Obsah (9)

§ 8§ 76§ 101§ 108§ 35§ 37§ 42§ 41§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-115475 T

§ 8lg 2).

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (

§ 101

lg 1 p 1).

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse, intressi ja võla sissenõudmiskulu osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivist summas 258,88 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 42% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on küll põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist 10.01.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxx üldtingimuste punkti 12.2.1. järgi intressimääraga võrdses määras. Laenulepingu põhitingimuste punkti 4 kohaselt on intressimäär 42% aastas. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr xxx üldtingimuste punkti 12.2.1. viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimusega võlaõigusseaduse (

) § 35 mõttes. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus

§ 35

mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks

§ 37

mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine

§-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 32-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul 2 tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on laenulepingu nr 2101767023 üldtingimuste punkti 12.2.1. viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega laenulepingu nr xxx üldtingimuste punktis 12.2.

1. märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on laenulepingu nr xxx üldtingimuste punkt 12.2.
2. tühine aastas arvutatava 42% suuruse viivise määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna 42% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, tuleb

§ 41

järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul

§ 113lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra.

Laenulepingu nr xxx alusel 832,44 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 17.01.2020-13.10.2020 49,31 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 49,31 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 84% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 84% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 480 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 480 eurot ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 200 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 300 eurot. Arvestades hagi 3 rahuldamise ulatust tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 84%, mis teeb summaks 252 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4