KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1642 Haldusasi XX kaebus Sotsiaalki

; redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2020). 2. SKA 15.01.2020 otsusega nr 915559/2 jäeti XX avaldus rahuldamata, kuna

§ 11916lg 3 nõuded ei olnud täidetud.

3. XX esitas 27.01.2020 SKA-le avalduse, milles palus tühistada SKA 15.01.2020 otsus nr 915559/2 ja arvutada politseiametniku väljateenitud aastate pension ümber põhjusel, et

§ 11916lõike 4 nõuded on täidetud.

1. SKA palus Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA) 03.02.2020 andmeid, kas XX määratud pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ja kuni
2. juulini 2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. PPA esitas 05.03.2020 selgituse XX pensioni ümberarvutuse kohta vastavalt

§ 11916lg-le 4.

Selgituse kohaselt vabastati XX politseiteenistusest 01.03.

1. Teenistusest vabastamisel valis XX pensioni arvutamise aluseks viimase ametikoha, milleks oli korrakaitseametniku ametikoht. Selle ametikoha ametipalk oli pensionile jäämise ajal 966,34 eurot (sh
2. palgaaste palgamääraga 801,45 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest). PPA selgitas, et kui XX soovib muuta oma pensioni arvutamise aluseks olevat ametikohta ning valida ametikoha teenistuse viimase viie aasta hulgast ajast, mil ta töötas politseiteenistuse seaduse alusel, siis saab ta seda valida perioodist 02.03.2005-31.12.
3. Sel perioodil oli tema soodsaima palgaga ametikohaks vanemkomissari ametikoht perioodist 01.03.2007-31.12.
4. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ (edaspidi määrus nr 188) 31.12.2009 redaktsiooni järgi oli sellel ametikohal ametipalk 940,78 eurot
5. palgaastme järgi ja 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni järgi ametipalk 1022,59 eurot
6. palgaastme järgi.
7. SKA 17.03.2020 otsusega nr 915559-3 jäeti XX pensioni suurus ümber arvutamata, kuna ei olnud täidetud

§ 11916lõike 4 nõuded.

2. SKA 06.05.2020 otsusega nr E09153-1 tunnistati SKA 17.03.2020 otsus nr 915559-3 kehtetuks ja uuendati XX 27.01.2020 avalduse menetlus, kuivõrd PPA 05.03.2020 selgitust nr 1.9-3/297-2 oli ekslikult tõlgendatud. 2

§-le 1112 võeti aluseks teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud vanemkomissari ametikoha palk 940,78 eurot ning otsustati maksta XX alates 01.01.2020 pensioni eluaegselt 860,61 eurot kuus.

1. XX esitas 04.06.2020 SKA 06.05.2020 otsusele nr E 09153-1 ja otsusele nr 915559/1 vaide. Vaide esitaja hinnangul on pensioni arvestamisel ekslikult võetud aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalk palgamääraga 940,78 eurot.
2. SKA 24.07.2020 vaideotsusega nr 8-3/15908-2 jäeti XX vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

§ 11916

lg 4 (kehtiv alates 01.01.2020) alusel on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele isikutel, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 2010. a 1. jaanuarist kuni 2014. a 31. detsembrini ning kelle pensioni suurus on arvutatud

alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse

1. a
2. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ning kuni
3. a
4. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad.

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli seadusemuudatuse eesmärk tagada igale politseipensionärile selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui

1. a
2. juulil ei oleks tema ametipalka vähendatud. Seetõttu arvutatakse pärast
3. a
4. jaanuari pensioneerunud politseiametnike pensionid vajadusel ümber ja täiendavalt antakse võimalus muuta pensioni arvutamise aluseks olevat ametikohta. XX vabastati politseiteenistusest 01.03.
5. Teenistusest vabastamisel valis ta pensioni arvutamise aluseks korrakaitseametniku ametikoha ja ametipalga, mis olid kehtestatud määrusega nr
6. Vastavalt 01.01.2020 jõustunud

muudatusele arvutati XX pension alates 01.01.2020 ümber, arvutamise aluseks võeti XX poolt valitud vanemkomissari ametikoht perioodist alates 01.03.2007 kuni 31.12.

1. Määruse nr 188 (31.12.2009 kehtinud redaktsiooni) järgi oli selle ametikoha ametipalk 940,79 eurot
2. palgaastme järgi. Tagamaks XX selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui
3. a
4. juulil ei oleks tema ametipalka vähendatud, indekseeriti pensioni suuruse arvutamisel ametipalka 940,78 eurot indeksiga 1,66324, mille tulemusena saadi pensioni suuruse arvutamise aluseks ametipalk 1564,75 eurot. Vaide esitaja palub võtta pensioni arvutamise aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalk
5. a jaanuarist kuni detsembrini
6. palgaastme järgi 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrusega nr 33 „Politseiametnike töötasustamine
7. aastal“ (edaspidi määrus nr 33). Määrus nr 33 kehtestati politseiteenistuse seaduse (PolTS) alusel ja kehtis kuni 31.12.
8. Alates 01.01.2009 kehtestati politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad määrusega nr 188, mille 31.12.2009 kehtinud redaktsiooni järgi oli vanemkomissari ametipalk 940,78 eurot
9. palgaastme järgi.

§ 11916

lg 4 sätestab õiguse pensioni ümberarvutamiseks üksnes neile isikutele, kelle pensioni suurus on arvutatud

alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni

1. a
2. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega ei saa XX pensioni ümber arvutamise aluseks võtta kuni 31.12.2008 kehtinud määruses nr 33 kehtestatud vanemkomissari ametipalka 1022,59 eurot. 3

§ 11916

lõike 4 alusel on temal õigus määratud pensioni ümberarvutamisele, kuna on täidetud kõik viidatud lõike 4 tingimused: 1) kaebaja on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile ajavahemikul 01.01.2010-31.12.2014; 2) pensioni suurus on arvutatud

alusel; 3) pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse

1. aasta
2. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ning kuni
3. a
4. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad.
5. Kaebaja pensionile jäämise ajal oli korrakaitseametniku ametipalga palgamäär 801,45 eurot. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud vanemkomissari ametipalga palgamäär oli 940,78 eurot.
6. Kaebaja esitas SKA-le 16.12.2019 avalduse sooviga üle vaadata temale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension seoses

01.01.2020 jõustuva muudatusega. SKA on 06.05.2020 otsuses ekslikult tõlgendanud PPA 05.03.2020 teadet nr 1.9-3/297-2, kui võttis pensioni arvutamise aluseks vanemkomissari ametipalga 940,78 eurot. Ekslik on SKA väide, et ametipalk 1022,59 eurot on indekseeritud ametipalk. Tegemist on vanemkomissari ametikoha palgamääraga

1. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud), milline oli määratud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 33 „Politseiametnike töötasustamine
2. aastal“
3. astmepalk 16 000 krooni (1022,59 eurot). Vastavalt

§ 100

lg-le 1 oli kaebaja teenistuse viimase viie aasta hulgast soodsaima palgaga ametikoht vanemkomissari ametikoht

1. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud), mis oli määratud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a. määruse nr 33 „Politseiametnike töötasustamine
2. aastal“
3. astmepalk 16 000 krooni (1022,59 eurot).
4. SKA ei ole 06.05.2020 otsuses pensioni ümberarvutamisel arvestanud teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel, s.o 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest. 4

§ 11916

lõike 3 kohaselt isikul, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile pärast

1. aasta
2. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
3. aasta
4. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse
5. aasta
6. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” või piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
7. aasta
8. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,
9. Vastavalt

1113 lõikele 2 indekseeritakse politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, iga aasta

1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel.
2. Tagamaks XX selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui 01.07.2009 ei oleks tema ametipalka vähendatud, korrutati tema ametipalk läbi

§ 11916

lõikes 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 ja indeksite, millega indekseeriti pensione aastatel 2013 kuni 2019, summaga 1,663248086 (1,087+1,050+1,058+1,063+1,057+1,051+1,076) ja saadi pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks 1564,75 eurot.

1. Alates 01.01.2009 kehtestati politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188, mille 31.12.2009 kehtinud redaktsiooni järgi oli vanemkomissari ametipalk 940,78 eurot
2. palgaastme järgi.

§ 11916

lõiked 3 ja 4 sätestavad õiguse pensioni ümberarvutamiseks üksnes neile isikutele, kelle pensioni suurus on arvutatud

alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse

1. aasta
2. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” kehtestatud ning kuni
3. aasta
4. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega ei saa XX pensioni ümber arvutamise aluseks võtta kuni 31.12.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse määruses nr 33 kehtestatud vanemkomissari ametipalka 1022,59 eurot.
5. Täidendavalt selgitas vastustaja, et vähendatud ametipalga 940,78 eurot korrutamisel

§ 11916

lõikes 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 on tulemuseks 1022,62786 eurot ehk siis 4 senti enam kui ametipalk, mille pensioni suuruse arvutamise aluseks võtmist kaebaja taotles. Samuti ei muutu pensioni suurus sellest, kas korrutada koefitsiendi ja indeksite summaga läbi pensioni arvutamise aluseks olev palk ja seejärel arvutada pensioni suurus, milleks on protsent palgast (ka otsuses toodud suurendus

§ 1111

lõike 3 alusel) või arvutada pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva palga (940,78 eurot) alusel pension ja korrutada saadud summa läbi koefitsiendi ja indeksite summaga. 5

alusel; 3) kaebaja töötas enne pensionile jäämist korrakaitseametniku ametikohal ametipalgaga pensionile jäämise ajal 966,34 eurot (sh 9. palgaaste palgamääraga 801,45 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest); 4) kaebaja on esitanud SKA-le 16.12.2019 avalduse pensioni ümberarvutamiseks vastavalt 01.01.2020 kehtima hakkava

redaktsiooni alusel; 5) kaebaja on palunud pensioni ümberarvutamisel võtta aluseks tema teenistuse viimase viie aasta hulgast soodsaima palgaga ametikoha (vanemkomissari ametikoht) ametipalk perioodist 01.03.2007-31.12.2009; 6) Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ 31.12.2009 redaktsiooni järgi oli vanemkomissari ametikohal ametipalk 940,78 eurot

1. palgaastme järgi ja 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni järgi ametipalk 1022,59 eurot
2. palgaastme järgi.
3. Kaebaja leiab, et tema pensioni arvutamise aluseks oleks pidanud olema vanemkomissari ametikoha ametipalk
4. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud) 1187,78 eurot palgamääraga 1022,59 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest.
5. Vastavalt

(redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2020) § 1112 lg-le 1 on politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk: 1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgas valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja 2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Seega on kaebajal õigus valida, kas pensioni arvutamise aluseks võetakse tema viimase ametikoha ametipalk või tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim ametikoha ametipalk. 30. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati 10.03.2010 politseiametniku väljateenitud aastate pension kaebaja viimase ametikoha (korrakaitseametnik) palgaastmele (9. palgaaste) vastava palgamäära (801,45 eurot) ja tema viimasele teenistusastmele vastava 6

§ 11916

lg 3 kohaselt on isikul, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile pärast

1. aasta
2. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
3. aasta
4. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ või Vabariigi Valitsuse
5. aasta
6. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ või piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
7. aasta
8. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ viimase redaktsiooni alusel, õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,
9. Kuivõrd kaebaja pensioni suurus ei olnud 10.03.2010 arvutatud Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ viimase redaktsiooni (31.12.2009) alusel, siis puudus kaebajal õigus määratud pensioni ümberarvutamisele.
10. Kaebaja taotles SKA-lt 27.01.2020 avalduses talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutamist

(redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2020) § 11916 lg 4 alusel ning avaldas soovi võtta pensioni suuruse arvutamisel aluseks tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär, milleks oli PPA 05.03.2020 kirja kohaselt vanemkomissari ametikoht perioodist 01.03.2007-31.12.2009 (kaebuse lisad, lk 1). PPA selgitas, et määruse nr 188 (redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2009) järgi oli sellel ametikohal ametipalk 940,78 eurot (14 720 krooni) 6. palgaastme järgi ja määruse nr 188 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2009) järgi oli sellel ametikohal ametipalk 1022,59 eurot (16 000 krooni) 6. palgaastme järgi. Seejuures nähtub PPA 05.03.2020 kirjast, et kaebaja töötas vanemkomissari ametikohal ka 01.01.2009. 33.

§ 11916

lõike 4 kohaselt on isikul, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 01.01.2010 kuni 31.12.2014 ning kelle pensioni suurus on arvutatud

alusel, õigus määratud pensioni ümberarvutamisele, kui tema pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud mh määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega on

§ 11916

kohaldamise eeldusteks, et 1) isik on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile ajavahemikus 01.01.2010-31.12.2014; 2) tema pensioni suurus on arvutatud

alusel ning 3) isiku pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud mh määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad.

1. Nähtuvalt vaidlusalusest otsusest on vastustaja võtnud pensioni suuruse arvutamise aluseks kaebaja taotletud ametikoha – vanemkomissari ametikoha, kuid ametipalga suuruseks on märgitud määruse nr 188 (redaktsioon seisuga 31.12.2009) lisas sätestatud summa 940,78 eurot (14 720 krooni)
2. palgaastme järgi, mitte sama määruse (redaktsioon kehtivusega 12.01.200925.07.2009) lisas toodud ametipalk summas 1022,59 eurot (16 000 krooni)
3. palgaastme järgi.
4. Vastavalt

§ 1112

lg-le 2 võetakse politseiametniku pensioni 1 Vt PPA 05.03.2020 kiri nr 1.9-3/297-

1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 määruse nr 223 „Politseiametnike töötasustamine
2. aastal“ (redaktsioon 01.01.2010-31.12.2010) lisale 1 oli
3. palgaastme palgamäär 801,45 eurot (12 540 krooni), mis langeb kokku PPA 05.03.2020 kirjas nr 1.9-3/297-2 märgituga. 7

§ 111

lg 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema politseiteenistusest vabastamise päeval, ning punktis 1 nimetatud viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal. 2

1. Esmalt nõustub kohus vastustajaga, et kohaldamisele ei kuulu kaebaja viidatud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 33 „Politseiametnike töötasustamine
2. aastal“ lisas sätestatud
3. palgaastme palgamäär 16 000 krooni (1022,59 eurot).

§ 11916

lõige 3 sätestab õiguse pensioni ümberarvutamiseks isikule, kes on pensionile jäänud pärast

kehtima hakkamist (s.o 01.01.2010) ning kelle pensioni suurus on arvutatud määruse nr 188 viimase redaktsiooni (s.o 31.12.2009) alusel.

§ 11916

lõige 4 sätestab õiguse pensioni ümberarvutamiseks neile, kelle pensioni suurus on arvutatud

alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega olukorras, kus oleks aluseks võetud kaebaja poolt viidatud määrus nr 33, ei oleks kohaldamisele kuulunud

§ 11916lõiked 3 ja 4.

1. Samas sätestas kaebaja märgitud suuruses (1022,59 eurot) vanemkomissari ametikoha ametipalga määruse nr 188 lisa redaktsioon kehtivusega 12.01.2009-25.07.
3. PPA 05.03.2020 teatise nr 1.9-3/297-2 kohaselt töötas kaebaja vanemkomissari ametikohal 01.03.2007-31.12.2009 ning määruse nr 188 (redaktsioon seisuga 01.01.2009) lisa kohaselt oli nimetatud ametikoha ametipalk 1022,59 eurot ja määruse nr 188 (redaktsiooni seisuga 31.12.2009) lisa kohaselt oli nimetatud ametikoha ametipalk 940,78 eurot. Seega oli kaebaja töötamise ajal vanemkomissari ametikohal soodsaim ametipalk seisuga 01.01.2009 summas 1022,59 eurot.
4. Kuigi vaidlusalusest otsusest ega vaideotsusest ei selgu, miks otsustas vastustaja võtta pensioni suuruse arvutamise aluseks määruse nr 188 (redaktsioon seisuga 31.12.2009) lisas sätestatud
5. palgaastme kuupalgamäära 940,78 eurot, siis on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele järgmist. Tagamaks kaebaja selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui 01.07.2009 ei oleks tema ametipalka vähendatud, korrutati tema ametipalk läbi

§ 11916

lg-s 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 ja indeksite, millega indekseeriti pensione aastatel 2013-2019 summaga 1,663248086 (1,087 + 1,050 + 1,058 + 1,063 + 1,057 + 1,051 + 1,076) ja saadi pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks 1564,75 eurot. 40. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-46-14). Käesoleval juhul puudub kohtul alus selles kahelda. Seega lähtuti 01.01.2020 kehtima hakanud

muudatuste eesmärgist, milleks oli tagada eripensionile jäänud mh politseiametnikele vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 01.07.

1. a 8% võrra vähendatud
2. Nimelt võttes aluseks 01.01.2009 seisuga vanemkomissari ametikoha ametipalga, ei kuuluks see läbikorrutamisele koefitsiendiga 1,087

§ 11916lg 3 alusel.

41. Kuid ka juhul, kui vastustaja oleks võtnud pensioni arvutamise aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalga kuupalgamääraga 1022,59 eurot (määruse nr 188 redaktsioon seisuga 01.03.2009), ei oleks see muutnud sisuliselt vaidlusealuse otsuse lõpptulemust. 8

§ 11916

lg-s 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 on tulemuseks 1022,62786 euro, mis on 4 senti enam, kui ametipalk, mille pensioni suuruse arvutamise aluseks võtmist kaebaja taotles. Järelikult oli käesoleval juhul kaebajale soodsam, kui vastustaja võttis aluseks vähendatud ametipalga 940,78 eurot. 43. Vastustaja lisab, et samuti ei muutu pensioni suurus sellest, kas korrutada koefitsiendi ja indeksite summaga läbi pensioni arvutamise aluseks olev palk ja seejärel arvutada pensioni suurus, milleks on protsent palgast (ka otsuses toodud suurendus

§ 1111

lg 3 alusel) või arvutada pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva palga (940,78 eurot) alusel pensioni ja korrutada saadud summa läbi koefitsiendi ja indeksite summaga. 2 Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE II) seletuskiri teise lugemise juurde, lk

1. Kättesaadav internetileheküljelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bc2760e6-00c9-4aff-b9833311dd96df78/Kaitsev%C3%A4eteenistuse%20seaduse%20rakendamise%20seaduse%20ning%20politsei%20ja %20piirivalve%20seaduse%20muutmise%20seadus
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
3. Kohus märgib seoses

§ 11916lõike 4 kohaldamisega täiendavalt järgmist.

46. Vaidlusaluses otsuses puudus vastustajal vajadus hinnata

§ 11916

lg 4 kohaldamise eeldusi, kuivõrd kohaldamisele kuulus

§ 11916lõige 3.

Olukorras, kus kaebaja on otsustanud muuta pensioni suuruse arvutamise aluseks olevat ametikohta, tuli vastustajal esmalt hinnata, kas

§ 11916lõige 3 kohaldub.

1. SKA on võtnud pensioni arvestamise aluseks vanemkomissari ametikoha, mille ametipalk oli määrusega nr 188 (redaktsioon kehtivusega 31.12.2009) 940,78 eurot
2. palgaastme järgi. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis

§ 11916

lg 3 eeldusteks on, et 1) isik on pensionile jäänud pärast

kehtima hakkamist (s.o 01.01.2010) ning 2) isiku pensioni suurus on arvutatud määruse nr 188 viimase redaktsiooni (s.o 31.12.2009) alusel. Käesoleval juhul olid mõlemad eeldused täidetud, mistõttu on SKA 06.05.2020 otsuses korrutatud pensioni arvutamise aluseks võetud ametipalga läbi koefitsiendiga 1,087 ning indekseerinud vastavalt

§ 1113lg-le 2 koosmõjus riikliku pensionikindlustuse seaduse §-ga 26.

48.

§ 11916

lõike 4 eelduste kontrollimine oleks olnud vajalik juhul, kui kaebaja oleks soovinud pensioni ümberarvutamist lähtuvalt asjaolust, et tema pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvestamise aluseks oleks võetud määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. PPA 05.03.2020 teatise kohaselt oli kaebaja pensioni arvutamise aluseks oleva ametikohaga sarnast tööd tegeva politseiametniku ametikohaks vanemkorrakaitseametniku ametikoht. PPA selgitas, et vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-4118-14 viidi XX pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk alates 01.01.2013 vastavusse teist sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalgaga ning tema pensioni arvutuse aluseks võeti vanemkorrakaitseametniku ametipalk 1051 eurot (8. palgaaste palgamääraga 988 eurot ja teenistusastmetasu 63 eurot politseileitnandi teenistusastme eest). Seega ei ole võrreldav 9

§ 1113lg 2).

Eelduslikult on see väiksem indeksite summa, kui käesoleval juhul (1,66324), kuivõrd 06.05.2020 otsuses hõlmas indeks ka

1. aastat.
2. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vanemkomissari ametikoha ametipalgale oleks pidanud lisanduma ka teenistusastmetasu. Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE II) seletuskirjale teise lugemise juurde selgitatakse

-i § 11916 lg 3 osas järgmist: „

i § 11916 lõikes 3 reguleeritakse pärast

1. aasta
2. jaanuari politseiametniku väljateenitud aastate pensionile jäänud politseiametnike pensioni ümberarvutamine. Eeldusel, et pensionid olid arvutatud PolTS-i [politseiteenistuse seadus] ja PVTS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste viimase redaktsiooni alusel, korrutatakse juba määratud pension koefitsiendiga 1,087.

-i järgi võetakse politseiametniku pensioni arvutamise aluseks ametipalk, mis koosneb politseiametniku viimase ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaimast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja politseiametniku viimasele teenistusastmele vastavast teenistusastmetasust. Kui pensioni arvutamise aluseks valitud politseiametniku ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne

-i jõustumist, arvutatakse pension vastavalt PolTS-i või PVTS-i viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.“2 Seega olukorras, kus politseiametniku väljateenitud aastate pension arvutatakse

-i aluse, siis võetakse pensioni arvutamise aluseks ka teenistusastmetasu (

§ 1112lg 1 punkt 2).

Kui aga pensioni arvutamise aluseks valitud politseiametniku ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne

-i jõustumist, s.o enne 01.01.2010, siis arvutatakse pension vastavalt PolTS-i viimase kehtinud redaktsiooni alusel (

§ 1112lg 3).

Käesoleval juhul jäi kaebaja poolt valitud ametikoha (vanemkomissar) soodsaim palgamäär ajavahemikku enne

-i jõustumist, s.o enne 01.01.2010, mistõttu ei kohaldu pensioni arvutamisel

§ 1112lg 1 p 2.

1. Eeltoodust lähtuvalt jääb XX kaebus rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2 Kättesaadav internetileheküljelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bc2760e6-00c9-4affb9833311dd96df78/Kaitsev%C3%A4eteenistuse%20seaduse%20rakendamise%20seaduse%20ning%20politsei %20ja %20piirivalve%20seaduse%20muutmise%20seadus 10