Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 173§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2021.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10466 Tsiviilasi Hagihind K.M.

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja 2 milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 esimesele lausele on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealisele lapsele elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda seega PKS § 99 lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel tuleb hagejal seega tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid. Kohtul tuleb ka muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Seega hagiavalduse rahuldamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja vastab PKS § 97 p 2 nõuetele, seejärel tuvastada, millised on hageja vajadused ja varaline seis ning seejärel vastata küsimusele, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist nõutud summas.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps. Hageja sai täisealiseks 15.09.
2. Kohtule esitatud tõenditest sh XXXXXX Ülikooli ja hageja vahelisest õppelepingust / tlk 143, 10, 34/ nähtub, et hageja õpib 2020.a. õppeaastast alates bakalauruseõppes Eesti filoloogiat täiskoormusel päevaõppes. Seega tulenevalt PKS § 97 p-st 2 tekkis tal õigus saada vanemalt ülalpidamist alates õppeaasta algusest 1.09.2020.a. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks peale gümnaasiumi lõpetamist 2020 juunis tööl käinud, et ise endale eluks vajalikke vahendeid hankida. Samas nõustub kohus hagejaga, et sobiva töö leidmine, mis võimaldaks kõrgkoolis täiskoormusega päevases õppes õppimise kõrvalt töötada, on praegusel ajal hageja jaoks oluliselt raskendatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist ise tagada, s.o hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust.
3. Hageja on märkinud, et tema püsikulutused kuus on järgmised /tlk 141/: eluaseme kulud 150 eurot /tema elamise eest XXXXXXs õe korteris maksab ema õele üürilepingu alusel üüriraha/; kulutused toidule 180 eurot; kulutused transpordile 39 eurot; sidekulud 12 eurot; 3 kulutused tervishoiule 10 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused koolitarvetele 8 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 45 eurot ja ujulapääse 50 eurot. Hageja esitas tõendina oma ema R.M. töötasu andmed -2020 septembri ja oktoobri kohta /tlk 159-160/, kuid neist ei nähtu ema tegelik varaline seis ega see, kui suures ulatuses osutab ta hagejale ülalpidamist. Hageja esitas tõenditena ka eluruumi üürilepingu /tlk 146/, mille kohaselt tasub ema tema õele elamiskulude eest 150 eurot kuus, X ujula arve summas 50 eurot /tlk 149/, bussipiletid summas 23,80 eurot /tlk 150-151/, Tele2 arve summas 34.60 eurot /tlk 161/, ravimi retsepti /tlk 163/ summas 5,68 eurot. Samuti esitas hageja enda konto väljavõtte perioodi kohta 1.04.2020 -30.09.2020 /tlk 35/, millest nähtub, et hageja ema R.M. kannab hageja kontole raha. Konto väljavõttest nähtub, et näiteks perioodil 1.04.-1.09.2020 on kantud raha kokku 294.50 eurot ja alates 1.09.30.09.2020 kokku 314 eurot. Perioodil 1.10.2020 – 31.10.2020 on hageja ema kontole kandnud 303 eurot /tlk 148, 152-158/. Kontole on tehtud ka sularaha sissemakseid. Hageja kontole on laekunud elatis kostjalt 270 eurot kuus kuni XXXXXXXX vastavalt Pärnu Maakohtu 6.11.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-14159 kinnitatud kompromissile /t.l. 4/. Vastuseks kohtu päringule selgus, et hageja omab ka teist kontot /tlk 82 - periood 19.04.2020-19.10.2020/, kuhu on tehtud hageja esimeselt kontolt ülekandeid ning mille lõppsaldo on 19.10.2020 seisuga 1650 eurot. Kummaltki kontolt elamiskulude arveid makstud ei ole v.a. septembris ja oktoobris 2020 ülekanne K.M. summas 150 eurot (üür). Kontolt makstakse poe arveid, tasutakse ravimite, iluteenuste eest, restorani ja kohvikute arveid. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale sõidukeid, kinnisvara ega osalusi äriühingutes ei kuulu /tlk 41/, Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hagejal perioodil 1.04.2020-30.09.2020 olnud sissetulekut /t.l. 75/. Kostja leiab, et hageja kulutused ei ole põhjendatud, hageja elab vanema õe juures, kuna ei soovi minna ühiselamusse.
4. Kuigi hageja ei ole kohtu hinnangul oma vajadusi piisavalt tõendanud (eluasemele, riietele, jalanõudele, kooliga seotud kuludele, hügieenitarvetele) leiab kohus, et hageja esitatud kulud on siiski suures osas eluliselt usutavad. Kohus ei pea vaatamata hageja konto väljavõttel kajastuvast kahest üüri maksest ja 18.12.2020 detsembris allkirjastatud üürilepingule, usutavaks 150 eurost üürikulu, mida hageja ema maksab teisele tütrele hageja elamise eest viimase korteris. Kohus ei pea nimetatud üürilepingut usaldusväärseks tõendiks, kuna tavapäraselt lähedased pereliikmed omavahel analoogseid lepinguid ei sõlmi. Samas ei tähenda see, et hagejal kulusid eluasemele (elekter, vesi) ei ole või et neid ei peaks igakuiselt kandma. On iseenesest mõistetav, et õpingute ajal kodust eemal peab kusagil elama ning paratamatult kaasnevad sellega kulud elektri- ja veetarbimisega jms seonduvalt. Ei ole võimalik ega ka eluliselt usutav, et täiskasvanud inimesel ei ole kulusid. Samas peab hageja ka igapäevaselt sööma, riietuma jne, ka sellega kaasnevad kulud. Kohus leiab, et hageja ei ole siiski vaatamata kohtu korduvatele selgitustele /vt kohtunõue tlk 24, istungi protokoll tlk 103/ tõendanud, et tema kulud kuus on summas 504 eurot ning et tegemist on vältimatute kuludega, mida ei ole võimalik vähendada. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja külastab tihti kohvikuid, samuti käib X ujulas, mis kindlasti suurendab hageja kulusid. Nimetatud kulud ei ole aga kohtu hinnangul sellised, mis on eluks olulised või hädavajalikud või mida ei saaks vähendada või vältida. 4 Seoses eluasemekuludega märgib kohus, et XXXXXX Ülikooli tudengimajutuse XX kodulehe andmetel maksab üliõpilaselamus elamine alates 52 eurost kuus. Lisaks märgib kohus, et näiteks Statistikaameti kodulehe andmetel on alates 2020 .a. veebruarist elatusmiinimumi määr 221,36 eurot, mis on igapäevavajaduste katmiseks vajalik elatusvahendite väikseim kogus. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ning väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt eluliselt usutavaks ja tuvastatuks, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma. Kuna aga kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul kohtu hinnangul mh lähtuda tudengimajutuse hindadest ja minimaalsest elatusstandardist (s.o ca 221,36 eurot kuus) ning lugeda, et hageja võimalikud kulud kuus on summas ca 300 eurot. Nimetatud kulud on kaetud hageja ema poolt makstava ülalpidamisega (nagu kohus eelpool märkis, on ema perioodil 1.09.- 30.09.2020 maksnud hageja kontole 314 eurot ja perioodil 1.10.2020 – 31.10.2020 303 eurot. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ema kannab kõiki hageja kulusid. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, et lapsega seotud kulusid kannab vaid üks vanem, teine aga lapse ülalpidamises ei osale.
5. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas kostja on võimeline hagejale ülalpidamist andma. Menetluse ajal vähendas hageja esmalt esitatud 270 eurost nõuet 200 euroni /tlk 141/. PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p 11). Lisaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustele, tuleb elatisenõude ulatuse väljaselgitamiseks arvestada PKS § 102 järgi ka kostja varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamise kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja konto väljavõtetega on tõendatud, et tema ema R.M. osaleb hageja ülalpidamises vähemalt summas 300 eurot kuus. Samas, nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei vabasta ühe vanema ülalpidamiskohustuse täitmine teist vanemat elatise maksmise kohustusest. Ainuüksi asjaolu, et hageja ema katab suures osas hageja vajadusi, ei vabasta automaatselt kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest.
6. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on võimeline hagejale elatist maksma ning millises summas. Kostja väitel ei ole ta oma majanduslikust ja halvenenud tervislikust seisundist tulenevalt võimeline hagejale elatist maksma, ilma et tema enda elukvaliteet ei kannataks. Ta on tihti haige ja palk väike, samuti on tal üle 5000 eurone elatisevõlgnevus varasemalt hageja emale R.M /vt ka tlk 44/. Kostja esitatud Sotsiaalkindlustusameti puudega isiku kaardi /tlk 17/ kohaselt on talle määratud XX puue kehtivusega 25.07.2017-4.06.2022.a. ning puudega täiskasvanu toetus summas 41,17 eurot kuus /tlk 59/. Kostja perearsti tõendi kohaselt on talle määratud osaline töövõime kaotus /tlk 111/ ning raviarsti tõendi kohaselt vajab kostja seoses raske diagnoosiga igapäevaseks eluks ja toimetulemiseks XX /tlk 112/. 5 Kostja töötab XXX OÜ-s ja tema brutotöötasu perioodil nov 2019-juuli 2020 oli 6017,09 eurot /tlk 18-19/. Vastuseks kohtu päringule oli Maksu- ja Tolliameti andmetel /tlk 77/ kostja sissetulek perioodil 1.04.2020 kuni 30.09.2020 - 4289,47 eurot, so keskmiselt 714,91 eurot kuus. Kohus kontrollis kostja varalist seisundit ka registrite abil ning tuvastas, et kostjale sõidukeid ega osalusi äriühingutes ei kuulu /tlk 42/, kostja omab XXXXXXXXX asuvat hoonestatud kinnistut, mis on tema elukohaks /tlk 40, 7/. Kostja esitas tõenditena oma konto väljavõtted ja kuludokumendid /tlk 30, 113-133/ ning nende pinnalt loeb kohus usutavaks kostja väite, et tema vältimatud kulud on ca 475 kuus (sealhulgas õuhupuhasti ja pesumasina järelmaks 59.49 eurot). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja on võimeline hagejale elatist maksma. Samas leiab kohus, et kuna hageja omab säästusid 1650 eurot, tema ema töötasu on suurem / 2020 oktoobris 827.70 eurot-tlk 159/ kui kostjal ning et kostjal on raske haigus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 130 eurot kuni õpingute lõppemiseni. Kohus leiab, et kostja on praegu võimeline sellises summas hagejale elatist maksma. Asjaolu, et kostja väitel ei ole ta võimeline 2021.a lõpuni tööl käima ja et ta on sunnitud märtsis eelpensionile jääma, ei saa kohus käesoleval ajal elatise väljamõistmisel arvestada, kuna väidetavad asjaolud võivad juhtuda tulevikus. Menetluskulud. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6