks meetmeks kriminaalhooldus.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 45 minutit, mille eest taotleb tasu summas 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. 5 Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 49,20 eurot hüvitada süüdimõistetul.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 6