) § 22 lg 12 alusel kui Suitsu tn 6a kinnisasjaga liitmiseks sobiv iseseisva kasutusvõimaluseta maa. Avaldus hõlmas mh praegust Suitsu tn 6b maaüksust. TLV alustas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise eeltoiminguid ning väljendas aastatel 2007–2018 poolehoidu Suitsu tn 6a kinnistut ümbritseva reformimata riigimaa liitmisele naaberkinnisasjadega. TLV palus 12.04.2018 kirjas Maa-ametil teatada, kas mh praegust Suitsu tn 6b ja Suitsu tn 6c hõlmavat maatükki soovitakse jätta riigi omandisse. Maa-amet teavitas TLV-d 25.04.2018 kirjas nimetatud maaüksuste riigi omandisse jätmise menetluse alustamisest ning 26.04.2018 kirjas huvist jätta need riigi omandisse riigi maareservina. TLV nõustus 06.06.2018 korraldusega nr 841-k Suitsu tn 6b ja Suitsu tn 6c maaüksuste riigi omandisse jätmisega riigi maareservina ning lõpetas erastamise eeltoimingud. XX küsis 29.06.2019 kirjas Maa-ametilt selgitusi Suitsu tn 6b maa riigi omandisse jätmise menetluse asjaolude kohta. Maa-amet selgitas 23.07.2019 kirjas Suitsu tn 6b maaüksuse riigi omandisse jätmise põhjusi. 3. Maa-amet jättis 28.01.2020 korraldusega nr 1-17/20/237 Suitsu tn 6b maaüksuse (pindala 690 m2, sihtotstarve elamumaa) ja Suitsu tn 6c maaüksuse (pindala 433 m2, sihtotstarbeta maa)
Maa on vajalik riigivaraseaduse (RVS) § 10 lg 1 p-s 4 sätestatud ülesande täitmiseks ning maa riigi omandisse jätmist takistavaid asjaolusid ei ole teada.
lg-s 12 sätestatud nõuetele ja selle liitmiseks kaebaja kinnistuga ei ole takistusi. Maa-amet on maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamisega õigusvastaselt viivitanud, mistõttu on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus selle erastamiseks. Kaebaja huvid on igal juhul riigi huvidest kaalukamad. 5. Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata.
lg 1 p 8 alusel maa riigi omandisse jätmise soovi korral on maa omandamisel füüsilisel isikul eesõigus üksnes juhul, kui ta taotleb maa ostueesõigusega erastamist. Lisaks ei ole Suitsu 6b maaüksus kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa, kuna
lg-test 12 ja 13 ning Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusest nr 50 “Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord” (määrus nr 50) tulenevalt on selleks vaid maa, mida selle kujust või suurusest tingituna ei ole võimalik iseseisvalt kasutada, kuhu puudub üldjuhul juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas liita piirneva kinnisasjaga. Suitsu 6b maatükk ei ole ebakorrapärase kujuga ja on sarnase suurusega kui piirkonna teised elamukrundid, samuti on sellele olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt Suitsu tänavalt. Üldplaneeringu kohaselt jääb Suitsu 6b maaüksus väikeelamumaale ja planeeringutest ei tulene keeldu seda hoonestada. Lisaks ei ole maaüksuse iseseisva kasutusvõimaluseta maana käsitamisel määrav hoonestamise võimalikkus, vaid maaüksuse kuju, suurus ja tekkimise põhjus. Suitsu tn 6b maaüksus piirneb samuti riigi omandisse jäetud Suitsu tn 6c maaüksusega ning see omakorda piirneb riigi omandis oleva Suitsu tn 8a maaüksusega, mistõttu on riigil võimalik võtta maaüksused kasutusse ka ühtse tervikuna. TLV hinnang maa erastamise otstarbekusele ei ole maa riigi omandisse jätmise otsustamisel siduv. Ka see, et Suitsu 6b maaüksus asub kaebaja kinnisasja taga ja TLV on 2009. a-l leidnud, et see ei ole hoonestatav, ei muuda seda maad iseseisva kasutusvõimaluseta maaks. Kuna maa riigi omandisse jätmine on prioriteetne
lg 12 alusel erastamise ees ning Suitsu 6b maaüksuse näol ei ole tegu sellise maaüksusega, mida saaks kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana erastada, ei olnud vaja kaasata kaebajat maa riigi omandisse jätmise menetlusse. Määruse nr 50 kohaselt teeb TLV erastamise eeltoimingud, mille raames selgitab välja riigi huvi jätta maa riigi omandisse. Vastustajale ei saa ette heita, et TLV on aastaid pidanud kaebajaga kirjavahetust, kuid asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni jõuti alles
§-d 312 ja 313 jõustusid küll seitse aastat pärast avalduse esitamist, kuid
lg 12, mis sätestab erastamisõiguse iseseisva kasutusvõimaluseta maa osas, kehtisid juba erastamise avalduse esitamise ajal. 6. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.
lg 1 järgi on maa riigi omandise jätmine prioriteetne maa erastamise ees, v.a füüsilisele isikule maa ostueesõigusega erastamise puhul, millega ei ole praegu tegemist. Maa riigi omandisse jätmise otsust tuleb põhjendada ja seda saab vaidlustada ka juhul, kui maa riigi omandisse jätmine on prioriteetne selle tagastamise või erastamise ees (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-08, p 9). Põhjendamis- ja kaalumiskohustuse ulatus sõltub aga sellest, millisel õiguslikul alusel maa erastamist taotletakse. Erinevalt Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-3908 käsitletud olukorrast, kus riigi huvile vastandus juriidilise isiku huvi erastada maad sellel maal paikneva ehitise juurde, on kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise regulatsiooni sisu ja eesmärki arvestades sel alusel maa erastamise huvi kaal mistahes alusel maa riigi omandisse jätmise huvi kõrval nii väike, et sel alusel maad erastada soovinud isikut ei ole vaja maa riigi omandisse jätmise menetluses ära kuulata ega tema huvidega seonduvat põhjendada. Eelnevat seisukohta toetab määruse nr 50 § 1 lg 1, mille kohaselt on kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise eeltingimuseks see, et maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele.
lg-s 12 sätestatud maa erastamise aluse puhul on eraldi välja toodud, et erastatakse üksnes selline oma objektiivsete tunnuste poolest kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa, mida ei jäeta riigi omandisse. Sama tuleneb määruse nr 50 § 1 lg-st 5, mille järgi juhul, kui objektiivsete tunnuste poolest iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk piirneb samaaegselt nii eraomandis oleva maaga kui ka riigi omandis oleva maaga, jäetakse selline maatükk riigi omandisse, kui riigivara valitseja seda soovib.
lg 12 ja selle rakendamiseks kehtestatud määruste erinevad redaktsioonid on alati lähtunud põhimõttest, et iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki saab erastada vaid juhul, kui riik ei soovi seda enda omandisse. Suitsu tn 6b maatükk piirneb riigi omandisse jäetud Suitsu tn 6c maaüksusega (katastriüksus 78401:101:5135), mis omakorda piirneb riigi omandis oleva Suitsu tn 8a kinnistuga (katastriüksus 78401:101:2498). Seega kui Suitsu 6b maatükki saaks käsitada kaebaja kinnistuga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maatükina, oleks selle erastamine siiski välistatud, kuna piirneva riigimaa valitseja on soovinud selle maa riigi omandisse jätmist. Alusetu on kaebaja etteheide, et korralduses ei ole põhjendatud Suitsu 6b maaüksuse vajalikkust riigile.
Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-37-14 mõisteti maareservina maad, mille kasutamine riigi ülesannete täitmiseks ei ole maa riigi omandisse jätmise hetkel veel aktuaalne, kuid mille järele võib riigil tekkida vajadus tulevikus. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene, et
lg 1 p 8 alusel maa riigi omandisse jätmiseks peaks olema selgelt ette nähtav, millisel eesmärgil või millise riikliku ülesande täitmiseks võib konkreetset maatükki tulevikus vaja minna. Riigi maareservi moodustamise üheks legitiimseks eesmärgiks on riigile tagavara loomine selleks, et saada tulevikus tulu selle maa tasu eest kasutusse andmisest või võõrandamisest. See tähendab, et maa maareservina riigi omandisse jätmist ei pea põhjendama ega saagi üldjuhul põhjendada mõne konkreetse riikliku ülesande täitmise vajadusega. Kaebaja esile toodud asjaolu, et Suitsu 6b maaüksusel on elamumaa sihtotstarve, ei välista selle maa riigi omandisse jätmist ega ole vastuolus maareservi moodustamise eesmärgiga. Isegi kui oleks tõendatud, et kaebaja on kasutanud Suitsu 6b maaüksust enda hoovina, ei oleks sellel maa riigi omandisse jätmise seiskohast tähtsust, kuna selline maakasutus on toimunud õigusliku aluseta. 4
kohaselt kaks: maa endiste omanike õigustatud huvi maa tagastamise vastu ning okupatsiooniperioodil või pärast seda maad õiguslikul alusel kasutama asunud isikute õigustatud huvi maakasutust jätkata.
§-s 2 on maareformi eesmärgina nimetatud ka eelduste loomist maa efektiivseks kasutamiseks, ent sellest ei kasva välja otseselt ühegi isiku õigustatud huvi. Haldusasjas nr 33-1-39-08 oli vaidluse all olukord, kus maa riigi omandisse jätmise tõttu kaotas maa enda omandisse saamise õiguse isik, kes väitis, et sel maal asub temale kuuluv ehitis. Seega viidatud kohtuasjas tugines kaebaja enda kui „praeguse maakasutaja“ huvile. Kaebajal ei ole olnud õigust Suitsu 6b maaüksuse kasutamiseks, „praeguse maakasutaja“ huvi realiseerus kaebaja kinnistul oleva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisega. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-39-08 viidatud teistes kohtuasjades käsitleti olukordi, kus maa riigi omandisse jätmisele vastandus isiku huvi maa tagastamise vastu (otsused nr 3-3-1-78-05, 3-31-61-06 ja 3-3-1-102-06) või kohaliku omavalitsuse üksuse huvi saada munitsipaalomandisse maa, mis kuulus temale enne okupatsiooni (otsus nr 3-3-1-37-07).
lõige 12 ei kaitse iseseisva kasutusvõimaluseta maatükiga piirneva kinnisasja omaniku huve samavõrd, nagu maa tagastamist või ehitise juurde maa erastamist reguleerivad normid kaitsevad maa endise omaniku või ehitise omaniku või muu seaduse alusel maad kasutava isiku huve.
lg 12 eesmärk on võimaldada erastamise teel anda piirnevate kinnisasjade omanike omandisse maa, mille suhtes ei saa kohaldada ühtki muud maareformi meedet ning mille puhul võiks seetõttu tekkida olukord, kus teatud maatükid ei kuulu ühegi kinnistusraamatusse kantava kinnisasja koosseisu. Tallinna linna organid on aastate jooksul avaldanud, et kaebaja kinnistuga piirneva maa erastamine on võimalik ja otstarbekas, kuid neist ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust see maa erastamise teel enda omandisse saada. Õiguspärane ootus kaitseb isiku usaldust selle vastu, et temalt ei võetaks sõnamurdlikult ära õigust, mis on talle antud või mille saamise tingimused on ta kehtiva õiguse kohaselt täitnud. Õiguspärast ootust ei teki pelgalt sellest, et isik on soodustava haldusakti andmist kaua oodanud.
TLV peab määruse nr 50 kohaselt läbi viima erastamise eeltoimingud, ent nende toimingute raames võetud seisukoht, et tegemist on iseseisva kasutusvõimaluseta maaga, mille saab erastada liitmiseks piirneva kinnisasjaga, ei ole maa erastamise otsustajale siduv. See, miks erastamise eeltoimingud venisid ja miks TLV pöördus esmakordselt maa erastamise korraldaja poole alles 2018. a kevadel, ei ole praeguse vaidluse seisukohast oluline. Kaebaja erastamisavalduse lahendamisega viivitamist ei saa ette heita vastustajale. Tallinna Linnavaraamet pöördus Maa-ameti poole vaidlusaluse maa erastamisega seonduvalt 02.04.2018 ja 12.04.2018 kirjadega, mispeale teatas Maa-amet vastavalt 25.04.2018 ja 26.04.2018 kirjades ning 30.04.2018 vastuskirjas sõnaselgelt riigi soovist jätta Suitsu 6b maaüksus riigi omandisse. Maareformi kontekstis tuleb silmas pidada, et ka n-ö reformimata riigimaa on riigi omandis. Seega kui maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamiseks või vastava otsuse tegemiseks pädeval asutusel ei ole teavet, et maa riigi omandisse jätmise otsustamise taga seisab mõni muu menetlus (maa tagastamine, erastamine), ei ole vajadust maa riigi omandisse jätmisega kiirustada. Siiski ka neil juhtudel, kus maa riigi omandisse jätmise menetluse kulgemine (või selle ebamõistlik venimine) takistab maa tagastamise või erastamise otsustamist, ei lisa selline viivitus kaalu maa riigi omandisse jätmise vastu rääkivale huvile. Seadusest ei tulene, et maa riigi omandisse jätmise õigus lõpeks, kui vastavat otsust ei tehta õigeaegselt. Seega asjaolu, et maa erastamise taotlus esitati 12 aastat enne maa riigi omandisse jätmise otsustamist, ei muutnud kaebaja huvi 5
lg 1 p 8 alusel on välistatud vaid juhul, kui tegemist on maatükiga, mis ei saa põhimõtteliselt maareservi funktsiooni täita või kui (nagu see oli Riigikohtu otsuses nr 3-3-137-14 käsitletud juhtumi puhul) maa riigi omandisse jätmise eesmärk ei lange kokku maareservi moodustamise eesmärgiga. Praegu ei ole see nii. Suitsu tn 6b maaüksus ei vasta
lg-s 12 ja määruse nr 50 § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa määratlusele. Viidatud sättest tulenevalt on kinnisasjaga liitmiseks sobivaks maaks selline maatükk, mis oma suuruse, kuju või asukoha tõttu ei ole iseseisvalt kasutatav ehk kuhu ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades võimalik moodustada normaalselt kasutatavat eraldiseisvat kinnisasja. Suitsu tn 6b maaüksus on umbes 690 m2 suurune, kusjuures valdav osa sellest (kaardilt mõõtes ligikaudu 555 m2) on kujult täisnurkne trapets, mille alused on vastavalt umbes 15 m ja umbes 27 m ning haarad vastavalt umbes 29 m ja 26 m pikad. Selle trapetsikujulise osa täisnurgast eendub välja kuni Suitsu tänavani riba, mille pikkus on umbes 33 m ja laius umbes 4 m. Kõnealuse maaüksuse suurus on sarnane piirkonna teiste kruntide suurustega, sh kaebaja kinnistuga, ning selle kuju ei ole nii eripärane, et saaks rääkida iseseisva kasutusvõimaluseta maatükist. Määruse nr 50 § 1 lg-tes 1 ja 2 ei defineerita iseseisva kasutusvõimaluse puudumist läbi ehitusõiguse olemasolu. Pealegi ei ole olukorras, mil ühtki kõnealust maatükki hõlmavat detailplaneeringut ei ole kehtestatud, alust väita, et Suitsu tn 6b maaüksusele moodustatava kinnistu hoonestamine on välistatud. Kaardilt vaadates paikneb Suitsu tn 6b maaüksusega raudteest kui peamisest müra- ja vibratsiooniallikast sama kaugel teisigi elamuid, lisaks jääb konkreetse kinnistu ja raudtee vahele Suitsu tn 10 asuv ehitis. Suitsu 6b maatükile on olemas juurdepääs, kuna ribakujuline umbes 4 m laiune osa, mis jääb kaebaja kinnistu ja Suitsu tn 6 kinnistu vahele, piirneb Suitsu tänava tänavamaaga. Tegemist on piisavalt laia ribaga mh selleks, et rajada krundi tagumisele osale sõidukiga juurdepääsu võimaldav tee. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 21.04.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus lahendas asja põhimõtteliselt valesti. Suitsu tn 6b maatükk vastab
lg 12 tunnustele, sest see ei ole tavapärase või korrapärase kujuga ega iseseisvalt kasutatav ning sellele puudub avalik juurdepääs. Seda on Tallinna linn kinnitanud 12 aastat ja sellest on kaebajale tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus. Kaebaja ei tuginegi asjaolule, et tal oleks
-s tulenevalt prioriteetsus maad erastada, vaid asjaolule, et TLV on aastaid kinnitanud, et kaebaja kinnistu juurde maa erastamiseks puuduvad takistused ja erastamine viiakse lõpule. 6
Halduskohus ei ole viidanud normidele, mis vabastaks vastustaja põhjendamis- ja kaalumiskohustusest. Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-38-09 tuleneb vastupidine ja halduskohtu arusaam sellest lahendist on väär. Halduskohus viitas, et määruse nr 50 järgi on kogu aeg olnud iseseisva kasutusvõimaluseta maatüki erastamine võimalik vaid siis, kui riik ei soovi seda enda omandisse, kuid selline regulatsioon kehtis ka otsuse nr 3-3-1-38-09 tegemise ajal. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja etteheidet, et vaidlustatud käskkirjas pole põhjendatud Suitsu tn 6b maaüksuse vajalikkust riigile riigi maareservina, viidates mh Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-37-14. Kohtu argumentatsioon ei ole aga selle lahendiga täielikult kooskõlas – Riigikohus rõhutas mh seda, et
lg 1 p 8 ei saa alati tõlgendada laiendavalt ning kui selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud, puudub alus jätta maa riigi omandisse. Kaebaja ei ole väitnud, et tema õigus maad erastada tuleneks erastamismenetluse kestusest, kuid TLV rolli ei saa jätta ka täiesti tähelepanuta. Kui Maa-amet oli hiljemalt 04.06.2018 kaebajale erastatava maa piirid kooskõlastanud, siis oli talle eelduslikult varem esitatud ka linna selgitus, miks on maaüksus iseseisva kasutusvõimaluseta jms olulised andmed. Halduskohus pole seda asjaolu hinnanud. Kaebaja ei ole eraldi vaidlustanud õigusvastast viivitust maa erastamise läbiviimisel, mistõttu puudus põhjus seda käsitleda. Halduskohus viitab, et maa riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimisele ei ole sätestatud tähtaegasid, kuid igasugune menetlus tuleb viia läbi mõistliku aja jooksul. Praegusel juhul on maareform, sh kaebaja erastamisavalduse lahendamine, kestnud lubamatult kaua. See viivitus koos ülejäänud asjaoludega, sh TLV kinnitustega, tugevdab kaebaja ootust, et asi lahendatakse tema jaoks positiivselt. TLV eeltoimingud ei seisa tervikuna erastamismenetlusest eraldi. Kaebaja jaoks ei ole vahet, milline haldusorgan jättis oma ülesanded nõuetekohaselt täitmata, sest oluline on tulemus. Lisaks, kui menetluse üks lüli – TLV – on andnud ühe arvamuse, peaks teine lüli – Maa-amet – teistsugusele seisukohale asumist põhjendama. Seega oli Maaametil praegusel juhul põhjendamiskohustus. Kaebaja õiguspärase ootusega on vastuolus olukord, kus maa riigi omandisse jätmist saab otsustada määratlemata tähtaja jooksul, sest see paneks kaebaja pikaks ajaks oma omandi teostamisel ebakindlasse olukorda. Halduskohus ei ole seda väidet hinnanud. Võrdlus Suitsu tn 14a kinnistuga on asjakohane. Suitsu tn 6b kinnistule ei ole juurdepääsu avalikult teelt. Maariba ots, mis külgneb Suitsu tänavaga, ei võimalda maakorralduslikult tee rajamist. Mõlemad maaüksused asuvad sama müra- ja vibratsioonitasemega piirkonnas. Suitsu tn 6b kinnistule ei ole võimalik püstitada hoonet samale joonele olemasolevate hoonetega. Maa-ameti kohtule edastatud väited on vastuolulised. Väär on halduskohtu seisukoht, et Suitsu tn 6b maaüksus ei vasta kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa määratlusele. Tallinna linn on korduvalt kinnitanud vastupidist ning
Maatüki liitmine kaebaja kinnisasjaga on maakorralduslikult põhjendatud ja otstarbekas. Kohus on püüdnud leida vaidlustatud korralduse jõusse jätmiseks põhjendusi, mida vastustaja pole esitanud. 8. Maa-amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. 7
lg 13 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub
VI1 osas sätestatud alustel (s.o §-d 312 ja 313).
lg 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. Üldjoontes sarnane maatüki iseseisva kasutamise võimalust puudutav regulatsioon sisaldub alates 11.03.2007 ka määruse nr 50 § 1 lg-tes 1 ja 2. 8
lg 1 kohaselt maatükki, mis kuulub erastamisele muul
-s sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele (sama sätestab määruse nr § 50 § 1 lg 1). Seega eelisjärjekorras tuleb kõnealuse maa suhtes maareform läbi viia muul viisil kui eraomandis oleva kinnisasjaga liitmise teel. Sarnane prioriteetsust puudutav regulatsioon kehtis
-s ka varem. Määruse nr 50 § 3 lg 3 järgi on linnavalitsuse ülesandeks välja selgitada, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest. Praeguses asjas pöördus TLV 12.04.2018 Maa-ameti poole palvega teatada, kas mh Suitsu tn 6b maatükki soovitakse jätta riigi omandisse (vastustaja 18.03.2020 vastuse lisa 6). Maa-amet algatas 25.04.2018 kõnealuse maa riigi omandisse jätmise menetluse, paludes määrata kohaaadressid ja sihtotstarbed, ning teavitas TLV-d 26.04.2018 kirjas huvist jätta Suitsu tn 6b maaüksus riigi omandisse maareservina (vastustaja 18.03.2020 vastuse lisad 7 ja 8). Kõnealune maa jäeti riigi omandisse 28.01.2020 korraldusega. Kui riik otsustab jätta maa riigi omandisse (sh
lg 1 p 8 alusel riigi maareservina), on selle erastamine eraomandis oleva kinnisasjaga liitmiseks välistatud. Vastupidist võiks väita juhul, kui riigil selgelt puuduks seadusest tulenev alus maa riigi omandisse jätmiseks (vrd Riigikohtu 23.10.2014 otsus nr 3-3-1-37-14), kuid halduskohus on otsuse p-des 18 ja 23 piisava põhjalikkusega selgitanud, et praeguses asjas ei ole see nii. Halduskohtu arusaam Riigikohtu otsusest nr 3-31-37-14 ei ole ekslik. HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks. 15. Kaebaja pidi seega algusest peale arvestama asjaoluga, et tal tekib õigus nõuda Suitsu tn 6b maaüksuse liitmist enda kinnistuga alles ja üksnes siis, kui nimetatud maaüksuse suhtes ei 9
lg-tes 12 ja 13 sätestatud korras ei sõltu siiski sellest, kui pikalt kestis tema erastamisavalduse menetlus enne seda, kui TLV pöördus riigi huvi väljaselgitamiseks Maa-ameti poole. Maa-amet teavitas TLV-d huvist jätta Suitsu tn 6b maa riigi omandisse, mis määruse nr 50 § 3 lg 31 järgi on selle maaüksuse osas erastamise eeltoimingute lõpetamise aluseks. 17. Kaebajale ei ole tekkinud õiguspärast ootust maa erastamisele ka sellest, et Tallinna linna ametnikud ei näinud erastamismenetluse käigus mh Suitsu tn 6b maaüksust hõlmava maa-ala iseseisvat kasutamisvõimalust ja pidasid selle erastamist
TLV ülesandeks oli teha erastamismenetluse eeltoimingud ja selgitada välja kõik erastamisel tähtsust omavad asjaolud (määruse nr 50 § 3), kuid linnavalitsusel ei ole kunagi olnud pädevust otsustada kaebajale maa erastamise üle. Seetõttu ei saanud TLV seisukohavõttudest tekkida kaebajal õiguspärast ootust saada
Seda eriti olukorras, kus kõnealuste seisukohtade andmise ajal ei olnud kõik tähtsust omavad asjaolud (nt riigi huvi maaüksuse omandamise vastu) veel välja selgitatud.
lg 1 p 8 alusel maareservina riigi omandisse sellise maa, millel asusid kaebajale kuuluvad hooned ja mille suhtes oli kaebaja esitanud avalduse hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Sellises olukorras leidis Riigikohus, et keskkonnaminister pidi kaaluma maa riigi omandisse jätmist tingivaid avalikke huve juriidilise isiku huvidega, kes taotles sama maa erastamist. Praeguses asjas puudub kaebajal Suitsu tn 6b maaüksusega muu side kui see, et kõnealune maa piirneb tema omandis oleva kinnistuga. Samuti pole tegemist maa ostueesõigusega erastamisega, vaid liitmiseks sobiva maa erastamisega, mille puhul erastamise tingimused (sh avalduse esitanud isiku nõudeõiguse ulatus) on erinevad. Halduskohus on neid asjaolusid piisavalt põhjalikult käsitlenud (vt otsuse p 19). 20. Isegi siis, kui tulenevalt Riigikohtu praktikast tuli Maa-ametil 28.01.2020 korralduses siiski põhjendada avalikust huvist lähtuvaid kaalutlusi maa riigi omandisse jätmise ja kaebaja huvi maa erastamise vastu, ei tingi see korralduse tühistamist. Võrreldes 2008. a-ga, kui Riigikohus lahendas asja nr 3-3-1-39-08, on kohtupraktika muutunud osas, mis puudutab 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.