) §-le 1043 ning 1045 lg 1 p 5.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus selgitab, et valduse all tuleb
AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. Seega ei ole oluline, kas valdaja on ühtlasi asja omanik, selle õiguspärane valdaja (st isik, kes valdab asja õiguslikul alusel) või ebaseaduslik valdaja. Käesoleval juhul on võlaõigusliku müügilepinguga tõendatud, et vaidlusaluse kinnistu ostjaks oli kostja. Samas ei tähenda kostjaga sõlmitud ostu-müügileping, et kostja oleks saanud peale võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist kinnistu valdajaks. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 2 sätestab, et valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 5 Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et kostjal oleks olnud tegelik võim asja üle, s.o et kinnistu oleks kostjale üle antud või et kostja oleks kinnistut vallanud. Üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti kinnistu üle 21.04.2018 A Ble (s.o kostja tütar), mitte kostjale (kd I lk 65, kd II lk 13). Hageja ei ole tõendanud, et A B oleks tegutsenud kinnistu üle võtmisel kostja esindajana. Kuigi allkirjastatud aktis on märgitud ka sõna „esindaja“, siis puudub kohtul veendumus, kas esindajaks on märgitud A B või M O (s.o isik, kes müüs hagejale nimetatud kinnistu, kd I lk 56-64). Kui esindajaks oleks märgitud A B, siis ei ole aktis täpsustatud, kelle esindajana ta tegutses või et ta oleks kostja nimel kinnistu üle võtnud. Kohtu hinnangul kinnitavad ka teised menetluses esitatud tõendid, et kinnistu tegelikuks valdajaks oli A B, mitte kostja. Nimelt nähtub 28.09.2018 kinnistu üleandmise-vastuvõtu aktist, et kinnistu valdajaks on märgitud A B (kd I lk 190). Nimetatud akt viitab ka sellele, et kinnistul asuvad ka A B asjad. Samuti on A B kirjaga kinnitanud, et kohustub oma asjad ära kolima ning tasuma transpordikulud summas 48,5 eurot + käibemaks (kd I lk 195-196). Seega oli A Bl tegelik võim asja üle. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et lisaks A Ble oleks ka kostja kinnistut vallanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja isikuks, kes valdas vaidlusalust kinnistut. Seega ei saanud kostja olla ka isikuks, kes hagejale väidetava valduse vabastamise viivitamisega kahju tekitas. Kuna esitatud tõenditest nähtuvalt valdas hageja kinnistut A B, siis ole põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu. Kuna hageja nõue ei ole esitatud õige isiku vastu, siis ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut hageja poolt esitatud kahju tekkimise asjaoludele ja kahju suurusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 5. Kostja on esitanud menetluses vastuhagi, milles on palunud hagejalt välja mõista tasutud ettemaksu 20 000 eurot ja leppetrahvi 2000 eurot. Kostja tugineb asjaolule, et hageja keeldus õigusliku aluseta 23.08.2018 võlaõiguslepinguga kokkulepitud kohustuse täitmisest, s.o asjaõiguslepingu sõlmimisest, mis tingis kostja taganemise lepingust võlaõiguslepingu p 4.2.1 alusel ning seetõttu on kostjal õigus tulenevalt võlaõiguslepingu p 4.4 nõuda hagejalt ettemaksu tagastamist summas 20 000 eurot ja lisaks sellele leppetrahvi 5000 eurot.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahel sõlmitud võlaõiguslepingu p 4.2.1 sätestab, et ostjal on õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks) lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda eelkõige kui müüjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi ostjale üleandmiseks sõlmitud hiljemalt käesolevas lepingus sätestatud tähtpäevaks. Võlaõiguslepingu p 4.4 kohaselt juhul, kui ostja taganeb lepingust lepingu punktis 4.2 nimetatud alustel, kohustub müüja tagastama ostjale ettemaksuna saadud summad ning lisaks tasuma ostjale leppetrahvi 5000 eurot 7 kalendripäeva jooksul arvates taganemise 6 jõustumisest ning nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma ostjale viivist 0,024 % tähtaegselt tagastamata summast iga viivitatud päeva eest.
lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 p 1, p 2, p 4 ja p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Vastavalt pooltevahel sõlmitud lepingu p-i 4.1 kohaselt oli hagejal õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks) lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda eelkõige, kui lepingu punktist 2 tulenev ostuhinna tasumise kohustus ei ole täidetud või ei ole tagatud selle täitmine ning see on täitmata ka taganemisavalduse esitamise päeva seisuga või kostjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi ostjale üleandmiseks sõlmitud käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel hiljemalt lepingus sätestatud tähtpäevaks või kostja rikub oluliselt lepingust tulenevaid teisi kohustusi ning ei ole rikkumist lõpetanud hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu p 2.3 kohaselt on notariaalakti tõestaja selgitanud kostjale, et juhul, kui ostusummat hagejale ei tasuta, on hagejal õigus lepingust taganeda ning nõuda kostjalt leppetrahvi 20 000 eurot. 7 Puudub vaidlus, et hageja on andnud kostjale 07.08.2018 täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ning teatanud, et kui 20.08.2018 on kostja lepingulised kohustused jätkuvalt täitmata, siis taganeb hageja lepingust alates 21.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.