Obsah (5)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 103

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-20-154 3. märts 2021 Karin Jõks

) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtu hinnangul on praeguses asjas

§ 152lg 1 p 4 eeldused täidetud.

Kaebajate esimene eelistus oli see, et vastustaja omandab vaidlusaluse kinnisasja. Vastustaja on seda teinud. Kohaliku omavalitsuse omandis olevat teed ei ole vaja määrata avalikuks kasutamiseks (ehitusseadustiku § 92 lg 5 ja 7). Kaebuse eesmärk on saavutatud. Kaebajad ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kohtuasja menetlus tuleb lõpetada. 6. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebajad uuesti esitada sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

7. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 90 eurot tagastatakse kaebajatele

§ 104lg 5 p 4 alusel.

Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist. Kaebajatel tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele kontole nad riigilõivu tagastamist soovivad. Ülejäänud riigilõivu 180 eurot tasusid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel. See riigilõiv ei kuulu tagastamisele eeltoodud alusel, vaid kuulub kohtuasja menetluskulude hulka. 8.

§ 108

lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel

§ 152lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja.

Kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, siis kannab menetluskulud

§ 108lg 4 alusel kaebaja.

Pooled on eriarvamusel selles, kas kaebajate soovitud tulemuse saavutamine oli tingitud kaebuse esitamisest.

1. Kaebajad esitasid 20.08.2019 vastustajale taotluse, millega algas praeguses kohtuasjas vaidluse esemeks olnud haldusmenetlus. Vastustaja loetles 14.05.2020.a vastuses kaebusele menetlustoimingud, mida ta on enne ja pärast taotluse saamist ja kaebuse esitamist teinud 2 Lehise tee kasutamisel tekkinud probleemidele lahenduse leidmiseks. Sealhulgas tegi vastustaja 13.11.2019 kolmandatele isikutele pakkumise tee ostmiseks (vastuse lisa 15). Vastustaja märkis, et menetluse kestust mõjutasid kaebajate ja kolmandate isikute keerukad suhted ning vastustaja pidas õigeks teha kõik võimalik selleks, et lahendada asi kokkuleppega. Kohtu hinnangul nähtub vastustaja esitatud haldusmenetluse dokumentidest, et vastustaja on nii enne kui ka pärast kaebuse esitamist püsivalt tegelenud erinevate lahenduste otsimisega Lehise tee kasutamise korraldamiseks. Võimalus, et vastustaja omandab kinnisasja, oli vastustaja ja kolmandate isikute läbirääkimiste teemaks juba enne kaebuse esitamist. Pärast kaebuse esitamist jätkas vastustaja menetlustoiminguid ning saavutas eelmise aasta lõpus kokkuleppelise lahenduse. Eeltoodu näitab, et haldusakti andmine ja kinnisasja omandamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulud tuleb jätta kaebajate kanda. Määravat tähtsust ei ole sellel, et kohtumenetluse alguses leidis vastustaja, et avalikku huvi kinnisasja omandamiseks või sundvalduse seadmiseks pigem ei ole. Tegemist ei olnud lõpliku, haldusaktina vormistatud seisukohaga. Olenemata sellisest arvamusest jätkas vastustaja tööd erinevate lahendusvariantidega. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teostuks just nende eelistatud lahendus. Vastustajal oli kohustus kaaluda kõiki võimalusi.
2. Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud ning kohus jätab menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille põhjal tegi ta kulutusi õigusabile. Justiitsministeeriumi kodulehe andmetel on OÜ HUGO riigi toetusel õigusnõustamist pakkuv ühing ning kohtu hinnangul on usutav, et kolmandad isikud soovisid õigusabi seoses praeguse vaidlusega. Kolmanda isiku kulusid ei saa aga käsitleda välja mõistetavate menetluskuludena.

§ 103lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks esindaja kulud.

Kolmandad isikud ei kasutanud esindajat, vaid tegid kõik menetlustoimingud ise. Kohtupraktikas ei peeta õigusabi kulusid menetluskuludeks, kui menetlusosaline ei kasutanud õigusabi andnud isikut oma esindajana. Kohus jätab menetluskulud kolmandate isikute kasuks välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3