← Eesti

2-21-2331/11

Obsah (12)§ 13§ 173§ 108§ 1§ 29§ 171§ 31§ 85§ 86§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2021, kell 14.00, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-2331 Tsiviilasi Võlgniku X pankrotiavaldus M

) § 102 lg 2 võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Tsiviilasi nr 2-21-2331
  2. Määrata X ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).
  3. Menetluskulud jäävad X kanda.
  4. X ajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
  5. Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku X pankrotivara arvelt.
  6. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates. AVALDUSE ASJAOLUD 14.02.2021 esitas X Pärnu Maakohtusse pankrotiavalduse, milles märgib, et on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Avaldaja makseraskused algasid
  7. aastal. Laenude algus sai
  8. aastal, kui sai MBC Finance Estonia OÜ (Credit24) laenu võtta, kuna ei tulnud palgapäevani rahadega välja. Järgmisena sai laenu võetud Time Finans AB, praeguse nimega TF Bank, mille eest sai ostetud kodutehnikat (pesumasin).
  9. aastal sai samuti laene võetud (ETK Finants), kuid nende tagasi maksmisega ei tulnud enam toime ja nende katteks sai võetud järgmine laen (Credit24). Teiseks suureks põhjuseks oli vanemate tervis, mistõttu tuli neid tihti arsti juurde sõidutada, seetõttu ei saanud ka korralikult tööl käia.
  10. aastal taotles avaldaja Säästukaart pluss kaarti, millega sai enne palgapäevasid ostetud toidukaupasid. Sellest ajast peale sai muudkui juurde laenatud. Esiteks ei tulnud rahadega palgapäevani välja ning teiseks põhjuseks oli, et teisi laene tagasi maksta.
  11. aasta sügisel sai jälle laenu juurde võetud seoses ema matuse kulude katmisega. Kuni
  12. aastani sai võetud pisemaid laene, mille tagasimaksmisega tuli avaldaja veel kuidagi toime.
  13. aastal sai ka laenu võtta Bondorast, kuna isa sattus hooldekodusse, kus oli paar kuud, siis ta suri. Peale seda sai jälle juurde laenatud ning selle tulemuseks ei tulnud enam laenude tagasimaksmisega toime. Seejärel võttis avaldaja Holm Pangast krediitkaarti väärtuses 1500 eurot, millega sai soetatud toidukaupasid ja esmatarbeid. 2018 - 2020 sai järjepidevalt krediitkaarti kasutatud majapidamises vajalike asjade ostmiseks. Alates
  14. aasta novembrist tekkis olukord, kus ei suutnud osadele laenuandjatele igakuiseid makseid õigeaegselt tasuda, kuna avaldaja käis käega operatsioonil ja oli kaks kuud haiguslehel. Alates laenude tekkimisest on avaldaja üritanud pidevalt ka parema palgaga töökohta leida, kuid puudub piisav haridus ning tööandjatele jääb suureks miinuseks elukoht, mis asub linnast väljaspool. Avaldaja töötab xx-s xxxxxxxx, kasvatab ühte last ja on abielus. Avaldaja palub algatada tema eraisiku pankroti menetlus, kuna avaldaja on maksejõuetu ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja kinnitab, et tema poolt on täidetud

§ 13

nõuded talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning avaldaja kohustub täitma

§ 173nimetatud sätteid.

Avaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi 25 166,40 euro ulatuses ning vara nimekirja kohaselt on tema varaks Swedbank kontol olev raha saldoga 10,87 eurot, töötasu 450-520 eurot kuus ning lastetoetus 60 eurot kuus. AJUTISE HALDURI ARUANNE 25.02.2021 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-21-2331 Ajutise halduri 03.03.2021 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku kohustused kokku 25 532,21 eurot: 1848,15 eurot Holm Bank AS Summa 1562,82 eurot aluseks 26.11.2018 maksekaardi leping nr 9811200346, summa 285,33 eurot aluseks 05.05.2020 laenulepingust nr
  1. Võlausaldaja ei ole vastuses märkinud, kui suur osa nõudest on muutunud sissenõutavaks. 12 883,84 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Summa 6464,51 eurot aluseks 14.11.2018 refinantseerimisleping (tähtajaga 10.01.2031), summa 6419,33 eurot aluseks 24.07.2012 väikelaenuleping (tähtajaga 10.03.2024). Nõuetest kokku on muutunud sissenõutavaks 686,52 eurot. 2622,35 eurot IPF Digital AS Nõudest põhiosa 2398,03 eurot, intress 217,76 eurot, viivis 0,06 eurot, väljamaksetasu 1,50 eurot ning meeldetuletuskiri 5 eurot. Sissenõutavaks on muutunud vähemalt 224,32 eurot. 294,72 eurot Coop Finants AS Aluseks on Säästukaart Pluss kaardikasutamise leping nr CNT0000038612, krediidilimiidiga 300 eurot. Sissenõutavaks on muutunud 294,72 eurot. 7881,68 eurot Bondora AS Võlgniku andmetel, kuna võlausaldaja ei ole ajutisele haldurile veel vastanud. Puudub info selle kohta, kui suur osa nõudest on muutunud sissenõutavaks. Svedbank AS, konto miinussaldo ja kaardi kuutasu 0,47 eurot Nõuetele võivad lisanduda juurde arvestatavad viivised. Olemasolevatel andmetel on kogu kohustuste summast muutunud sissenõutavaks vähemalt 1205,56 eurot. Arvestades asjaoluga, et võlgnik on siiani tasunud eelmisi makseid uute laenude arvelt ja nüüd enam uusi laene ei võta, ütleksid kõik võlausaldajad 1-2 kuu jooksul nagunii lepingud üles ja kõik summad muutuksid sissenõutavaks. Võlgniku varad kokku 146,59 eurot: füüsilise isiku tulumaksu tagastus 146,59 eurot, Swedbank Pensionifond K60 3111.030 osakut, mille väärtus on 4392,00 eurot, väärtus 0,00 eurot ja Swedbank Pensionifond K100 352.611 osakut, mille väärtus on 418,05 eurot, väärtus 0,00 eurot. Võlgnik on jaanuaris esitanud pensionifondide osakute tagasivõtmise avalduse, kuid vastavalt seadusele tehakse väljamakse septembris
  2. Osakute hetkeväärtus on hinnatud 0,00 eurot, kuna halduril puudub võimalus osakute tagasivõtmist kiirendada. Juhul, kui pankrotimenetlus peaks lõppema enne septembrit 2021, siis osakute raha pankrotivarasse ei laeku ja selle arvelt tasutakse kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotivara hulka ei ole hetkel loetud võlgnikule kuuluvaid majapidamismasinaid ja tehnikavahendeid. Tegemist on enam kui 5 aastat vanade kasutatud masinatega ja nende täpsem seisukord ning müügivõimalused selguvad menetluse käigus. Pankrotivara hulka ei ole loetud järelmaksuga soetatud külmkappi, kuna tuleb täpsustada, kas tegemist on omandireservatsiooniga soetatud varaga. Võlgnik töötab xxxxxxxx xx-s xxxxxxxxxxx ja tema keskmine brutopalk on ~530eurot/kuus. Sissetuleku arestimisel tuleb arvestada sellega, et tal on 1 gümnaasiumis õppiv laps ja seega on tema sissetulekut lubatud arestida vaid vähesel määral. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on X maksejõuetus saanud alguse ettenägematute kulutuste tekkimisest seoses vanemate hoolduse ja matmisega. Vahendite puudumisel võeti laene igapäevaste kulutuste katmiseks ja seejärel eelmiste laenude tasumiseks. Maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2016 aasta lõpuks, kui laenumaksed olid võrdsed tema sissetulekuga. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-21-2331 Pankrotiseaduse mõistes on X maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Pankrotimenetluses tuleb selgitada välja veebruaris 2021 toimunud ühisvaraks oleva sõiduki ja garaaži võõrandamise tehingute tagasivõitmise võimalused. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 25 532,21 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 1205,56 eurot ning ülejäänud kohustused muutuksid võlgnevuste tõttu sissenõutavaks lähikuudel. Võlgniku kohustuste igakuised maksed on vähemalt sama suured, kui tema igakuine sissetulek. Võlgade tasumiseks vajalik vara võlgnikul puudub. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Xl käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad puuduvad. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on täidetud

§ 29lg 1 märgitud tingimused pankrotimenetluse raugemiseks.

Samas märgib

§ 171

lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad

§ 29lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks.

X on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine haldur palub kuulutada välja X pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on ajutine haldur andnud), määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Haldur palub kinnitada ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot, millest x eurot (sh käibemaks) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot (sh käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. KOHTUISTUNG Pankrotiavalduse läbivaatamisel 05.03.2021 kohtuistungil võlgnik jäi oma pankrotiavalduse juurde. Vahetult enne pankrotiavalduse tegemist tehtud tehingute kohta võlgnik selgitas, et sai alles notari juures teada, et garaaž on ühisvara, tema teada oli abikaasa ostnud garaaži koos korteriga enne abielu. Garaaži osas oli mingi ühistu ja korteriomanditeks tehti abielu ajal. Seda võlgnik teadis, et auto on ühisvara. Sõiduauto u 500 eurot ja garaaž 850 eurot anti võlgniku vennale võla katteks. Võlg tekkis sama sõiduauto remondikuludest eelmisel aastal, nüüd vend küsis, et makske ära. X sõnul võlanõustaja rääkis võlgnikule, et pärast pankrotiavalduse esitamist ei saa enam vara teiste isikute nimele ümber kirjutada. Enne istungit on võlgnik juba ajutise halduriga kokku leppinud tehingute tagasipööramise. Samuti võlgnik rääkis, et sai võlanõustajalt soovituse kanda rahad kellegi kolmanda isiku kontole, et tuleb leida isik, kelle käest saab raha kätte. Võlgniku palvel tegi tütar SEB-s konto, aga võlgnik ei ole seda veel tööandjale teatanud, tahtis enne kohtus ära käia. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust pärast pankrotimenetluse lõppemist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda. X oli nõus, et pankrotihaldurina jätkab A. Õnnik. Vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule võlgnikul ei ole. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, palus pankroti välja kuulutada ning kinnitas, et on nõus pankrotihaldurina jätkama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-21-2331

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31

lg 7).

§ 171

lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud. 2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud.

§ 31lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on võimalikke kohustusi vähemalt 25 532,21 euro ulatuse, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 1205,56 eurot ning ülejäänud kohustused muutuksid võlgnevuste tõttu sissenõutavaks lähikuudel. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – X maksejõuetus on saanud alguse ettenägematute kulutuste tekkimisest seoses vanemate hoolduse ja matmisega; vahendite puudumisel võeti laene igapäevaste kulutuste katmiseks ja seejärel eelmiste laenude tasumiseks, kuni laenumaksed olid võrdsed tema sissetulekuga. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on

§ 29

lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb

§ 171

lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta X kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitas, et selliseid asjaolusid ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. 3. Vastavalt

§ 85

lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab X vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 4.

§ 91

lg 1 järgi ohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohtule ei ole teada, et X tegutseks ettevõtjana, oleks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist, mistõttu kohus X suhtes ärikeelu kohaldamist vajalikuks ei pea. Menetluskulude jaotus 5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu 5

(7)Tsiviilasi nr 2-21-2331 6.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 7. Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi.

§ 23

lg 2 kohaselt katab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud kulud, seal hulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb ajutine haldur tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu võlgniku kanda pankrotivara arvelt. 8. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande.

§ 23

lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Praegu kehtiva kuupalga alammäära x eurot järgi on seega ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tasu sisaldab ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid. 9.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud

§ 171

lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb

§ 29lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-21-2331 10. Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot, välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda.

§ 23

lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.