TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-265 Määruse kuupäev 16.02.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamis

) § 30 lg 1) praegusel juhul rikutud. Kaebajal on Tartu Vanglas võimalik lugeda kahte üleriigilist venekeelset ajalehte, nagu eelmises määruse punktis märgitud. Juhul, kui kaebaja ei saa mingitel põhjustel isiklike vahendite arvelt konkreetset ajalehte tellida vanglasse, siis puudub kaebajal õigus nõuda vanglateenistuse kohustamist tuua temale ajaleht väljaspoolt vanglat. Samuti puudub kinnipeetaval õigus nõuda muude venekeelsete ajalehtede lugemise võimaldamist, nt ajalehe „MK-Estonia“, olukorras, kus vangla on võimaldanud kinnipeetaval lugeda teisi venekeelseid päevalehti. Ajaline viivitus, mida vangla vastuses kohtunõudele kirjeldab, ei anna alust möönda vangla õigusvastast tegevust.

1. Seega olenemata, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud „MK-Estonia“ ajalehe väljastamiseks kohustamise nõudes, ei pea kohus kaebust tervikuna seoses venekeelsete ajalehtede lugemise õiguse äravõtmisega perspektiivikaks. Kaebaja ei saavutaks oma eesmärki ei tuvastamiskaebuse ega kohustamiskaebusega. Nagu on Tartu Vangla 17.09.
2. a vaideotsuses õiguspäraselt märkinud, on kaebajal endal võimalik rahaliste vahendite olemasolul tellida ajaleht „Mk-Estonia“

§ 30lg 2 kohaselt.

1. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud veel ka isikliku raadiosaatja kambrisse mittelubamisega. 2
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigust jälgida Tartu Vanglas raadiosaateid (

§ 31

lg 1) samuti intensiivselt saanud vastustaja riivata ning kohustamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtule ei ole arusaadav kaebaja väide raadio väljalülitamise osas 5-6 ööpäevaks, kuid tuginedes Tartu Vangla vastusele, mille kohaselt on kaebajal võimalik kambris venekeelset raadiojaama kuulata, ei pea kohus vajalikuks kaebust selles osas käiguta jätta. Kui kaebaja on paigutatud distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse, siis võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata kinnipeetava

§ 31

lg-s 1 sätestatud õigust vastavalt

§ 651lg-le 4.

Tavarežiimil viibides, on raadiokanaleid võimaldatud kinnipeetaval jälgida kiirtelefonide süsteemi kambritelefonide kaudu, on Tartu Vangla selgitanud vastuses kohtunõudele.

1. Tartu Vangla direktori 11.02.
2. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.
3. kohaselt on vanglas keelatud esemeks signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor.
4. Tartu Vangla on kinnitanud vastuses kohtunõudele, et käesoleval hetkel edastatakse kiirtelefonide süsteemi kambriterminalide kaudu nelja raadiokanalit: Vikerraadio, Raadio 2, Kuku raadio ja Raadio
5. Viimase näol on tegemist venekeelse raadiojaamaga, millel on vene keelsete meediakanalite seas suurim kuulajaskond. Raadio 4 edastab uudiseid, analüütilisi saateid poliitikast kodu- ja välismaalt, muusikat ja palju muud, märgib vangla oma vastuses.
6. Kohus leiab, et kuna kaebajale on võimaldatud jälgida oma emakeeles raadiosaateid kambrisse sisseehitatud raadio vahendusel, siis ei ole kaebaja õigusi saanud intensiivselt riivata vangla keeldumine väljastada temale kambrisse isiklik raadiosaatja. Isikliku raadiosaatja väljastamine ei ole kooskõlas ka kehtiva Tartu Vangla kodukorraga (määruse p 10). Kohus selgitab, et Riigikohus asus 19.10.
7. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-15 seisukohale, et „isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest“ (p 33). Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et Tartu Vanglas kambritesse sisseehitatud raadiotes nelja raadiokanali edastamist ei saa pidada ebapiisavaks raadiosaadete jälgimise õiguse tagamiseks ning informatsiooni saamiseks.

§ 31

lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid raadiokanaleid kui vangla sisseehitatud raadio kaudu edastatavaid (Tartu Ringkonnakohtu 19.12.

1. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 12).
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt, kui tema taotlused väljastada temale venekeelne ajaleht „MK-Estonia“ või tuua temale ajaleht „Stolitsa“ on jäetud rahuldamata, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Samuti ei saa olla kaebaja õigusi intensiivselt riivatud keeldumisega väljastada kambrisse isiklik raadiosaatja, kui venekeelne raadiokanal on kambris kättesaadav, ja vastavasisulise kaebuse rahuldamine on seetõttu ebatõenäoline.
3. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). 3
4. Kaebaja esitas kaebuses taotluse juriidilise abi saamiseks. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu arvates on eeltoodud põhjendustel taotleja võimalus oma väidetavalt riivatud õigusi halduskohtus kaitsta vähene, mistõttu ei ole õigustatud riigi õigusabi andmine. HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Kohus on tõlgendanud kaebaja avaldust kohtule, lähtudes tema tegelikust tahtest. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
5. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4