4-21-593/4

4-21-593 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2021.a Tallinnas Väärteoasja number 4-21-593 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Valeri Malejevi väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Valeri Malejev; ik: 38101210307; kodakondsus: määratlemata; ei tööta. RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Valeri Malejevi suhtes väärteoasjas nr 4-21-593 (2317,20,013052, väärteoprotokoll nr AB1605973) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. elukoht: xxx; Väärteoasja materjalid edastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja menetlemise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud 10.02.2021.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2317,20,013052 (väärteoprotokoll nr AB1605973) leides, et menetlusalust isikut Valeri Malejevit tuleks karistada LS 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut Valeri Malejevit on kriminaalkorras viimati karistatud 28.05.2018.a. kohtuotsusega KarS § 4231 ja § 424 alusel, mis on kehtiv karistus. 26.02.2021.a seisuga isikul kehtivad väärteokaristusi karistusregistri andmetel ei ole. Seda arvestades jääb esiteks selgusetuks see, miks on praeguses asjas isiku tegevus LS § 201 lg 2 järgi väärteona kvalifitseeritud, tuginedes korduvuse (s.o juhtimisõiguseta juhtimise fakti) arvestamisel 09.09.2020.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise faktile. Sellise kuupäevaga juhtimiselt kõrvaldamise otsust toimikus ei sisaldu. Kui isegi teoreetiliselt lähtuda arusaamast, et praegune rikkumine oleks väärtegu, siis peaks sellekohane tõend sisalduma toimikus, sest tegu oleks koosseisulise asjaoluga („varem juhtumiselt kõrvaldatud“). Lisaks tuleb meeles pidada, et vastavalt Riigikohtu praktikale on väärteoprotokollil samasugune funktsioon nagu süüdistusaktil kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (vt nt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 6). Siinkohal saab veel märkida, et toimikus sisaldub tõendina enne 28.05.2018.a. kohtuotsust toimepandud 04.09.2017.a episoodi kohta käiv juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Tegu on karistusregistri väljavõtte kohaselt ka kustunud karistusega – tl 32). Seega on sedastatav, et LS § 201 lg 2 kohane korduvus 27.01.2021.a väärteoprotokolli ja 09.02.2021.a kohtualluvusse saatmise määruse jaoks eksitav ja tuletatud kustunud väärteokaristusega seonduvast episoodist, seejuures ei ole tegu ka viimase samalaadse teo toimepanemise episoodiga. Teiseks, praeguses asjas kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist, kuivõrd 26.12.2020.a peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et Valeri Malejevi tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Kohus rõhutab, et erialakirjanduses on asutud seisukohale, et süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise puhul ei ole oluline see, et analoogselt süstemaatiliste vargustega, peaks kõnealust kuriteokoosseisu moodustavad episoodid olema omavahel ka sisulises seoses. Oluline on tähele panna, et antud koosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust, sõltumata, kas tegu on faktilise või õigusliku retsidiiviga ning tähtsusetu on ka süütegude vaheline ajavahemik (KarS komm vlj 2015, J. Sootak, P. Pikamäe; lk 1015 p 3.4). Kohus nõustub taolise käsitlusega täielikult, mistõttu ei ole põhjendatud näiteks üks võimalik tõlgendus, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 järgi ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud enam kui üheaastase perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Praktikas on eelnev seisukoht kinnitust leidnud korduvalt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites, näiteks on leitud, et mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Oluline ei ole seejuures see, kas varasemad teod moodustasid väärteo või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule (RKKKo 3-1-1-75-15, p 8). Sel põhjusel on kohtu hinnangul vajalik jälgida üksnes seda, et uues kriminaalasjas süstemaatilisust iseloomustavad varasemad episoodid (milles isik on varem süüdi tunnistatud) tugineksid kehtivatele karistustele. Ehk teisisõnu, nii kaua, kui isiku kahe eelneva episoodi eest mõistetud karistused (väärteo või kuriteo eest) ei ole kustunud, tuleb iga kolmas taoline rikkumine kvalifitseerida kuriteona. Üksnes sellisel viisil saab saavutada seadusandja tegelikku tahet korduvrikkujate suhtes. Selgusetuks jääb ka see, millega võiks kohtuväline menetleja põhjendada V. Malejevi (kui kehtivate karistuste järgi mitu analoogset süütegu toime pannud isiku) väiksemat süüd või temast lähtuvat väiksemat ohtu võrreldes nende isikutega, kes on varem toime pannud vaid kaks samalaadset väärtegu ja kelle tegu kuuluks kolmandal korral kvalifitseerimisele KarS § 4231 järgi. Seda olukorras, kus V. Malejevi viimaseks karistuseks oli KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine, mille eest reaalse vangistuse kandmiselt vabanes ta alles 2020. aasta suvel ning see karistus ei ole kustunud. Juba ainuüksi see, et isik on jätkanud pärast samalaadse kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise järgselt varasemat käitumismustrit, on märkimisväärne, vajab otsustavat reageerimist, milleks seadusandja ongi võimaluse loonud ning see tingikski tema suhtes automaatselt uue kriminaalasja alustamise. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et juhul, kui praeguses väärteoprotokollis tehtud viide isiku 09.09.2020.a juhtimiselt kõrvaldamisele vastab tegelikkusele, võib sellelgi juhul tegemist olla KarS § 4231 koosseisule vastava süüteoepisoodiga. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele. Kohus rõhutab, et nüüdseks on tähelepanuväärne ka samadel põhjustel väärteomenetluste lõpetamise arv, seega esineb kohtu hinnangul tungiv vajadus kohtuvälisel menetlejal ning ka prokuratuuril ühtse menetluspraktika väljakujundamiseks. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 4; § 48; § 85; § 107 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik