lg 2 ja § 179 lg 11 järgi.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 4 aasta ja 4 kuuni.
Jugansonile Tartu Maakohtu
Juganson süüdi selles, et ajavahemikul detsember 2014 kuni aprill 2015 pani ta toime sugulise iseloomuga tegusid alaealise (sünd 01.12.2004) suhtes. Ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu 10. novembri 2015 otsuse muutmata ning Riigikohus ei võtnud asja menetlusse. 22.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Georgi Jugansoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Georgi Jugansoni ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Eelmisel korral tahtis väga vabastamist, kuna oli ema hooldaja, aga kahjuks sel aastal 10.juulil ema suri. Loobub ennetähtaegsest vabastamisest, soovib karistuse lõpuni kanda ja sõita seejärel ära sünnimaale Gruusiasse. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Georgi Jugansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Georgi Jugansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Georgi Jugansoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Georgi Juganson kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Georgi Juganson temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 5 aastat 10 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt on süüdlane vabanemise korral kindla elukohata. Vangla iseloomustusest nähtub, et G.Jugason elas enne vangistust pangalaenuga ostetud 3-toalises korteris xxx koos oma pensionärist emaga. Korterit oli jäänud maksta ~ 2,5 aastat, kuid kuna G. Juganson on vanglas ja pensionärist ema ei suutnud seda maksta, siis korter müüdi maha. Georgi Juganson on märkinud oma vabanemisjärgseks elukohaks aadressi xxx. Nimetatud elukoht kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kinnipeetava tütre, A. E.. Kinnipeetav on antud aadressile sisse kirjutatud alates 13.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.