Obsah (4)

§ 199§ 68§ 73§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2020, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7142 (20231602002) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Krimina

§ 199

lg 2 p 5 järgi käskmenetluses Prokurör Süüdistatav Natalia Miilvee ALEKSI JULIUS GRÖNBERG Soome isikukood 161000A595K; emakeel: soome keel; haridus: x; kodakondsus: Soome Vabariik; elukoht: x; töökoht: puudub, x; kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Aleksi Julius Grönberg

§ 199

lg 2 p 5 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 1000 (üks tuhat) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23.08.2020.a kuni 24.08.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega kandmisele kuulub rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses s.o 940 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Aleksi Julius Grönbergi suhtes kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksi Julius Grönberg temale määratud 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Aleksi Julius Grönbergilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot - määratud kaitsjale makstud tasu – 146,40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 1022,40 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena. Ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 85,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700046727. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid DVD- ja CD-plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Kasteet (asub PPA asitõendite hoidlas) – seisukoht võetakse väärteomenetluse käigus. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele, kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Esitatud süüdistus Aleksi Julius Grönbergi süüdistatakse selles, et tema 23.08.2020 kl 04.13 paiku x asuvas AS X tanklas X Xi kasutuses olevas takso plafooniga sõiduautos Škoda Octavia, reg nr x, võttis avalikult A.Xi nähes, kuid vägivalda kasutamata sõiduauto armatuurlaua pealt X Xile kuuluva mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 8PRO koos ümbrisega, väärtusega 218,88 eurot ning jooksis koos mobiiltelefoniga taksost välja. Oma tahtliku tegevusega pani Aleksi Julius Grönberg toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, see on

§ 199lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Tsiviilhagi ei ole esitatud (tlk 72-74). Asjaolud ja menetluse käik 2 Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 07.10.2020.a Harju Maakohtule süüdistusakti käskmenetluses Aleksi Julius Grönbergi kohta süüdistuses

§ 199lg 2 p 5 järgi.

Prokurör taotleb asja lahendamist käskmenetluses, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o 1000 eurot.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Lisaks kuulub süüdistusakti kohaselt süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 146,40 eurot. Süüdistusakti kohaselt edastati süüdistusakti koopia nii süüdistatavale kui tema kaitsjale. Nimetatud asjaolu kinnitavad väljatrükid, millest nähtub süüdistusakti edastamine kaitsja ja süüdistatava e-posti aadressidele. Samuti on kriminaalasja materjalide juurde lisatud süüdistatava ja kaitsja poolt allkirjastatud avaldus kohtule, milles süüdistatav selgitab, et talle on tutvustatud käesoleva kriminaalasja materjale ning palub lahendada kriminaalasi sellises menetluses, kus tema osalemine ei ole kohustuslik (tlk 83-85). Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Süüdistatava süü on tõendatud kannatanu X Xi ütlustega, mis tõendavad kuriteo tehiolusid ehk varguse toimepanemise fakti, aega, kohta, viisi ning varastatud eset ja selle maksumust, kui ka seda, et kannatanu sai eseme tagasi. Kannatanu ütlustest nähtub, et 23.08.2020.a umbes pooltundi enne politseisse helistamist istusid Sveta baari juures taksosse kaks välismaalast, kes suhtlesid omavahel soome ja inglise keeles. Välismaalased ei osanud konkreetset aadressi öelda ning soovisid Ibiza ööklubi juurde minna. Järgmisena ütlesid nad aadressiks Narva mnt

1. Sinna jõudes maksis üks välismaalastest talle sularahas ning väljus taksost, teine välismaalane jäi autosse ning ütles, et ta tahab McDonaldsisse minna. Kui nad McDonaldsisse jõudsid, siis see oli juba suletud ning välismaalane magas taksos. Seejärel otsustas ta välismaalase viia tagasi Narva mnt
2. Kui nad sinna jõudsid, siis välismaalane tema palvele sõidukist väljuda, ei reageerinud, vaid istus tagaistmelt esiistmele ja ütles, et tal on vaja pangaautomaadi juurde minna. Coca Cola Plaza juures nägi kannatanu, et meesterahval on käes kasteet ja mees hakkas teda sõimama. Siis meesterahvas tõukas teda sõidu ajal mitmel korral ja parem käsi kasteediga oli ähvardavalt üles tõstetud. Selle peale keeras ta Ahti tn-l asuvasse X tanklasse ja peatas sõiduki. Kui sõiduk oli peatatud, siis kannatanu ütles meesterahvale, et ta väljuks sõidukist, muidu kutsub politsei. Meesterahvas istus kõrvalistuja kohal, parem käsi kasteediga üleval ja tegi sellega kergeid löögi liigutusi tema suunas. Samal ajal oli meesterahva vasak käsi üleval ja tõukas korduvalt sellega tema paremat õlavart, füüsilist valu ta ei tundnud. Peale seda hakkas ta valima politsei telefoninumbrit. Tema telefon Xiaomi Redmi Note 8 PRO oli kinnitatud armatuurlauale ja sealt ta seda telefoni välja ei võtnud. Meesterahvas reageeris 3 sõna peale „politsei“ ja seejärel lõi teda paremas käes oleva kasteediga vastu rinda, mille tagajärjel tundis ta valu. Peale seda toetas meesterahvas korraks end istmesse ja seejärel haaras ta vasaku käega armatuurlaualt mobiiltelefoni ja jooksis minema. Seejärel sõitis kannatanu Viru ringile, kuna tavaliselt on seal politsei. Kuna politseid seal ei olnud, siis sõitis ta tagasi sinna samasse Xi tanklasse, kuna ta oli politsei juba välja kutsunud. Kusagil 10 minuti möödumisel, märkas ta, et tanklasse tuli sama meesterahvas, kes oli teda kasteediga löönud. Ta väljus sõidukist ja küsis teiselt taksojuhilt telefoni, et helistada politseisse ja see taksojuht ütles talle, et tema oli toonud selle meesterahva sinna tanklasse, kuna meesterahvas oli tahtnud süüa. Kannatanu helistas politseisse ja teavitas, et teda rünnanud meesterahvas on Xi tanklapoes. Seejärel saabus politsei ja pidas meesterahva kinni. Meesterahva läbiotsimise käigus leiti kannatanu mobiiltelefon, mille sai kätte 23.08.2020 politseist. Telefoni väärtuseks on ligikaudu 250 eurot (tlk 2-12). Kannatanult varastatud mobiiltelefoni väärtus on tõendatud kannatanu poolt esitatud Tele2 arvega, millest nähtub, et mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 8 Pro väärtus on 218,88 eurot (tlk 14). 27.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud kõned 23.08.2020 kell 04.14 ja 04.28, tõendavad, et kannatanu helistas Häirekeskusesse ja teavitas, et tal on R Xi juures tekkinud kliendiga probleem, klient on purjus ning ähvardab kasteediga ning haaras tema telefoni ja jooksis minema. Hilisemas kõnes annab kannatanu teada, et isik, kes temalt telefoni varastas ja teda kasteediga lõi, on tagasi R Xis (tlk 28-32). Süüdistatava süüd varguse toimepanemisel kinnitab ka süüdistatav ise. Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitas ta koos X K 22.08.2020 alkoholi ning külastasid õhtul mitmeid kesklinnas asuvaid lõbustusasutusi. Mingil hetkel võtsid nad koos takso ning soovisid minna sööma. Ta ei mäleta, mis hetkel X taksost ära läks, kuid ühel hetkel oli ta taksos üksi. Mäletab, et tahtis minna McDonaldsisse, kuid avastas, et teda viidi mingisse tanklasse. Tema teada ütles taksojuht talle, et ta kutsub politsei. Taksojuhil oli telefon telefonihoidjas armatuurlaua peal ning taksojuht valis numbri armatuurlaua peal, telefoni ta kätte ei võtnud. Sellel hetkel, kui taksojuht ütles, et ta helistab politseisse, tõstis ta korra oma vasaku käe taksojuhi poole üles, kuid kindlasti ta ei löönud ega tõuganud taksojuhti. Enda teada pani ta ainult käe ette. Ta võttis taksojuhi telefoni armatuurlaualt ja jooksis taksost välja. Ühel hetkel tulid talle vastu võõrad isikud ja ta palus neil takso kutsuda, et sööma minna. Ta ütles taksojuhile, et soovib sööma minna ning taksojuht viis ta tagasi samasse tanklasse, kust ta varasemalt oli ära jooksnud. Seal ta tellis endale süüa ning siis tuli politsei ja võttis ta kinni. Kasteeti tal kindlasti käes ei olnud, see oli tal kotis ja sellega ta ei vehkinud. Taksojuhi telefoni pani ta tagumisse taskusse, kust politsei selle ära võttis (tlk 57-60). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et süüdistatav peeti kinni 23.08.2020 kell 04.33 x juures ning kinnipidamisel võeti süüdistatavalt ära kasteet ning kannatanule kuuluv mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 8 Pro (tlk 54-56). 23.08.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab kannatanult varastatud nutitelefon Xiaomi Redmi Note 8 PRO (IMEI-kood x) tunnuseid (tlk 19-21). Tunnistaja X ütluste kohaselt tarvitasid nad koos süüdistatavaga 22.08.2020 õhtul alkoholi ning käisid mitmetes ööklubides ja otsisid naisi. Mingil hetkel võtsid takso. Seda, kust takso võeti, kes takso eest maksis ja kui suur võis arve olla, ta ei tea, kuna väljus taksost kohas, kus oli nende ööbimiskoht. Seda, mis süüdistatavaga edasi sai, kui ta oli taksost lahkunud, ta ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt kaotas süüdistatav oma pangakaardi ära ning ta andis oma rahakoti koos seal olevate kaartidega süüdistatavale. Õlakoti koos korterivõtmetega unustas ta taksosse (tlk 22-25). 4 Mis puudutab kannatanu A. Xi ütlusi tema suhtes kasutatud vägivalla osas, siis need ei ole usutavad ja on ümber lükatud 27.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juures oleva videosalvestisega, milles vaadeldi x, Tallinn asuva X AS tankla salvestist 23.08.2020.a ajavahemikul kell 04.12 kuni 04.35 ning millest nähtub, et kell 04.13 ilmub kaamera vaatevälja taksoplafooniga sõiduk Škoda reg.nr x, milles istuvad kannatanu (juhiistmel) ning süüdistatav (juhi kõrvalistmel). Videosalvestiselt on nähtav, et sõiduki peatumisel avaneb sõiduki kõrvalistuja poolne uks ning süüdistatava vasak käsi on vasaku kõrva juures. A. X sirutab oma parema käe paremale ja asetab A. J. Grönbergi rinnale ette risti, misjärel A. J. Grönberg vaatab A. Xi poole. A. X osutab oma parema käe sõrmedega A. J. Grönbergi alakeha poole, seejärel tõmbab A. X oma sõrmed kergelt rusikasse ja hakkab oma kätt tõstma A. J. Grönbergi näo poole. A. J. Grönberg lükkab oma vasaku käega A. Xi käe üles poole nii, et A. Xi käsi jõuab A. J. Grönbergi suu ja nina piirkonda. A. J. Grönberg võtab kinni A. Xi parema käe sirutuspinnast ja seejärel haarab oma parema käega kinni A. Xi parema käe randme piirkonnast lükates A. Xi kätt endast eemale A. Xi poole. Samal ajal A. J. Grönberg tõmbab kogu kehaga eemale, laseb lahti oma vasaku käe, haarab vasaku käega armatuurlaua pealt mingi eseme, seejärel laseb lahti parema käe ja väljub sõidukist kell 04.
3. Süüdistatava vasakus käes on sõidukist väljumise hetkel näha mingi ese, mis helendab (tlk 36-41). Eelnimetatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab A. J. Grönbergi poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud nii süüdistatava kui kannatanu ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokollidega. Samuti isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuvalt leiti ja võeti süüdistatavalt ära kannatanule kuuluv mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 8 Pro. Kannatanu A. Xi ütluste kohaselt kuulus süüdistuses nimetatud mobiiltelefon temale, mistõttu on tuvastatud, et mobiiltelefon oli A. J. Grönbergi jaoks võõras vara. Kannatanule kuulunud eseme äravõtmisega lõpetas A. J. Grönbergi eseme senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades A. J. Grönbergi ütlusi ja teo tehiolusid, siis puuduvad andmed, et varastatud eseme oleks A. J. Grönberg soovinud kannatanule tagastada. Seega leiab kohus, et A. J. Grönbergi eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus A. J. Grönbergi ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kannatanu nägi, kuidas süüdistatav võttis sõiduki armatuurlaualt temale kuuluva mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 8 Pro ja jooksis sellega minema. Vastupidiselt kannatanu ütlustele vägivalla kasutamise osas, on 23.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et süüdistatav kannatanut ei löönud ega kasutanud tema suhtes muud vägivalda mobiiltelefoni hõivamisel. Kohus süüdistatava käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega pani süüdistatav toime

§ 199

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

§ 199

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava Aleksi Julius Grönbergi karistamist

§ 199

lg 2 p 5 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 1000 eurot.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. 5 Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohus hindab süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks (tlk 44-45). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust (tlk 60). Lähtudes eelnevast leiab kohus, et süüdistatavat ei ole otstarbekas karistada vangistusega, vaid karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad ka rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2019. a sissetuleku kohta, on prokurör oma ettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades eelnevat, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna Aleksi Julius Grönberg oli kahtlustatavana kinni peetud 23.08.-24.08.2020, siis tuleb

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva arvata karistusaja hulka (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära), mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 94 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 940 eurot. Kohus nõustub karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Käesolevas kriminaalasjas tuleb Aleksi Julius Grönbergilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 146,40 eurot ning sundraha 876 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 tuleb kriminaalasjas olevad asitõendid, DVD- ja CD-plaadid, jätta kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Kasteedi osas, mis asub PPA asitõendite hoidlas ja mille osas on prokurör teinud menetlejale ettepaneku alustada väärteomenetlust, tuleb võtta seisukoht väärteomenetluse käigus. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254. (allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik 6