Obsah (6)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-122 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruaril 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. O. hagi A. O. vastu elatise nõudes

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. O. on A. O. tütar (tl 8). Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.06.2016, hagi on esitatud 05.01.2021.a. Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. 6. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 2 Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2020.a. ja 2021.a 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15).
3. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Kostja ei ole käesolevas asjas

§102lg 2 asjaolusid esile toonud.

Kostja väited selle kohta, et viimasel aastal ei ole lapsele ülalpidamist andnud hageja seadusliku esindaja elukoha ja kontaktandmete muutumise tõttu, ei ole tõsiseltvõetavad.

1. Kostja on esitanud maakohtule SEB Pank AS pangakonto väljavõtted (perioodil 12.01.2020 – 11.01.2021), mille kohaselt sai kostja Eesti Töötukassalt töötutoetust septembrist kuni veebruarini 2020 kuus keskmiselt 152 eurot kuus (tl 29-31). Kostja esitatud xxx – e-raha asutuse konto väljavõtte (11.01.2020-11.01.2021) kohaselt osaleb kostja pidevalt XAS hasartmängudes ning kulutab igakuiselt erinevaid summasid (tl 32-40). Sotsiaalkindlustusameti 20.01.2021 tõendi kohaselt ei ole A. O.le sotsiaaltoetusi ega pensioni määratud (tl 98). Kinnistusraamatu andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimele sõidukeid registreeritud, kuid kostja on M. O.le (kostja ema) kuuluva mopeedi JIAJUE JJ50QT-3A, 2013.a väljalase, kasutaja Swedbank teatise kohaselt on pangakonto EExxx lõppsaldo seisuga 19.01.2021 -57,12 eurot, kontole on arvestatud viivis 248.59 eurot ja toimingud viimase 12 kuu jooksul puudusid, konto on blokeeritud (tl 78). Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et kostja töötab alates 01.09.2020 OÜ-s R puidutöötlejana (töö asukoha aadress xxx). Maksu- ja Tolliameti 12.01.2021 teatise kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid viimasel 12-l kuul 0 (null) eurot (tl 61). Kostja suhtes on algatatud täitemenetlused (158/2011/638; 095/2013/3204; 095/2015/2661 (elatise võlg 6 026 eurot); 158/2015/2141; 066/2012/694; 095/2016/3155; 066/2012/1466) (tl 93-97). Registriandmete kohaselt on A. O.l veel alaealine poeg R O. (sündinud xxx. aastal), kes on sissenõudja täitemenetluses 095/2015/2661 ning kelle ees on kostjal elatise võlgnevus üle 6 000 euro. 3
2. A. U. majanduslikku seisundit iseloomustavatel andmetel: - kuulub A. U. omandisse korter xxx, reg.kood xxx (tl 27); - maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimele sõidukeid registreeritud. - Sotsiaalkindlustusameti 20.01.2021 tõendi kohaselt on A. U.le määratud lapsetoetused 2x60 eurot kuus (tl ), vanemahüvitis igakuiselt summas 540 eurot (tl 98). - A. U. X AS pangakonto EExxx väljavõtte kohaselt on konto lõppsaldo seisuga 19.01.2021 – 136,40 eurot (tl 78-95). - Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et hageja seaduslik esindaja töötas alates 01.07.2014 kuni 29.07.2014 AS-s X; - Maksu- ja Tolliameti 12.01.2021 teatise kohaselt on A. U.le tehtud väljamakseid viimasel 12 kuul summas 0 eurot kuus (tl 59). Registriandmete kohaselt on ka A. U.l veel üks alaealine laps M. L.(IK XXX).
3. Vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavatest andmete põhjal on nende varaline olukord enam-vähem sarnane. Hageja seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustavad vanemahüvitise ja lastetoetused. Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Kohus on asjas kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et kostja ei ole suuteline tasuma igakuiselt elatist

§ 101lg 1 nimetatud miinimummääras.

Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus ka keskmist töötasu saavale vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks. Kohus selgitab, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-6aastaste laste ülalpidamiskulud keskmiselt 319 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Uuringu tulemusel on elatise vajaduspõhine suurus 3-6aastase lapse kohta 174,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, arvestades kostja varalist seisundit (puudub kinnisvara, sõidukid), täitemenetlustes olevaid täitmata kohustusi, elatise võlga teise alaealise lapse ees, aga ka hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit ning eespool nimetatud uuringu vajaduspõhise elatise suurust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tütre A. O. ülalpidamiseks elatise 175 eurot kuus. 11. A. O. elatise hagi on maakohtule esitatud 05.01.2021.a. Hageja nõuab elatist alates 01.06.2016, so tagasiulatuvalt. Kohus selgitab, et

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (ehk antud juhul alates 05.01.2020.a). 4 Kohus mõistab elatise kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt, kuid alates 05.01.

1. Kostja on ise oma vastuses kinnitanud, et viimasel aastal on jäänud lapse toetamine unarusse, toodud põhjendused ei ole aga kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad. Kui isegi nõustuda kostja väidetega, et tal puudus teave kuhu raha kanda või lapse ja tema ema elukoht, ei ole kostja sõnagi maininud, mida ise tegi selleks et vastavat teavet saada.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5