lg 2 p-de 6, 7, 8, 9; § 424 lg 2 järgi liitkaristusega 1 aasta 8 kuud, kohesele ärakandmisele kuulus 8 kuud vangisust, mille algust arvestati alates 03.04.2019.a.
alusel asendati mõistetud ja ülejäänud osa ära kandmata vangistusest (s.o 1 aasta) 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Harju Maakohtu 16.04.2020 määrusega pikendati 07.11.2019 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 13.08.2021. 10.11.2020 seisuga määratud 360 töötunnist sooritatud 16 üldkasuliku töö tundi ja sooritamata on 344 üldkasuliku töö tundi Tõkend: vahistamine alates 08.10.2020.a kahtlustatavana kinnipidamine 25-26.09.2020.a; 07.10.2020.a. süüdistuses
lg 2 p 8, 9 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Sorokin
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Dmitri Sorokin’ile Harju Maakohtu 07.11.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 11 kuud ja 14 päeva vangistust - ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25-26.09.2020.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada Dmitri Sorokin’i viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.10.2020.a. Dmitri Sorokin’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Dmitri Sorokin’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - DNA-ekspertiiside kulud 456 euro ulatuses; - kaitsjatasu summas 362,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Dmitri Sorokin tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et nõustub tsiviilhagidega. Ta selgitas, et vargused pani toime, kuna ta töötas mitteametlikult ja COVID-19 ajal kaotas töö, tal olid ka võlad. Ta selgitas, et ta elab koos 5 aastase lapse ja elukaaslasega, ta peab last üleval pidama, kuigi laps ei ole tema oma. Süüdistatav viimases sõnas selgitas, et ta kahetseb ja palub kohtul anda talle võimalus end parandada. Taotles karistuse asendamist elektroonilise valvega või mingisuguse rehabilitatsiooniga. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Dmitri Sorokin’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Samuti taotles prokurör
lg 2 alusel eeltoodud karistuse suurendamist eelmise kohtuotsusega mõistetud ja tegemata üldkasuliku tööga, arvestada üldkasuliku töö tunnid vangistuseks ja suurendada mõistetavat karistust 11 kuu 14 päeva võrra ja 6 liitkaristuseks mõista 2 aastat 7 kuud 14 päeva vangist.
68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.09-26.09.2020.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada isiku viimasest kinnipidamisest, s.o alates 07.10.2020.a. Prokurör palus tsiviilhagid välja mõista süüdistatavalt. Ka palus süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasu, sundraha ning DNA-ekspertiisidest palus vastavalt Riigikohtu praktikale välja mõista 456 eurot ja ülejäänud osas jätta DNA-ekspertiisikuld riigi kanda. Asitõenditeks olevad andmekandjad palus jätta kriminaalasja materjalidele ning süüdistusakti p-des 6.2-6.3 nimetatu hävitada kohtuotsuse jõustumisel ning verekahtlase määrdumisega T-särk tagastada süüdistatavale. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, isik on oma süüd tunnistanud. Süüdistusaktis loetletud tõendid on asjakohased ja lubatavad. Kaitsja märkis, et ka tsiviilhagid on tõendatud ning neile vastu ei vaidle. Kaitsja hinnangul võiks karistus jääda 1.5-2 aasta vahele, millest arvutada maha 1/3 arvestades lühimenetluse sätteid. Kuivõrd tegemist on katseajal pandud kuritegudega ei ole muud võimalust, kui karistus kuulub ärakandmisele täies mahus. Kaitsja taotles sundraha osalist vähendamist ning kohtukulude tasumise ajatamist 1 aasta peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Dmitri Sorokin’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
Dmitri Sorokin’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: 12.09.2020 episoodis: - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /t kd 1 lk 209-213/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et antud kuupäeval läks ta varahommikul xsse, lõhkus vist haamriga aknalaasi ja seejärel võttis riiulist erinevad suitsupakid, asetas need kassas olevasse kilekotti, väljus läbi purustatud aknaklaasi õue. Seejärel käis erinevates baarides, kauplustes, pakkudes suitsu müügiks odavama hinnaga, müügist saadud raha kasutas enda tarbeks; - x X AS avaldus /t kd 1 lk 2-3/, millest nähtub, et x Tallinn asuvas kaupluses mustas riietuses mees sisenes kauplusesse akna lõhkumise tee, esmalt proovis suitse kätte saada esimesest suitsuboksist tagudes vastu seina, kuna see ei õnnestunud, siis läks keskmist suitsuboksi peksma, mispeale luuk purunes, pani suitsud endale kotti ja lahkus kauplusest akna kaudu; - tunnistaja X K ütlused lisaga /t kd 1 lk 4-6/, millest nähtuvalt töötab tunnistaja x X AS, Läänemere x sisenes läbi tema poolt lõhutud aknalaasi kell 05:17 müügisaali, suundus esimese suitsuboksi juurde, kust ei õnnestunud sigarette varastada, seejärel suundub teise suitsuboksi juurde, lõhkus luugi, asetas suitsud kassas olevasse kilekotti ning lahkus kauplusest kell 05:21 läbi lõhutud akna. Kahju tekitati kokku summas 1021 eurot; - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 9-19/, millest nähtuvalt on vaadeldud x asuvat xkauplust. Nähtub, et kaupluse parkla poolsel küljel on metallist aknaraami alumine klaas lõhutud, kaupluse uksed lukustatud, visuaalselt terved, müügisaalis 3 kassat ning keskmise kassa sigaretikapi turvakardin puudub, enamus sigarette on põrandal, samuti on põrandal sama kapi läbipaistvad vaheriiulid, sigaretikapil tuvastatud verekahtlane määrdumine; - ekspertiisiakt 20E-GE0987 /t kd 1 lk 21-26/, millest nähtuvalt 12.09.2020.a sündmuskoha vaatluse käigus sigaretikapi alumisel riiulil tuvastatud verekahtlasest määrdumisest võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev D. Sorokin’i DNA-profiiliga; 13.09.2020 episoodis: 7 - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /t kd 1 lk 209-213/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et antud kuupäeval läks ta X kauplusesse eesmärgiga varastada suitsud ja kui õnnestub, siis ka raha. Selgitab, et väga täpselt ei mäleta antud sündmust, kuid mäletab, et lõhkus ukse või aknaklaasi, sisenes kauplusesse, võttis suitsud ja kassaraha, asetas need kotti või kilekotti ja lahkus kauplusest. Varastatud suitsud müüs turul ja baaris maha, saadud raha kulutas enda tarbeks; - X Kaubandus OÜ avaldus /t kd 1 lk 186-188/, millest nähtuvalt tekitati vargusega 13.09.2020.a X Kaubandus OÜ kaupluses aadressil Pae 68 varalist kahju esialgsel hinnangul kokku summas 1497,11 eurot; - kannatanu X X (X OÜ juhataja) ütlused /t kd 1 lk 27-30/, millest nähtuvalt helistati X OÜ juhatuse liikmele 13.09.2020.a G4S-ist ning teavitati, et poe valvesüsteem reageerisid liikumisandurile, isik vaatles kell 06:37 paiku kaameraid ja avastas, et kell 06:32 tungis meesterahvas kauplusesse, hüppas müügileti peale, ronis leti taha ja võttis mitu suitsuplokki, seepeale võttis kassast sularaha ja lahkus poest, kell 07:25 saabus juhatuse liige kauplusesse ja nägi, et poe aken on lõhutud. Varastad kauba summa oli kindlasti üle 200 euro; - asitõendi videosalvestis vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 32-34/, milles on vaadeldud x asuva X kaupluse turvakaamera 13.09.2020.a videosalvestust, millest nähtub, et antud kuupäeval viibis kaupluse müügisaalis meesterahvas spordi riietuses, kes hoiab käes kandekotti, hüppab letile, seejärel ronib leti taha, võtab riiulitest suitsupakid, asetab need kassas olevasse kotti. Seejärel teeb kassaaparaadi lahti, kust võtab kupüüritaolised paberid, kell 06:34 jookseb kauplusest välja koos võetud esemetega; - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 35-54/, millest nähtuvalt on vaadeldud Pae 68 asuvat X kauplust. Nähtub, et enne kaupluse sissepääsu on maas 10 sigaretipakist koosnev plokk, kaupluse välisukse ukseleheks on pakettklaas, milles on mõlemaid klaase läbiv ava, maas klaasikillud, uks on lukustatud. Kauplus koosneb müügisaalist, abiruumidest. Müügileti tagusel põrandal on 10 suitsupakist koosnev plokk, millel tuvastatakse veremäärdumine, kahe letil oleva kassaaparaadi vahel tuvastatakse jalatsi tallamustrile sarnanevad tolmumanustusjäljed ja avatud kassasahtel, kogu kassaaparaatide vahele jäävat müügileti tasapinda töödeltakse tahmaga, mille tagajärjel ilmuvad kolmes piirkonnas nähtavale jalatsi tallamustrile iseloomulikud jäljed, kaupluse tagaruumidesse viiva trepiesiselt põrandalt tuvastatakse verele sarnanev pritse, õues ja kaupluse põrandalt tuvastatud sigarettide ploki ümbriskiledelt tuvastatakse verekahtlane määrdumine; - ekspertiisiakt 20E-GE0988 /t kd 1 lk 56-61/, millest nähtub, et 13.09.2020.a sündmuskoha vaatluse käigus kahelt proovilt saadud DNA-täisprofiil langeb kokku Dmitri Sorokini DNAprofiiliga, ühelt proovilt saadud DNA-täisprofiili segaprofiilis on eristatav peamiselt Dmitri Sorokini DNA-profiil ning ühelt proovilt saadud osalise DNA-profiili alusel ei saa kindlalt välistada Dmitri Sorokinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis; - X Kaubandus OÜ avaldus inventuuriaktiga /t kd 1 lk 63-66/, millest nähtuvalt teostati kaupluses sigarettide inventuur seisuga 14.09.2020.a ning millest nähtuvalt kassast varastati sularaha summas 120 eurot ning kaupa koguväärtuses 1028,31 eurot; - tunnistaja x ütlused lisadega /t kd 1 lk 202-206/, millest nähtuvalt tunnistaja töötab X kaubandus OÜ-s ning on selgitanud, et x asuvas kaupluses jäetakse kassase igal õhtul enne kaupluse sulgemist 200 eurot ning üks inventuur viidi läbi 3 päeva enne vargust ning 13.09.2020.a varastati kassast sularaha summas 120 eurot (paberraha) ning sularaha summas 80 eurot (müntides) jäi kassasse. 23.09.2020 episoodis - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /t kd 1 lk 122-125/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et alkoholi varastas eesmärgiga see maha müüa, selgitab, et selleks, et varastada leidis endale kandekoti, mis on seest valmistatud fooliumist ja seda põhjusel, et väravatest läbides varastatud kaup ei annaks kaupluse turvaväravates signaali, kahetseb tehtut. 8 - X Eesti OÜ avaldus lisadega /t kd 1 lk 67-72/, millest nähtuvalt aadressil x (X Eesti OÜ kauplus) pandi 23.09.2020.a kell 20:56 toime õigusrikkumine, varastati alkoholi (6 tk Whiskey J. Walker Red Label 40%, 700 ml; 2 tk Whiskey Ballantines Finest 40%, 700 ml), kahju tekitati koguväärtuses 162,92 eurot; - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 73-77/, milles on vaadeldud x asuva X kaupluse turvakaamera 23.09.2020.a videosalvestist ning millelt nähtub, et 23.09.2020.a kell 20:51 siseneb kauplusesse noormees, võtab ostukorvi ja suundub alkoholiosakonda, kust võtab 6-l korral 6 viskipudelit, mille asetab kaasas olevasse kotti, seejärel võtab teisest riiulist 2 viskipudelit, mille asetab ka kotti, isik väljub kell 20:56 kauplusest koos kotti peidetud 8 viskipudeliga nende eest tasumata; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 109-110/, millest nähtuvalt tunnistaja olles tööl turvatöötajana videosalvestiste läbivaatamise käigus avastas, et 23.09.2020.a kella 20:51 paiku siseneb X kauplusesse meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab 8 viskipudelit, asetab need kaasas olevasse kotti, lahkub kauplusest kell 20:56 kauba eest tasumata. 25.09.2020 episoodis - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /t kd 1 lk 89-91, 209-213/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et viibis x juures, tema juurde pöördus meesterahvas, kes ütles, et esimesel korrusel seisab veekuller ja meesterahvas palus süüdistataval võtta veekuller, et see autosse laadida. Ta otsustas meesterahvast aidata, sisenes uksest ja üritas veekulleri ilmselt kätte võtta, kuid seepeale lähenes talle meesterahvas, kes ütles, et tema on maja töötaja ja kuller kuulub neile ning seda ei tohiks puutuda. Kohale kutsuti politsei; - x juhatuse liikme x avaldus /t kd 1 lk 78-80/, millest nähtuvalt 25.09.2020.a kell 09:15 toimus aparaadi CT Extra Silver varguse katse aadressil x; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 81-84/, millest nähtuvalt tunnistaja läks 25.09.2020.a kella 09:18 paiku tööle x ning nägi, et meesterahvas, kellel parem käsi oli sidemeis, viis kontoriruumist välja joogiveeautomaati X X ning tunnistaja küsis meesterahvalt ,,kuhu nüüd“ ja seepeale helistas tunnistaja 112; - X X OÜ rendi- ja teenindusleping nr 49407 /t kd 1 lk 85-86/, millest nähtub X X OÜ ja x OÜ vahel sõlmitud leping CT Extra Silver ja veepudeli rentimiseks; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 99-100/, millest nähtub, et veekuller oli renditud tema poolt X X OÜ-lt. Tunnistaja selgitas, et kuulis kolleegidelt, kuidas üks noormees tassis veeaparaadi välisukseni, kus ta peeti kinni ning tegemist ei ole X X personaliga. 01.10.2020 episood - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /t kd 1 lk 122-125/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et varastas alkoholi selle edasimüümise eesmärgil, samuti varastas seljakoti, selgitab, et selleks, et varastada leidis endale kandekoti, mis on seest valmistatud fooliumist ja seda põhjusel, et väravatest läbides varastatud kaup ei annaks kaupluse turvaväravates signaali, kahetseb tehtut. - X Eesti OÜ avaldus lisadega /t kd 1 lk 101-104/, millest nähtuvalt aadressil x (X Eesti OÜ kauplus) pandi 01.10.2020.a kell 21:28 toime õigusrikkumine, varastati seljakott ja alkoholi (1 tk Whiskey Jack Daniels 40%, 1 l; 2 tk viin Tsarskaja 40%, 1 l; 4 tk Whiskey Jameson Irish 40 %, 700ml), kahju tekitati koguväärtuses 177,92 eurot; -asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 105-108/, milles on vaadeldud x asuva X kauplusest videofaile, millelt nähtub, et 01.10.2020.a kell 21:22 siseneb kauplusesse noormees, kes hoiab käes musta värvi kotti, suundub alkoholiosakonda, kust võtab erinevatest riiulitest alkoholipudeleid kokku 8-l korral, isik väljub kell 21:28 kauplusest koos kotti peidetud alkoholi pudelitega nende eest tasumata; 9 - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 109-110/, millest nähtuvalt tunnistaja olles tööl turvatöötajana videosalvestiste läbivaatamise käigus avastas, et 01.10.2020.a kella 21:28 paiku siseneb X kauplusesse meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab seljakoti ja alkohoolseid jooke, asetab need kaasas olevasse kandekotti, möödub kassadest ja lahkub kauplusest võetud esemete eest maksmata. 02.10.2020 episood - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /t kd 1 lk 122-125/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et varastas alkoholi selle edasimüümise eesmärgil, selgitab, et selleks, et varastada leidis endale kandekoti, mis on seest valmistatud fooliumist ja seda põhjusel, et väravatest läbides varastatud kaup ei annaks kaupluse turvaväravates signaali, kahetseb tehtut. - x X AS-i avaldus lisadega /t kd 1 lk 111/, millest nähtuvalt 02.10.2020.a sisenesid meesterahvas ja tütarlaps x kauplusesse, kust meesterahvas võtab alkoholiosakonnast erinevaid alkohoolseid jooke kogusummas 64,97 eurot, asetab need tütarlapse käes olevasse ostukorvi, seejärel juurviljaosakonnas paneb pudelid korvist kotti, tütarlaps võtab alkoholiosakonnast 1 alkohoolse joogi, maksab selle eest ja lahkub kauplusest, meesterahvas väljub peale tütarlast kauplusest kauba eest maksmata. - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 114-118/, milles on vaadeldud x kaupluse turvakaamera 02.10.2020.a videosalvestist ning millelt nähtub, kuidas kell 19:57 siseneb müügisaali noormees ning kell 19:58 tütarlaps ning eelnimetatud isikud kohtuvad juurviljaosakonnas, peale mida liigutakse koos alkoholiosakonda, kust noormees võtab 2 viskipudelit, asetab need tütarlapse käes olevasse ostukorvi, seejärel võtab ostukorvi enda kätte, kuhu paneb veel 1 viskipudeli, lahkuvad alkoholiosakonnast ja meesterahvas paneb juurviljaosakonnas viskipudelid kaasas olevasse kotti, seejärel tütarlaps liigub alkoholiosakonda, võtab 1 šampusepudeli, teisest osakonnast pähklipaki, tasub kauba eest ja lahkub kauplusest, mõned minutid hiljem lahkub noormees kauplusest kaasas olevasse kotti peidetud kolme viskipudeliga, kauba eest maksmata; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 119-121/, millest nähtuvalt töötab tunnistaja x ning 12.10.2020.a videosalvestie läbivaatamise käigus avastas, et 02.10.2020.a kella 19:57 ajal sisenes kauplusesse meesterahva, kes kokku võttis riiulitelt 3 viskipudelit ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata kell 20:11. Kahju tekitati kokku 64,97 eurot. 07.10.2020 episood - kahtlustatava Dmitri Sorokin ütlused /t kd 1 lk 209-213/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et antud kuupäeval läks ta X kauplusesse eesmärgiga varastada. Selgitab, et maast leitud kiviga purustas aknaklaasi, seejärel sisenes kauplusesse, kust võttis suitsupakid, mis asetas kotti, seejärel võttis kassast sularaha, millise pani tasku ja lahkus kauplusest, peitis suitsud metsa ära ning kui paari tunni pärast läks metsa, olid suitsud kadunud. Metsast suundus koju, kus ta politsei poolt kinni peeti. - X Kaubandus OÜ avaldus /t kd 1 lk 186-188/, millest nähtuvalt tekitati 07.10.2020.a vargusega X Kaubandus OÜ kaupluses aadressil Mahtra 1 varalist kahju esialgsel hinnangul kokku summas 1646,93 eurot; - kannatanu X X (X OÜ juhataja) ütlused /t kd 1 lk 128-132/, millest nähtuvalt helistati juhatuse liikmele 07.10.2020.a kella 05:30 paiku G4S-ist ning teavitati, et kauplusesse x on sisenenud võõrad isikud. Sündmuskohale kell 06:30 jõudnuna märkas, et sissepääsu klaasist uks oli lõhutud, kassast varastati sularaha 200 eurot, suitsu umbes 2000 euro väärtuses; -sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 134-148/, millest nähtuvalt on vaadeldud x asuvat X kauplust. Nähtub, et kaupluse välimine välisuks on trellidega turvauks, milline on osaliselt vigastatud, võetud ka 1 proov. Kaupluse sisemine välisuks on klaastrahvliga metallist uks, millise klaastahvel on purunenud ja uks on lukus. Kaupluse välisukse ees ja trepil on klaasikillud 10 ja suitsupakid, sisemisel välisuksel tuvastati puutejäljed, millelt võeti proov. Müügisaali põrandal välisukse juures on klaasikillud ja hallikas-valget värvi kivi, kivilt võeti proov. Müügisaalis vasakpoolse rahakassaaparaadi rahasahtel on avatud asendis, kassa juures on Selver kirjaga paberkott, millest võeti proov, ka olid maas aknapurustaja tööriist ja suitsupakid; - isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga /t kd 1 lk 177-180/, milles on vaadeldud 07.10.2020.a D. Sorokinit kelle paremal käsivarrel on verine marrastus ja T-särgi paremal pool punast värvi plekid; - X Kaubandus OÜ avaldus inventuuriaktiga /t kd 1 lk 189-193/, millest nähtuvalt teostati kaupluses sigarettide inventuur seisuga 07.10.2020.a ning millest nähtuvalt kassast varastati sularaha summas 168,74 eurot ning kaupa koguväärtuses 1449,39 eurot; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 198-199/, millest nähtuvalt tunnistaja töötades PPA-s pidasid kolleegidega kinni D. Sorokin’i Kärberi 28, Tallinn kell 09:40, kinnipidamisel oli isiku käsivarrel verine marrastus; - asitõendi videosalvestis vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 200-201/, milles on vaadeldud x asuva X kaupluse turvakaamera 07.10.2020.a videosalvestust, kuid video halva kvaliteedi tõttu on näha inimese siluett kapuutsis, kes tegutseb kaupluses; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 202-206/, millest nähtuvalt tunnistaja töötab X kaubandus OÜ-s ning on selgitanud, et x asuvas kaupluses jäetakse kassase igal õhtul enne kaupluse sulgemist 200 eurot ning üks inventuur viidi läbi nädal enne vargust ning 07.10.2020.a varastati sularaha summas 168,74 eurot; - X Kaubandus OÜ kirjavahetus /t kd 1 lk 207-208/, millest nähtub, et X Kaubandus OÜ-le edastati kassaaparaadi remondi ja hoolduse eest arve summas 202 eurot; - tunnistaja x ütlused /t kd 1 lk 194-197/, millest nähtub, et tunnistaja elab koos D. Sorokin’iga ning neil on kahe peale 1 telefon; - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /t kd 1 lk 232/, millest nähtub, et varguste toimepanemise ajal ei ole D. Sorokin’ile kuuluvat abonentnumbrit ei ole kasutatud üheski sideoperaatori võrgus. Muu isaloomustav materjal: - karistusregistri väljatrükk /t kd 1 lk 152-157/, millest nähtub, et D. Sorokin’il on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning isikut on korduvalt karistatud väärteokorras; - Harju Maakohtu 07.11.2019 otsus nr 1-19-4895 ja 16.04.2020 määrus nr 1-19-4895 /t kd 1 lk 158-167, 168-170/, millest nähtub, et D. Sorokin’it karistati viimati
lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 ning § 424 lg 2 järgi liitkaristusega 1 aasta 8 kuud, kohesele ärakandmisele kuulus 8 kuud vangisust, mille algust arvestati alates 03.04.2019.a.
alusel asendati mõistetud ja ülejäänud osa ära kandmata vangistusest (s.o 1 aasta) 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Harju Maakohtu 16.04.2020 määrusega pikendati 07.11.2019 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 13.08.2021.a; - kriminaalhooldusametniku vastus järelepärimisele /t kd 1 lk 272/, millest nähtub, et D. Sorokin’il on 10.11.2020 seisuga määratud 360 üldkasuliku töö tunnist sooritatud 16 üldkasuliku töö tundi ja sooritamata on 344 üldkasuliku töö tundi. Kohus leiab, et Dmitri Sorokin’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Dmitri Sorokin’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Dmitri Sorokin’i süü kuritegude, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega süstemaatiliselt toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Dmitri Sorokin pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seega isik tegutses eesmärgiga varastada sigarette ja alkoholi. Seejuures tuleb tähele panna, et D. Sorokin on eeluurimisel selgitanud, et ta varastas alkoholi, et seda edasi 11 müüa (t kd 1 lk 124). Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavat näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Dmitri Sorokin pani toime teise astme kuriteod. Isik pani antud kuriteod toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt nt RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Antud juhul isik, olles viimati karistatud Harju Maakohtu 07.11.2019.a otsuse alusel
lg 2 p 6, 7, 8, 9;
lg 2 järgi liitkaristusega vangistusega, millisest koheselt ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust ning ülejäänud osa asendati
ning pani käesolevas süüdistuses nimetatud kuriteoepisoodid toime katseajal, ajavahemikul septemberoktoober 2020.a, seega vähem, kui 10 kuu möödudes kinnipidamisasutusest vabanedes. Antud juhul ei avaldunud tema käitumises mingitki kahetsust, kuna isik jätkas uute kuritegude toimepanemist peale kinnipidamisasutusest vabanemist ning pani toime 7 samalaadset kuriteoepisoodi. Samuti näitab tema hoiakut, et isik õigustas end kohtuistungil, põhjendas vargusi sellega, et tal oli vaja elada, samas ei varastanud ta elementaarseid toiduaineid vaid suurel hulgal alkoholi ja sigarette. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava Dmitri Sorokin’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sealhulgas reaalsest 12 vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et isikut ja tema varasemat karistatust, episoodide rohkust arvestades, ei oleks tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Samuti märgib kohus, et süüdistatav ei tööta, tal puudub sissetulek. Kriminaaltoimikust nähtuvalt aastal 2019.a. puudusid Maksu- ja Tolliametil andmed süüdistatava tulude kohta (t kd 1 lk 264). Dmitri Sorokin’il on 4 kehtivat kriminaalkaristust, samuti on isikut korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata (t kd 1 lk 153-154). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Dmitri Sorokin suudaks rahalist karistust täita, isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused. Kohus peab vajalikuks kohaldada eelnimetatud asjaoludel vangistust ja seda sanktsiooni keskmääras. Samas peaks mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks ületama eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määra. Kohus peab põhistatuks karistada Dmitri Sorokin’it vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 10 kuud vangistust), seega on Dmitri Sorokin’ile mõistetavaks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Vastavalt
lg 7 ja § 65 lg 2 –le peab kohus vajalikuks suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.11.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud ja 14 päeva vangistust ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2526.09.2020.a s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 2 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada Dmitri Sorokin’i viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.10.2020.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades asjaolu, et isik olles varasemalt karistatud kriminaalkorras 4-l korral (sealhulgas reaalse vangistusega, kui ka vangistust on asendatud üldkasuliku tööga), pani ta toime uued kuriteod vaid 9 kuu möödudes peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist, iseloomustab kohtu seisukoha kohaselt antud asjaolu ilmekalt Dmitri Sorokin’i üldist suhtumist õiguskorda. Seega leiab kohus, et Dmitri Sorokin’i väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Ka ei näe kohus võimalust isiku allutamist elektroonilisele valvele, kuivõrd isik pani süüdistuses nimetatud kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises, käesolevate kuritegude toimepanemise üldkasuli töö ajal). Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil.
lg 1 järgi võib kohus kuni kaheaastat vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kuivõrd käesoleval juhul on mõistetavaks liitkaristuseks vangistus üle 2 aasta (2 aastat 7 kuud 12 päeva), ei ole seadusest tulenevalt võimalik vangistust üldkasuliku tööga asendada. 13 Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 4 1 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui Dmitri Sorokin peeti kinni peale viimast kuriteoepisoodi ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Dmitri Sorokin’i kinnipidamisest, s.o alates 07.10.2020.a. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud OÜ X Kaubandus seaduslik esindaja X X summas 3662,40 eurot, xxx X AS volitatud isik X X summas 1085,97 eurot ja X OÜ volitatud isik X X summas 347,84 eurot. Kohtuistungil nõustus süüdistatav eelnimetatud kannatanute tsiviilhagidega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus OÜ X Kaubandus seaduslik esindaja X X poolt esitatud tsiviilhagi (summas 3662,40 eurot), xxx X AS volitatud isiku X X’u poolt esitatud tsiviilhagi (summas 1085,97 eurot), X Eesti OÜ volitatud isiku X X’i poolt esitatud tsiviilhagi (summas 347,84 eurot) täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulud ja asitõendid Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis kuulub D. Sorokin’ilt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Kadi Sitska makstud tasu summas 362,40 eurot, mis kuulub samuti D. Sorokin’ilt väljamõistmisele. Käesoleval kriminaalasjas on ka menetluskuludeks DNA-ekspertiiside kulud summas 912 eurot. Kohus märgib, et kõik nimetatud kulud on tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisest ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Seonduvalt DNA-ekspertiisiaktidega (20E-GE0987, 20E-GE0988) märgib kohus järgmist: lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus vajalikuks vähendada DNAekspertiiside eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele DNAekspertiiside kulud 456 euro ulatuses (20E-GE0987– 3 objekti, 20E-GE0988– 5 objekti) ülejäänud osas (s.o 456 euro osas) tuleb ekspertiisiasutusele tekkinud kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. D. Sorokin on täisealine ja töövõimeline 14 isik, kes saab vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurt suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olevad kaks 2 CD-plaati, 6 DVD-plaati erinevate salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 13.09.2020 sündmuskohalt võetud viis tõmmist; 07.10.2020 sündmuskohalt võetud asjadega paberkott, mis sisaldab (Pakend nr 1 – musta värvi želatiinkiled (3tk) jalatsijälje fragmentidega – fooliumpakend; Pakend nr 2 – proov vigastusest kaupluse trellidega turvauksel – pappkarp; Pakend nr 3 – proov puutejäljest – pappkarp; Pakend nr 4 – hallikas-valget värvi kivi – pappkarp; Pakend nr 4.1 – proov kivilt – pappkarp; Pakend nr 4.2 – proov kivilt – pappkarp; Pakend nr 5 – SELVER kirjaga paberkott – paberkott; Pakend nr 5.1 – proov SELVER kirjaga paberkoti sangalt – paberkott; Pakend nr 5.2 – proov SELVER kirjaga paberkoti sangalt – paberkott; Pakend nr 6 – aknapurustaja tööriist – paberkott; Pakend nr 6.1 – proov aknapurustaja käepidemest – pappkarp; Pakend nr 6.2 – proov aknapurustaja käepidemest – pappkarp; Pakend nr 7 – proov valvekaamera liigutatavalt osalt – pappkarp; Pakend nr 8 – proov valvekaamera liigutatavalt osalt – pappkarp; Pakend nr 9 – proov puutejäljest seinal valvekaamerate juures – pappkarp), eelnimetatud esemed asuvad PPA asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 07.10.2020 isiku läbivaatuse protokolliga võetud T-särk vxahtlaste määdumistega, mis asub PPA asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn tuleb tagastada Dmitri Sorokin’ile kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.