← Eesti

2-19-1527/56

Obsah (7)§ 1043§ 1045§ 76§ 189§ 158§ 101§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1527 Tsiviilasi Arvila OÜ hagi

) §-le 1043 ning 1045 lg 1 p 5.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus selgitab, et valduse all tuleb

§ 1043lg 1 p 5 mõttes mõista valdust asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 tähenduses.

AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. Seega ei ole oluline, kas valdaja on ühtlasi asja omanik, selle õiguspärane valdaja (st isik, kes valdab asja õiguslikul alusel) või ebaseaduslik valdaja. Käesoleval juhul on võlaõigusliku müügilepinguga tõendatud, et vaidlusaluse kinnistu ostjaks oli kostja. Samas ei tähenda kostjaga sõlmitud ostu-müügileping, et kostja oleks saanud peale võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist kinnistu valdajaks. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 2 sätestab, et valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 5 Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et kostjal oleks olnud tegelik võim asja üle, s.o et kinnistu oleks kostjale üle antud või et kostja oleks kinnistut vallanud. Üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti kinnistu üle 21.04.2018 A Ble (s.o kostja tütar), mitte kostjale (kd I lk 65, kd II lk 13). Hageja ei ole tõendanud, et A B oleks tegutsenud kinnistu üle võtmisel kostja esindajana. Kuigi allkirjastatud aktis on märgitud ka sõna „esindaja“, siis puudub kohtul veendumus, kas esindajaks on märgitud A B või M O (s.o isik, kes müüs hagejale nimetatud kinnistu, kd I lk 56-64). Kui esindajaks oleks märgitud A B, siis ei ole aktis täpsustatud, kelle esindajana ta tegutses või et ta oleks kostja nimel kinnistu üle võtnud. Kohtu hinnangul kinnitavad ka teised menetluses esitatud tõendid, et kinnistu tegelikuks valdajaks oli A B, mitte kostja. Nimelt nähtub 28.09.2018 kinnistu üleandmise-vastuvõtu aktist, et kinnistu valdajaks on märgitud A B (kd I lk 190). Nimetatud akt viitab ka sellele, et kinnistul asuvad ka A B asjad. Samuti on A B kirjaga kinnitanud, et kohustub oma asjad ära kolima ning tasuma transpordikulud summas 48,5 eurot + käibemaks (kd I lk 195-196). Seega oli A Bl tegelik võim asja üle. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et lisaks A Ble oleks ka kostja kinnistut vallanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja isikuks, kes valdas vaidlusalust kinnistut. Seega ei saanud kostja olla ka isikuks, kes hagejale väidetava valduse vabastamise viivitamisega kahju tekitas. Kuna esitatud tõenditest nähtuvalt valdas hageja kinnistut A B, siis ole põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu. Kuna hageja nõue ei ole esitatud õige isiku vastu, siis ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut hageja poolt esitatud kahju tekkimise asjaoludele ja kahju suurusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 5. Kostja on esitanud menetluses vastuhagi, milles on palunud hagejalt välja mõista tasutud ettemaksu 20 000 eurot ja leppetrahvi 2000 eurot. Kostja tugineb asjaolule, et hageja keeldus õigusliku aluseta 23.08.2018 võlaõiguslepinguga kokkulepitud kohustuse täitmisest, s.o asjaõiguslepingu sõlmimisest, mis tingis kostja taganemise lepingust võlaõiguslepingu p 4.2.1 alusel ning seetõttu on kostjal õigus tulenevalt võlaõiguslepingu p 4.4 nõuda hagejalt ettemaksu tagastamist summas 20 000 eurot ja lisaks sellele leppetrahvi 5000 eurot.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

§ 158

sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahel sõlmitud võlaõiguslepingu p 4.2.1 sätestab, et ostjal on õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks) lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda eelkõige kui müüjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi ostjale üleandmiseks sõlmitud hiljemalt käesolevas lepingus sätestatud tähtpäevaks. Võlaõiguslepingu p 4.4 kohaselt juhul, kui ostja taganeb lepingust lepingu punktis 4.2 nimetatud alustel, kohustub müüja tagastama ostjale ettemaksuna saadud summad ning lisaks tasuma ostjale leppetrahvi 5000 eurot 7 kalendripäeva jooksul arvates taganemise 6 jõustumisest ning nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma ostjale viivist 0,024 % tähtaegselt tagastamata summast iga viivitatud päeva eest.

  1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ettemaksu tagastamine ega leppetrahvi nõue põhjendatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et asjaõigusleping kinnistu omandi üleandmiseks pidi sõlmitama hiljemalt 01.08.2018 eeldusel, et kostja on täitnud tasumata ostuhinna tasumise eeldused. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kuna nimetatud kuupäevaks olid ostuhinna tasumise eeldused kostja poolt täitmata, siis esitas hageja kostjale 07.08.2018 lepingust taganemise avalduse, mille kostja on ka samal päeval kätte saanud (kd I lk 22-23). Avalduses on kostjale antud täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ning on märgitud, et kui 20.08.2018 kuupäevaks on kostja lepingulised kohustused jätkuvalt täitmata, siis lõpetab hageja ühepoolselt tulenevalt lepingu p-st 4.1 22.03.2018 poolte vahel sõlmitud lepingu alates 21.08.
  2. Samuti on taganemise avalduses viidatud lepingu p-le 4.3 ning avaldatud, et lepingu taganemisel jääb kostja poolt tasutud 20 000 eurot leppetrahvina hagejale.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 p 1, p 2, p 4 ja p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Vastavalt pooltevahel sõlmitud lepingu p-i 4.1 kohaselt oli hagejal õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks) lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda eelkõige, kui lepingu punktist 2 tulenev ostuhinna tasumise kohustus ei ole täidetud või ei ole tagatud selle täitmine ning see on täitmata ka taganemisavalduse esitamise päeva seisuga või kostjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi ostjale üleandmiseks sõlmitud käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel hiljemalt lepingus sätestatud tähtpäevaks või kostja rikub oluliselt lepingust tulenevaid teisi kohustusi ning ei ole rikkumist lõpetanud hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu p 2.3 kohaselt on notariaalakti tõestaja selgitanud kostjale, et juhul, kui ostusummat hagejale ei tasuta, on hagejal õigus lepingust taganeda ning nõuda kostjalt leppetrahvi 20 000 eurot. 7 Puudub vaidlus, et hageja on andnud kostjale 07.08.2018 täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ning teatanud, et kui 20.08.2018 on kostja lepingulised kohustused jätkuvalt täitmata, siis taganeb hageja lepingust alates 21.08.

  1. Kostja on välja toonud, et 16.08.2018 kell 14.30 oli määratud asjaõiguslepingu sõlmimine notar A A notaribüroos ning esitanud tõendina asjaõiguslepingu projekti (kd I lk 66-82). Samuti on kostja välja toonud, et tasumata ostuhind oli hoiustatud notari kontole (kd I lk 83). Samas nähtub projektist, et tegemist ei olnud enam tehinguga, mis oleks seotud 22.03.2018 võlaõigusliku müügilepingu tingimustega. 22.03.2018 oli sõlmitud võlaõiguslik müügileping hageja ja kostja vahel. Lepingu projektist nähtuvalt on küll lepingu ese sama, mis oli võlaõiguslikus lepingus, kuid ostjaks ei olnud enam kostja. Kohus on seisukohal, et selleks, et tehing oleks saanud toimuda, oleks see pidanud vastama 22.03.2018 võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Nimetatud on ka hageja 16.08.2018 kirjas kostjale selgitanud (kd I lk 85). Seega asub kohus seisukohale, et tehing ei ole ära jäänud hagejast tulenevatel põhjustel. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist ka leidnud, et 23.08.2018 kell 13.30 määratud ajal asjaõiguslepingu sõlmimiseks notar T Sjuures oleks tehing ära jäänud hagejast tuleneval põhjusel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 24.08.2018 pöördus hageja notari poole selgituste esitamise palvega, kuna tehingu tingimused, mis puudutavad tehingu summat (20 000 jääb leppetrahvina ning 100 000 on müügihind), edastas notarile just nimelt kostja, nii esialgse kui ka muudetud lepingu projekti koostamiseks. Seega sellistel tingimustel oli kostja nõus ja valmis kinnistut ostma (kd I lk 157). 24.08.2018 esitas notar vastuse hageja pöördumisele (kd I lk 158) ning viimase versiooni lepingust (kd I lk 159-163). Nii notari selgitusest kui ka lepingu viimase versioonist (p 2.4, 2.5) on näha, et „Müüja ja Ostja avaldavad, et kuna Ostja ei täitnud nõuetekohaselt võlaõiguslikku müügilepingut, taganedes Müüja 07.08.2018.a. allkirjastatud Ostjale saadetud kirja („Lepingust taganemise avaldus“) alusel 21.08.2018.a. võlaõiguslikust müügilepingust ning esitas Ostjale leppetrahvi nõude summas kakskümmend tuhat (20 000) eurot ning teatas, et võlaõigusliku lepingu kohaselt jääb Ostja poolt Müüjale tasutud ostuhinna osa summas kakskümmend tuhat (20 000) eurot leppetrahvina Müüjale, millega Ostja käesoleva lepingu sõlmimisega nõustub. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et ei oma seoses võlaõigusliku lepinguga teineteise suhtes pretensioone“. Notari vastusest on selgelt näha, et just nimelt kostja finantseerija xxxx OÜ ei soovinud tehingut lõpule viia ning tehing jäi toimumata seega hagejast mittesõltuvatest asjaoludest. Kohus leiab eeltoodud asjaolude pinnalt, et hageja on kehtivalt võlaõiguslepingust taganenud alates 21.08.
  2. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt võlaõiguslikku müügilepingut nii lepinguga kokkulepitud tähtaja jooksul kui ka temale antud täiendava tähtaja jooksul (s.o 07.08.2018 kirjas antud tähtaeg). Lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, vormikohane taganemisavaldus on kostjale isiklikult kätte toimetatud. Täidetud on ka materiaalsed eeldused, s.o taganemiseks oli olemas seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul talle pandud kohustust ostuhinna tasumiseks. See, et peale taganemist on kostja ostuhinna väidetavalt hoiustanud notar T S juures, ei muuda hageja lepingust taganemist kehtetuks. 8 Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, siis oli hageja õigustatud lepingu p 4.3 alusel nõuda kostjalt leppetrahvi summas 20 000 eurot ja tasaarvestada see tasutud ettemaksuga. 05.09.2018 on kostja edastanud hagejale avalduse võlaõigusliku lepingu täitmiseks või ettemakse tagastamiseks (kd I lk 96-99). Kohus märgib, et kuna hageja oli selleks ajaks lepingust kehtivalt taganenud, siis ei saanud kostja enam omakorda lepingust taganeda. Samuti ei ole kostja tõendanud, et materiaalsed eeldused taganemiseks oleks täidetud. Kostja on tuginenud lepingu p-le 4.4, mis viitab kostja lepingust taganemisele põhjusel, et hagejast tingituna ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud. Kohus on eelnevalt leidnud, et asjaõiguslepingu sõlmimine ei jäänud ära hagejast tingituna. Seega on kostjapoolne lepingust taganemine tühine ning käesoleval juhul puudub alus ettemaksu summas 20 000 eurot tagastamiseks ning leppetrahvi summas 5000 eurot nõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Kohtu poolt käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, siis jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabikulud jätab kohus riigi kanda.
  4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.