Obsah (6)

§ 121§ 2§ 41§ 43§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2606 Määruse kuupäev 17. veebruar 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i (X.) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18. detsembri 2020. a

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA)
2. novembril 2020 puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse, milles palus talle määrata puudega tööealise inimese toetus ja õppetoetus.
3. SKA selgitas kaebajale
4. novembri
5. a vastusega puudega tööealise inimese toetuse ja õppetoetuse maksmisega seonduvat. SKA otsustas
6. detsembri
7. a otsusega nr 16-3/128582-2 kaebajale õppetoetust mitte määrata.
8. Kaebaja esitas SKA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille SKA jättis
9. detsembri
10. a vaideotsusega nr 8-3/30507-2 rahuldamata.
11. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule
12. detsembril 2020 kaebuse SKA
13. detsembri
14. a vaideotsuse nr 8-3/30507-2 peale. Kaebaja taotleb haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kaebaja põhjendab, et talle on juba varasemalt määratud puudega tööealise inimese toetus ning ta soovis
15. novembri
16. a taotlusega selle suurendamist. Kaebaja väljendab rahulolematust nii õppetoetuse määramata jätmise, puudega tööealise inimese toetuse 3-20-2606 suurendamata jätmise kui ka vaidlustatud vaideotsuse osas. Kaebusele on lisatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.
17. Tallinna Halduskohus andis
18. detsembri
19. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi saabus Tartu Halduskohtusse
20. jaanuaril
22. SKA esitas
23. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et ei ole kaebaja
24. novembri
25. a taotluses sisalduvat puudega tööealise inimese toetuse taotlust eraldiseisva haldusaktiga lahendanud. SKA on kaebajale selgitanud, et puudega tööealise inimese toetuse summa saab muutuda üksnes siis, kui muutuvad puudega tööealise inimese toetuse maksmise aluseks olevad funktsioonide kõrvalekalded ehk kui isikul on puude raskusaste tuvastatud, siis makstakse talle kõige suurema kõrvalekalde funktsiooni järgi puudega tööealise inimese toetust. Seega pole võimalik taotleda puudega tööealise inimese toetuse suuruse muutmist eraldiseisvalt, kui puude raskusaste ega kõige suurema kõrvalekaldega funktsioon pole muutunud. Ühtlasi esitas SKA kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
26. Tartu Halduskohus jättis
27. jaanuari
28. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks ja maksejõuetust tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse üksnes siis, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 45 lg 4) ning seega on vaideotsuse vaidlustamise võimalused piiratud. Samuti ei aita käesoleval juhul üksnes vaideotsuse vaidlustamine kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Otstarbekas ei ole ka tuvastamisnõude esitamine, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Kaebajal on kõige tulemuslikum nõuda SKA

1. detsembri
2. a otsuse nr 16-3/128582-2 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata kaebaja
3. novembri
4. a taotlus läbi nii õppetoetuse kui ka puudega tööealise inimese toetuse määramise osas. Ühtlasi on kaebajal võimalik nõuda SKA
5. detsembri
6. a vaideotsuse nr 8-3/30507-2 tühistamist. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub kohtuga. Kohus märkis täiendavalt, et kui kaebaja soovib siiski vaidlustada üksnes vaideotsust, tuleb tal sellest kohut teavitada ja põhjendada, kuidas vaideotsus tema õigusi eraldiseisvalt vaide esemest rikub. Kui kaebaja soovib jääda tuvastamiskaebuse juurde, peab ta kohtule selgitama, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Lisaks põhjendas kohus, et kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks peab kohus hindama kaebaja majanduslikku seisundit, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud selleks vajalikku teavet.
7. Tartu Halduskohus jättis
8. veebruari
9. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks ja maksejõuetust tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus põhjendas, et kuna kaebaja ei ole kohtu
10. jaanuari
11. a määrusest juhindudes kohtule vastanud ega nõutud dokumente esitanud, esinevad kaebuses endiselt puudused ning kohus peab kaebaja huvide kaitseks vajalikuks kaebus uuesti käiguta jätta. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 3-20-2606

1. Tartu Halduskohus on andnud kaebajale kahel korral, s.o
2. jaanuari
3. a ja
4. veebruari
5. a määrustega võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning riigi õigusabi taotluse lahendamiseks vajalike andmete esitamiseks, kuid kaebaja ei ole kohtule vastanud ega nõutud teavet esitanud. Viimane kord andis kohus kaebajale
6. veebruari
7. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte
8. veebruaril 2021, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema
9. veebruaril 2021 ning möödus
10. veebruaril
11. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. 11.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

1. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et üksnes vaideotsuse vaidlustamine on võimalik vaid piiratud juhtudel ja et tuvastamisnõude esitamine ei ole tõhusamate vahendite olemasolu tõttu otstarbekas ning selgitas kaebajale, millised nõuded oleksid tema õiguste kaitseks kõige tõhusamad. Ühtlasi märkis kohus, et kui kaebaja soovib jääda kaebuses esitatud nõuete juurde, tuleb tal põhjendada, kuidas vaideotsus eraldiseisvalt tema õigusi rikub ning miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole aga kaebuse nõudeid täiendavalt selgitanud ega ilmutanud huvi haldusasja menetlemise vastu ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Seega on jätnud kaebaja puudused kõrvaldamata.
2. Kuna kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, siis ei ole võimalik seda menetleda ning kohus tagastab X.i kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta, kuigi kohus on talle selleks korduvalt võimaluse andnud, on riigi õigusabi taotluse lahendamise üks eeldustest täitmata ning RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimused taotluse rahuldamiseks ei ole täidetud. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (RÕS § 14 lg 6).
2. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole tema eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).

Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3