← Eesti

2-20-9739/25

Obsah (6)§ 477§ 544§ 547§ 462§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9739 Tsiviilasi A R avaldus A Re

) § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Avaldaja on palunud kahe abinõu rakendamist. 2

(6)
  1. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg
  2. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist (VÕS § 1055 lg 1). VÕS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2). Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel).
  3. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu kehtestamise aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Lähenemiskeelu ja teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule.
  4. Riigikohus on selgitanud, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt RKTKm nr 3-2-1-91-14, p 17). Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist (RKTKm nr 2-18-1221, p 17).
  5. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (

§ 477lg 5).

Kohtul on lähenemiskeelu või muude kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme. Avaldajad on taotlenud kahe erineva abinõu rakendamist, s.o lähenemiskeeld ja suhtlemiskeeld. 11. Esmalt hindab kohus lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi. Kohtu hinnangul esinevad lähenemiskeelu abinõu kohaldamise eeldused. Kohtule esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt saab järeldada, et puudutatud isiku käitumine võib kujutada reaalset ohtu avaldaja elu ning tervisele. Avaldaja on esitanud avaldaja ja puudutatud isiku vahelise kirjavahetuse väljavõtted (tl 6-18). Sõnumid on väga solvavad, ahistavad, alandavad ning sisaldavad ähvardusi. Puudutatud isik on avaldajat kohtule esitatud kirjavahetuses mh ähvardanud, et temast saab invaliid või laip ning kohtu hinnangul on oht reaalne. Avaldajal on hirm ja avaldaja isa on avaldajat koju saatnud. VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt peaks nt lähenemiskeelu kehtestamiseks piisama ka sellest, kui kostja senine käitumine annab alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi (vt Võlaõigusseadus 3

(6)IV. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2020, lk 829). Tervisekahjustuse põhjustamine on võimalik ka solvamise, hirmutamise ja ähvardamise tulemusena. Puudutatud isiku solvavat ja agressiivset käitumist, selle intensiivsust ja iseloomu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik võib ka tulevikus avaldaja eraellu sekkuda ning ähvardada, süüdistada ja solvata avaldajat.
  1. Puudutatud isiku suhtes rakendatavad meetmed ei tohi riivata tema õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju keelu adressaadile. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamine võimaldab ära hoida avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist ja rikkumist ei ole võimalik vältida muu abinõuga. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et pärast kohtusse ja politseisse pöördumist käitub puudutatud isik teisiti. Käesoleval juhul vajavad kaitset avaldaja elu ja tervis ning vaimne puutumatus ja turvalisus. Kohtu hinnangul ei tule puudutatud isiku käitumist mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus.
  2. Avaldaja on välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et sellise abinõu kohaldamine on avaldaja isiklike õiguste kaitseks vajalik. Puudutatud isiku luuramised, ähvardamised ning solvamised leiavad aset avaldaja elukohas või selle lähedal. Tegemist ei ole ühekordse juhtumiga. Samuti selgitas avaldaja ärakuulamisel, et puudutatud isik on käinud ka avaldaja töökoha (haigla) läheduses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeld avaldajale äratundmiskauguseni, so lähemale kui 50 m. Avaldaja taotletud 100 m ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohtu hinnangul on nimetatud vahemaa liiga kauge isiku äratundmiseks.
  3. Ärakuulamisel selgus, et puudutatud isik tegi enne ärakuulamist avaldaja isaga lapse toas remonti. Avaldaja esindaja selgitas, et täitemenetluses on elatisenõue ja võlgnevuse tasaarvestamiseks teeb puudutatud isik avaldaja isaga avaldaja elukohas koos remonti. Kohus on seisukohal, et nimetatu ei anna alust jätta lähenemiskeeldu kohaldamata, kuna menetlusosalised ei ole avaldanud, et avaldaja viibis või viibiks sel ajal korteris.
  4. Samas tuleb kaaluda puudutatud isiku õigust suhelda lastega, sest sellise abinõu kohaldamisel ei saa ta viibida lastega seotud üritustel, kus viibib ka avaldaja. Vaatamata avaldaja suhtes seatud lähenemiskeelule peab kohtu hinnangul olema tagatud laste ja isa suhtlus, mis hõlmab ka isa õigust osaleda lastega seotud üritustel. Lapsed saavad jätkuvalt isaga kohtuda. Kohus määrab, millistel juhtudel võib teha erandeid lähenemiskeelust. Laste sünnipäevadel ja lastega seotud üritustel kehtib puudutatud isikul avaldaja suhtes lähenemiskeeld 3 meetrit. Vastasel juhul ei oleks puudutatud isikul võimalik lastega seotud üritustel osaleda, kui seal viibib ka avaldaja. Kohus määrab, et laste üleandmisel suhtlemiseks isaga lähenemiskeeld ei kehti.
  5. Järgnevalt analüüsib kohus suhtlemiskeeldu. Suhtlemiskeelu kohaldamisel on oluline arvestada, et avaldajal ja puudutatud isikul on laste suhtes ühine hooldusõigus. Selleks, et ühist hooldusõigust ja laste suhtlemist isaga teostada, peavad vanemad omavahel suhtlema.
  6. Avaldaja ja puudutatud isiku vahelisest kirjavahetusest nähtub, et nimetatud sõnumid on väga solvavad, ahistavad, alandavad ning sisaldavad ähvardusi (tl 16-18). Muuhulgas ähvardab puudutatud isik sõnumites avaldajat sellega, et avaldajast saab laip või invaliid (tl 10). Kohtu hinnangul on võimalik keelata puudutatud isikul suhtlemist avaldajaga interneti teel sõnumite ja kirjadega. Nimetatu ei piira laste võimalusi oma teise vanemaga (isaga) suhelda. Kohus ei pea põhjendatuks piirata avaldaja suhtlemist puudutatud isikuga telefoni ja mobiiltelefoni teel seoses lastega seotud küsimustes. Lapsed ei ole veel piisavalt 4
(6)iseseisevad, et ise isaga suhtlemisi korraldada, ning see sõltub oluliselt vanemast (avaldajast), kelle juures ta elab. Samuti selgitas avaldaja istungil, et vanemal lapsel on telefon aga tal on kõnehäire ja on võimalik, et puudutatud isik ei saa lapse kõnest aru.
  1. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 50 meetrit, v.a laste sünnipäevad, lastega seotud üritused, kus kehtib lähenemiskeeld 3 meetrit. Laste üleandmisel suhtlemiseks isaga lähenemiskeeld ei kehti. Samuti on põhjendatud kohaldada puudutatud isiku suhtes osaliselt suhtlemiskeeldu ning piirata suhtlemist interneti teel kirjade ja sõnumitega. Avaldus jääb rahuldamata osas piirata avaldaja suhtlemist puudutatud isikuga telefoni ja mobiiltelefoni teel.
  2. Mõlema keelu (lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu) ajaliseks kestvuseks peab kohus põhjendatuks määrata kaks aastat.

§ 544lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat.

Avaldaja ei ole lähenemiskeelu avalduses märkinud kui pikaks ajaks ta keeldude kohaldamist taotleb. Kohtu hinnangul ei ole maksimaalne kolme aastane tähtaeg põhjendatud. Avaldaja ei ole tõendanud enda väidet korduvate pöördumiste kohta politseisse. Häirekeskuses on fikseeritud üks kõne 29.04.2020 ning kõne on selle kohta, et puudutatud isik on tulnud avaldaja akna taha ja eirab karantiini nõudeid (tl 48). Avaldaja sõnul on ta helistanud teistelt telefonidelt. Kohtule on esitatud 30.11.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 51). Kohus leiab, et kaheaastane tähtaeg on kohtu hinnangul taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja mõõdukas ning ei riiva puudutatud isiku õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. 20. Vastavalt

§ 547

sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest puudutatud isikule. 21. Kohus selgitab, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui puudutatud isik kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda kordab, saab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 alusel määrata sunniraha. Lisaks võimaldavad KarS § 331² rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone. Seega kui puudutatud isik rikub kasvõi ühte kohaldatud keeldu, võib see kaasa tuua kriminaalvastutuse kohaldamise. 22.

§ 462

lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode. Menetluskulud 23. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (

§ 172lg 1 ls 1).

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (

§ 172lg 1 ls 2).

Kohus on seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamise avalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Kohtusse pöördumise vajaduse tingis puudutatud isiku käitumine ning menetlusosaliste suutmatus olukorda kokkuleppel lahendada, mistõttu on õiglane jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause) 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.