) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja J K (dtl 68) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse 3 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kostja on tasunud üksnes perioodil 01.06.2020-07.11.2020 igakuiselt talle laekunud peretoetusest 166 eurot hageja seaduslikule esindajale, s.o kokku on tasutud 1162 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on 4 teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et kostja sissetulek on 954 eurot kuus, sellest peretoetus 520 eurot (millest 166 eurot kannab kostja üle hagejale) ning elatis teistele lastele 600 eurot kuus. Samuti on kostja välja toonud oma igakuised kulutused 300 euro ulatuses, s.o toidukulu 180 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 50 eurot, riided ja jalatsid 20 eurot ning kommunaalteenused 50 eurot. Rahvastikuregistri kohaselt on kostjal veel kaks alaealist last: D V ja D V. Kostja on välja toonud, et D V igakuised kulud moodustavad kokku 402 eurot, s.h toidukulu 150 eurot, lasteaed 70 eurot, lisatoit lasteaias 42 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 50 eurot, xxx 60 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot ning kommunaalteenused 50 eurot. D V igakuised kulud moodustavad kokku 340 eurot, s.h toidukulu 150 eurot, lasteaed 70 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 20 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot ning kommunaalteenused 50 eurot. Seega on teiste laste kulu kokku 742 eurot. Kuna kostja on avaldanud, et teistele lastele tasutakse elatist kokku summas 600 eurot, siis on kostja osa teiste laste kulust 142 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 101-105, 183-191) nähtub, et Sotsiaalkindlustusamet maksab igakuiselt kostjale peretoetust kokku summas 577,54 eurot (s.o 520 + 57,54). Samuti tasutakse igakuiselt elatist kostja arvelduarvele A V poolt 600 euro ulatuses. Muid regulaarseid sissetulekuid, s.h töötasu, ei ole kohus menetluses tuvastanud. Kinnistusraamatust nähtub, et kostjale kuulub kinnisasi aadressil xxx ning korteriomand aadressil xxx. Samuti kuulub kostjale sõiduauto xxx. Seega ei saa kostjat pidada täielikult varatuks. Samuti nähtuvad kostja konto väljavõttest igakuised väljaminekud korteriühistule, xxx-le, xxx, xxx, xxx-le. Kohus loeb seega tõendatuks ja ka eluliselt usutavaks, et teatud igakuised kulud kostjal nii enda, kui ka oma teiste alaealiste laste ülalpidamisega tekib, s.h nii söögile, hügieenile, eluasemele. Samas ei ole kostja töövõimetu ega varatu, m.h ei ole kostja töötuna arvele võetud (dtl 170). Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on 26.10.2020 kostjaga sõlmitud tööleping ülesöeldud (kd I lk 262). Samas ei ole kostja tõendanud, et tal puuduksid võimalused tuluallikate leidmiseks. Kostjal on võimalus pärast töölepingu ülesütlemist ennast ka töötuna arvele võtta. Kuigi kostja on esitanud ka tõendi, et tal on olnud tervisega probleeme, siis kohtu hinnangul on psühholoogilised probleemid ravimitega kontrolli all hoitavad (dtl 171-172, 265-266). Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et tal oleks tervise tõttu töövõime vähenenud. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid 5 ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Arvestades kostja sissetulekute ja väljaminekutega ning asjaoluga, et kostja ei ole varatu ega töövõimetu, siis leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis 186 euro ulatuses. Kohus selgitab, et nimetatu sisse kuulub ka kostja poolt igakuiselt tasutav 166 eurot. 8. Samuti on hageja palunud välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 28.05.2019 kuni 27.05.2020 summas 3356 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja seaduslik esindaja on eelistungil kinnitanud, et ei ole elatist enne hagiavalduse esitamist kostjalt küsinud. Kuigi nimetatu ei võta iseenesest hagejalt tagasiulatuva elatise nõude esitamise õigust, siis leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõudmine käesoleval juhul ei täida enam oma eesmärki ning suurema summa tasumine koos igakuise elatisega alates 6 hagiavalduse esitamisest võib asetada kostja raskesse majanduslikku olukorda. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.