) § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kohus jättis 28.01.2021 määrusega K.K. avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja 14 päeva järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: võlgade ümberkujundamise avalduse täiendamiseks järgnevaga: - märkida, mida on avaldaja teinud enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist selleks, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (esitada kohtule vastavad tõendid ja selgitused); - esitada selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; - märkida, kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks; märkida võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist võlgnik taotleb; esitada võlgniku põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida; esitada vormikohaselt täidetud vara- ja võlanimekiri ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad, tõendid, viidates konkreetselt, millise tõendiga vastavat asjaolu tõendatakse. Avaldaja on Tartu Maakohtu 28.01.2021 määruse kätte saanud e-toimiku kaudu 01.02.2021. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 15.02.2021. Avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Kohus hoiatas, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.
lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kuna avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldanud, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Avaldaja võib võlgade ümberkujundamise avaldusega uuesti pöörduda kohtusse. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 10 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.